Biokeemia tööd 1.1-1.2 valgud ja süsivesikud (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Biokeemia

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool
Loodusteaduskond
Keemia ja biotehnoloogia instituut
BIOKEEMIA
Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
Valkude ja süsivesikute reaktsioonid
Töö teostaja :

Õppejõud:
Tallinn 2017

Valkude reaktsioonid
Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks.
Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet – proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke aminohappeid , peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Tuntud on ka rida aminohappeid ja nende derivaate, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone (χ-aminobutüraat, β- alaniin , ornitiin jt).
Proteogeensed aminohapped jaotatakse polaarsuse järgi:

Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr

Ionogeensete radikaalidega aluselised : Arg, Lys, His

Apolaarsete radikaalidega: Ala, Val, Leu, Ile, Met, Phe, Trp, Pro

Ionogeensete radikaalidega happelised : Asp, Glu
Valgud täidavad erinevaid funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad valkude primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarset struktuuri. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist kirjeldatakse kvaternaarse struktuuri

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #1

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #2

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #3

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #4

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #5

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #6

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #7

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #8

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #9

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #10

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #11

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #12

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #13

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #14

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #15

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #16

Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Xtina Õppematerjali autor

Detailne ja korralik protokoll, mis arvestati ära esimese korraga ning täiendusi ei vajanud.

biokeemia valgud süsivesikud ttü

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega, valkude reaktsioonid

Hakkas moodustuma albumiinide sade. Võrreldes kahte katseklaasi, oli albumiine sadenenud rohkem (sade oli intensiivsem), järelikult on ka albumiinide sisaldus munavalgus suurem kui globuliinide sisaldus. Albumiind on lahustuvad vees ja mõõdukalt lahustuvad soolade kontsentreeritud lahustes, globuliinid on lahustuvad soolade lahjendatud lahustes ja vähelahustuvad vees. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad pöördumatult kindlal temperatuuril, mis sõltub keskkonna pH-st ja konkreetsest valgust. Kui pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekuli summaarne laeng võrdub 0-ga, mille juures valk hõlpsasti lahusest välja sadeneb. PI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas

Biokeemia

docx

Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid.

Biokeemia

docx

Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfüül- jne derivaadid. Mõndasid aminohappeid ja nende derivaate ei leidu valkudes, aga need täidavad tähtsaid füsioloogilisi funktsioone. Valkudel on 4 erinevat struktuurset astet. Primaarstruktuurist tulenevad valkude ruumilised struktuurid. Sekundaarstruktuur on moodustunud H-sidemete abil, mis tekivad peptiidsidemete struktuuri kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahele

Biokeemia

docx

Valgud ja süsivesikud (1.1 ja 1.2)

1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest

Biokeemia

docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Molisch'i reaktiiviks on -naftooli lahus alkoholis. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 1%-list sahharoosi, teise 1%-list glükoosi lahust. 2) Mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Molisch'i reaktiivi ja loksutasin. 3) Hoides katseklaase kaldasendis lisasin tilkhaavel 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 4) Jälgisin lahuste värvuse muutumist. Tulemused: Sahharoosi värvus muutus reaktsiooni tulemusena lillaks, glükoos roosaks. Katse tõestas, et nii sahharoos kui ka glükoos on süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Töö teoreetiliseld alused: Töö eemärgiks on sahhariidide struktuuri kindlastegemine, kasutades osasoonimistehnikat. Tehnika seisneb fenüülhüdrasiini reageerimisel redutseeriva suhkruga, mille tulemusena kristalluvad lahusest osasoonid, mis on süsivesikute derivaadid. Osasooni kristalli kuju järgi on võimalik eristada sahhariide. Töö käik: 1) Ühte katseklaasi valasin 2 ml 1%-list glükoosi, teise 2 ml 1%-list fruktoosi lahust.

Biokeemia

docx

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

1.1. Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on valk oligomeerne ja osamolekulide omavahelist seostumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Denaturatsioon on valgu ruumilise struktuuri lagunemine. Denaturatsiooni käigus katkevad või

Biokeemia

docx

Biokeemia tööd 1.1 ja 1.2

seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Tuntud on ka rida aminohappeid ja nende derivaate, mida ei leidu valkudes, kuid mis täidavad olulisi füsioloogilisi funktsioone (-aminobutüraat, -alaniin, ornitiin jt). Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust

Biokeemia

docx

1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma

Biokeemia

Rohkem sarnaseid