PALJUNEMINE
JA ARENG
Agoonia
– teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse , krambid;
Allantois ehk kusekott -
sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat
Amnion
ehk vesikest -
kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest
Bioloogiline
surm –
ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere
ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine , algab pehmete kudede lagunemine .
Blastoderm
ehk kattekoe rakkude kiht.
Blastotsööl
ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga;
Blastotsüst
ehk põisloode, blastotsüstist
areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem
moodustub
mesoderm ;
gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad ;
Diploidne kromosoomistik /Diploidsus -
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainis Käo
Õppematerjali autor
Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond.) kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest 4) Telofaas: kääviniidid kaovad, (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks
I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes
Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast. Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist.
tsentromeeridele. Anafaas II- tsentromeerid kahestuvad, liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad. Telofaas II-kromatiidid keerduvad lahti, tuumamembraanid, tuumakesed tekivad, tsütokinees, kääviniidid lagunevad. Tekib neli haploidset rakku, on erinevad geneetliselt. Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid