Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Ka...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 4 Invertaasi aktiivuse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 19.03.2012 arvestatud: Teooria Invertaas ehk -fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib fruktoosi sisaldavate süsivesikute hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Invertaas on oluliseks seedeensüümiks. Teda produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja ka mesilased. Aktiivsuse määramisel on reeglina substraadiks sahharoos kui mittetaandatav suhkur. Selle hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi...
Biokeemia laboratoorne töö No 1 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Õppejõud: Ly Villo Eda Türi 142281 YAGB21 Eda Türi 142281 YAGB21 1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.4 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.4 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on arvukas rühm ensüüme, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooni tulemuseks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteolüütilise ensüümi aktiivsus avaldatakse hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Kasutatakse sõltuvalt uuritava proteaasi omapärast vastavaid substraate ja talle sobiva Ph-ga puhvreid. Selles töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadest...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teoreetiline osa................................................................................................... 4 Töö käik.................................................................................................................. 5 Tööreaktiiv........................................................................................................ 5 Meloni lahuse ettevalmistamine.......................................................................5 Glükoosilahuste valmista...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 3.4. PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 29/04/2010 9/04/2010 Arvutus parandada. Järeldus? 12.04. M.K. 1 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.4...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.5. Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tallinn 2010 3. BIOKATALÜÜS 3.5 GLÜKOOSI SISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosi sisalduse määramiseks kasutatakse meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GODi spetsiifilisus substraadi suhtes annab võimaluse määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub ...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 18.04.2012 09.05.2012 arvestatud: Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse tihti ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Meetod võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul, sest GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes. GOx kujutab endast liitvalku, mis sisaldab FAD-i. Ka POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Pox-i reaktsiooni on hõlbus jälgida spektrofotomeetriliselt, kui kasutada subs...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.1. Töö pealkiri: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 12/04/2010 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaas...
Biokeemia Laboratoorne töö "Protelüütilise ensüümi ehk proteaasi aktiivuse määramine" Nimi Grupp 1. Töö eesmärk: Määrata antud protelüütilise ensüümi aktiivsust ja teha vastavad arvutused. Ensüüm: Alkalaas 2. Teooria Proteoluutilised ensuumid ehk proteaasid (EC 3.4.4., peptiid - peptiidhudrolaasid) on arvukas ruhm ensuume, mis kataluusivad peptiidsidemete hudroluusi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooniproduktideks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteoluutilise aktiivsuse uhikuks 1 mikro kat loetakse sellist ensuumi ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vaba...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sissejuhatus Viienda praktikumi (1. aprill 2013) jooksul sooritati laboratoorne töö 2.1, mille teemaks oli ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil. Töö sisuks oli geelkromatograafia kolonni ettevalmistamine, uuritava proovi kolonni sisestamine ja kolonni voolutamine. Töö nõudis pidevat tähelepanu, kuna voolutuslahust tuli juurde lisada iga paari minuti tagant, et kolonn kuivaks ei jääks. Samuti tuli vahetada kalibreeritud katseklaase, et koguda fraktsioone täpselt 2 ml kaupa. Töö viimases faasis mõõdeti iga fraktsiooni optiline tihedus spektrofotomeetril. Järgnevalt on toodud geelkromatograafia teoreetiline osa, seejärel ...
