Meioos, mitoos (0)

Rakutsükkel
Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Rakutsükkel= interfaas + mitoos
Profaas , Metafaas , Anafaas , Telofaas
Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi)
Rakutsükkel
Interfaas Mitoos
Profaas Metafaas Anafaas Telofaas
Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees ( Tsütoplasma jagunemine)
Interfaas
Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A
Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T
Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G
Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C
Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena
Profaas( ettevalmistav faas)
Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks
Tuumakesed kaovad
Tuum suureneb
Tuumamembraan lahustub
Tsentrioolid liiguvad poolustele
Moodustub mitoosikääv
Metafaas(eraldumisfaas)
Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile
Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ehk primaarsoomise külge ja teise otsaga tsentriooli külge
Anafaas(rändamisfaas)
Kääviniidid lühenevad
Kromatiidid liiguvad poolustele(ATP energia arvel)
Telofaas(rekonstrueerimisfaas)
Kääv kaob
Kromosoomid keerduvad lahti
Tekivad tuumakesed
Sünteesitakse uus tuumamembraan
Toimub tsütokinnes-tsütoplasma jagunemine
Mitoosi tähtsus
Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
Tütarrakkud on geneetiliselt identsed
Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv
Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude asendamiseks
Haavade paranemisel
Meioos
Rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda
Diploidne- normaalne kromosoomide arv
Haploidne- 2 korda vähenenud kromosoomide arv
Meioos
Interfaas 1.jagunemine 2.jagunemine
1.Profaas 2.Profaas
1.Metafaas 2.Metafaas
1.Anafaas 2.Anafaas
1.Telofaas 2.Telofaas
46 Kromosoomi
Interfaas, DNA replikatsioon
92 Kromosoomi I faas 1.jagunemine- moodustub 2 diploidset rakku
46 Kromosoomi 46 Kromosoomi
23KS 23KS 23KS 23KS II faas 2. jagunemine- moodustub 4 haploidset rakku
Interfaas
DNA repilkatsioon
Suureneb rakuorganellide arv
Sünteesitakse ATPd
Tsentrioolide kahestumine
1.jagunemine
I Profaas- Ristsiire
I Metafaas- Kromosoomid ekvatoriaaltasandil, mitoosikääv
I Anafaas- Kromosoomid lahknevad poolustele
I Telofaas- Tsütokinees, tsentrioolid kahestuvad uuesti
I Profaas
Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi)
Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover
See suurendab pärilikku muutlikus
Meioosi tähtsus
Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist
Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega
Suguraku areng
Sugurakkude iseloomulikud tunnused
Haploidse kromosoomistikuga
Pärilikelt omadustelt erinevad
Küpsed sugurakud ei jagune enam
Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse
Spermid
Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
DNA on tihedalt kokku pakitud
Peas esinevad lõhustunud ensüümid , mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks
Spermatogenees
Seemnerakkude ehk spermide areng mehel
Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes
Spermide eelasrakkudeks on spermatogoonid
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi
Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi
Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse
Munarakud
Suuremõõtmelised
Toitainerikkad
Kaetud kestaga
Munarakkude areng sõltub vanusest . 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab
Ovogenees
Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel
Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas
Munaraku eellased on ovogoonid
Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis , Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad
Tsükliline küpsemine
Organismide paljunemisviisid
Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine
Mittesuguline paljunemine
Uus organism pärineb ainult ühest vanemast
Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne
Paljunemine
Mittesuguline Suguline
Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal , sõnajalg )
Pooldumine ( Bakterid , algloomad ) Ribosoomiga( Kalmus , orashein, piparmünt , maikelluke )
Pungumine (Korallid, pärmseen , hüdra) Sibulaga(tulp, sibul , liilia)
Võsundiga(Maasikas, hanijalg ) Mugulaga( Kartul )
Juurevõsuga( Lepp , vaarikas) Juurega( Võilill , ohakas )
Võrsikutega( Karusmari , mustsõstar) Lehega ( Havisaba, varjukannike)
Hulgijagunemine( Okasnahksed , meritäht) Oksaga(paju)
Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism
Suguline paljunemine
Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt
Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID
Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ ovotsüüt
Viljastumine
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine
Munarakk-haploidne kromosoomistik
Seemnerakk- haploidne kromosoomistik
Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT - dipolidne kromosoomistik
Viljastumine
Kehaväline viljastumine( kalad , kahepaiksed )
Küpseb palju sugurakke . Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu.
Kehasisene viljastumine( roomajad , linnud , imetajad )
Küpseb vähem sugurakke. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.
Neitsisigimine on samuti suguline.
Loote areng
Viljastumine
Seemnerakk ja munarakk
Sügoot ehk viljastatud munarakk
Lõigustumine
Viljastumisele järgnev protsess
Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud jagunevad mitoosi teel üheaegselt.
Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA
Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE
(umbes 7 päeva pärast viljastamist)
Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane
Blastotsööl - ehk õõs - täidetud vedelikuga
Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht.
Blastotsüst pesastub emaka limaskestas
Lootekestad
Ajutised organid , mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu
Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest
Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat
Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest , mis osaleb platsenta kujunemises
Platsenta e. Emakook
Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol
Platsenta ülesanded:
Ühendab emasorganismi areneva lootega
Ainevahetuslik
Platsentaarbarjäär
Loote varustamine antikehadega
Toodab naissuguhormoone
Gastrula teke
Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm
Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad
Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm
Idulase teke ja areng
Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged
Idulase ümber moodustub veega täidetud põis
I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk
Idulase areng
Idulane kasvab ja areneb kiiresti
Kujunevad kehaosad ja toimivad organid
II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk
Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks
3. kuul toimub kiire organite areng
4. kuul luustik, saab määrata sugu
Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni
Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eelasrakku
Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine, esineb sugurakkudes
Interfaas- rakutsüklis kahe jagunemise vahele jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks
Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine
Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht
Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine
Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel
Kromosoom - DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid
Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast
Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu
Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud , mis kinnituvad tsentromeeri külge
Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell
Tsentriool - loomarakud esineva tsentrosoomi osa
Tuumake - rakutuuma piirkonnad, kus tehakse ribosoome
Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid
Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena
Haploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik komosoomid esinevad ühes korduses
Kromosoomide ristsiire- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi
Spermid- meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga, arenevad munandites
Spermatogenees- spermide areng,
Spermatogoon- spermide eelasrakk
Munarakk- naissugurakk, inimkeha ühed suurimad rakud, areneb munasarjas
Ovogenees- munarakkude areng
Ovogoon- munarakkude eelasrakk
Ovulatsioon- küpsenud munaraku vabanemine
Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine, järglane on vanemaga identne
Spoorid- mittesugulisel sigimisel osalevad struktuurid, mis suudavad üle elada ka ebasoodsad tingimused
Viljastumine- sugurakkude ühinemine sugulisel teel
Kehasisene viljastumine- munarakk viljastatakse emasorgani sees
Kehaväline viljastumine- munarakk viljastakase väljaspool organismi
Hermafrodiit - olemas nii emas- kui ka isassugurakud