YKL0060 Biokeemia-praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: KATB-41 Sigrid Reinsalu 095908 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla 28.02.2011 Töö teoreetilised alused Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele.Geelkromotograafias viiakse protsess läbi kinnises süsteemis-kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurjusjärgus lahuses sisalduvate makrom...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittev...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.3 Anna Logunova YAGB-22 103347 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks biologilistes objektides,nagu vereseerum,toiduained,taimne tooraine jm kasutatakse laildaselt ensümaatilist meetodilt,mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel.Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja D-glükoonhappe. Peroksüdaas ktalüüsib spetsifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati,, mille redutseerumisel moodustub vesi. Pox-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate.Peroksüdaasi rea...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TEOREETILISED ALUSED Invertaas ehk sahharaas on ensüüm , mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegu...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.1 Anna Logunova YAGB-22 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas, süstemaatilise nimetusega -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk lihtsamalt - fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D- fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivuse ...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.8. Töö pealkiri: GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 26/04/2010 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL (3.8) Teooria Glükoosisisalduse kvanitatiivseks määrmaiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensümm. FAD ka...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.2. Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil TALLINN 2010 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia on meetod, mis tugineb lahuses sisalduva erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne ja geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Ainete...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk -fruktofuranosidaas on enüüsm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsideme hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavd fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsireaktsiooni produktide...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 5 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 03.04.2012 16.04.2012 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärg...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina te...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- ka...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu glükoosi osküdaasi substraadispetsiifilisusele glükoosi suhtes võimaldab meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toim...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.2 Teostaja: 2016 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid, on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Erinevad proteaasid omavad ka erinevat toimespetsiifikat. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs). Sellised on näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, mis produtseerivad põhiliselt peptiide. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu näiteks subtilisiin, savinaas, alkalaas, omavad väga nõrka spetsiif...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.2 Anna Logunova YAGB-22 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides ,produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas a...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sissejuhatus Kuuenda praktikumi (22. aprill 2013) teemaks oli invertaasi aktiivsuse määramine. Invertaas on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi -D-fruktofuranosiidides. Katses oli kasutusel tahke invertaas. Järgnevalt on toodud töö teoreetiline osa ning seejärel töö käik, katseandmed ja järeldused. Teoreetiline osa Invertaas on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Ensüüm katalüüsib Dfruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist otsmisi fruktoosi molekule. Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm (sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestal)....
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Invertaasi aktiivsuse määramine. See on teema! 3.1 nr? Töö nimetus? Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: Palun parandada YAGB21 112262 ja täiendada. 09.04. M.K. 3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine · Töö teoreetilised alused Töö eesmärk oli määrata invertaasi aktiivsus. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhines sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Kasutasin kvantitatiivset meetodit tiitrimist. Antud töös leidis kasutamist nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiv sisaldas vask(II)-t...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.3 Teostaja: 2016 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained jm) kasutatatkse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdoreaduktaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsides moodustab D- glükoonhappe. GOx kujutab endast liitvalku, täpsemalt flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komp...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (ka proteinaasid või peptidaasid) on ensüümis, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises (nt vere hüübimise kaskaad). Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud am...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.2 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 1/03/2010 15/03/2010 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL (2.2) TEOORIA Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia (aka molekulaarsõel, eksklusioonikromatograafia) põhimõtteks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi. Erineva molekulaarmassiga ained liiguvad...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.1 Anna Logunova YAGB-22 103347 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teooria Geelkromatograafia on kromatograafia meetod,mis põhineb lahuses sisalduvate ainete lahutamisest ehk fraktsioneerimisest nende molekularmassi suuruse järgi. Lahuse erinevad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Kiirus sõltub ainete molekulmassist. Geelkromatograafiat võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Geelkromatograafiat tehakse kinnises süsteemis kolonnis, kus on pundunud ...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 21.03.2017 16.04.2017 arvestatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides on laialdaselt kasutusel ensümaatiline meetod, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele β,D- glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O 2-oksüdo-redukta...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 2 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 20.02.2017 05.03.2017 arvestatud: 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograadia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainet...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetööl YKL0060 Biokeemia Laboratoorne Töö pealkiri: Ainete segu lahutamine töö nr: 2.1 geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja : Kati Muldma 123907 YASB 21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Tiina Randla 27.02.2013 12.03.13 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Eesmärgiks oli ette antud lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmasside suuruse järgi. Seda saab läbi viia geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafiaga, mis on üks kromatograafia meetoditest. Tänu ainete erinevale molekulmassile liiguvad nad geelist läbi erineva kiirusega, kusjuures geeli poorsus peab olema selleks võimalikult ühesugune. Seda meetodit võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamise...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonikromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise ja võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.5 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane Matrikli nr Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist,...
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 1 Juhendaja: Töö teostaja: Erki Aun Malle Kreen Õpperühm: Üliõpilaskood: YAGB21 112262 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil · Töö teoreetilised alused Töö eesmärgiks oli segu erinevate komponentide lahutamine. Selleks kasutasin kromatograafilist meetodit segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (= mobiilse) ja liikumatu (=statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilise protsessi realiseerisin kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia). Kromatograafia liigina kasutasin geelkromatograafiat selle meetoditest omakorda kasutasin kõige tuntumat ehk geelfiltratsiooni, meetodit tuntakse ka molekulaarsõelte, ag...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide on kaks...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud a...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhedaja: Tiina Randla 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, lo...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on sign...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptii...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid...
annaabi.ee 
