Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valkude ja süsivesikute reaktsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Biokeemia laboratoorne töö No 1
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
Õppejõud: Ly Villo
Eda Türi 142281 YAGB21
  • Valkude reaktsioonid


    Töö teoreetilised alused


    Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid.
    Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur.
    Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on valk oligomeerne ja osamolekulide omavahelist seostumist iseloomustab kvaternaarne struktuur.
    Denaturatsioon on valgu ruumilise struktuuri lagunemine . Denaturatsiooni käigus katkevad või paigutuvad ümber ruumilist struktuuri hoidvad nõrgad sidemed, aga peptiidsidemed säiluvad.
    Kui laguneb aga ka peptiidside, siis on tegemist valgu hüdrolüüsiga.
    Valkude kindlakstegemiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi meetodeid , nagu nt värvus-reaktsioonid, väljasadestamine ja väljasoolastamine.
    Värvusreaktsioonidega tehakse kindlaks peptiidsidemete olemasolu või teatavad aminohapped .
    Väljasadestamisega uuritakse denaturatsiooniprotsesse või eraldatakse valke madalama molekulmassiga peptiididest ning väljasoolastamist kasutatakse erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks.
    Kvalitatiivsed reaktsioonid jagatakse kaheks: universaalsed (nt biureedireaktsioon )ja spetsiifilised reaktsioonid (nt Milloni reaktsioon ).
    Universaalsed reaktsioonid toimuvad kõikidega valkudega ning spetsiifilised reaktsioonid toimuvad ainult kindlaid aminohappeid sisaldavate valkudega.
  • Biureedireaktsioon


    Teoreetilised alused


    Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet , moodustuvad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi.
    Leeliselises keskkonnas moodustuvad Cu2+ ioonid :
    • Valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi
    • Lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) roosa värvusega biureetkompleksi

    Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja Cu2+ ioonide hulgast lahuses.
    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist

    Töö käik


    Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Lisasin sama palju 10%-list NaOH lahust ning 4 tilka 1%‑list CuSO4 lahust. Loksutasin ning soojendasin katseklaasi vesivannil .

    Tulemus


    Lahus muutus esialgu helelillaks. Pärast soojendamist muutus lahus pruuniks .

    Järeldus


    Lahuses esinesid valgumolekulid (ühend, mis sisaldab kahte või enamat peptiidsidet), sest moodustus violetne biureetkompleks .
  • Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)


    Teoreetilised alused


    Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus.
    • Kontsentreeritud HNO3 lisamisel valk denatureerib pöördumatult ja sadestub lahusest välja.
    • Soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad.
    • Moodustub kollane nitrofenooli ühend (käitub hape /alus indikaatorina), mis on leeliselises keskkonnas värvub oranžiks.

    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist

    Töö käik


    1 ml munavalgule lahusele lisasin 6 tilka konts. HNO3, loksutasin, tekkis valge sade, ning seejärel soojendasin kuni kollase sademe tekkimiseni. Jahutasin segu ja lisasin NH4OH lahust ja loksutasin.

    Tulemus


    Lämmastikhappe lisamisel tekkis valge sade, soojendamisel helekollane sade ja NH4OH lisamisel intensiivse värvusega tumekollane sade.

    Järeldus


    Lämmastikhappe lisamisel valk denatureerib. Helekollase sademe teke näitab aromaatsete tuumade nitreerumist, tekkis nitrofenooli tüüpi ühend. Leeliselise keskkonnas on see oranžikat tooni. Sellest võime järeldada, et munavalgus lahus sisaldas aromaatseid tuumi sisaldavaid aminohappeid, nagu türosiin , trüptofaan, fenüülalaniin.
  • Milloni reaktsioon


    Teoreetilised alused


    Reaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse Millioni reaktiivi, mis kujutab endast elavhõbe (II)nitraadi lahust lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Millioni reaktiividega reageerivad fenoolset tüüpi hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, valkude puhul türosiini radikaalid. Türosiini olemasolul valgu koostises värvus lahus või sade roosakas kuni tumepunaseks.
    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist

    Töö käik


    Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust ja teise sama kogus želatiini lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi 6 tilka Millioni reaktiivi ning soojendasin segusid vesivannil.

    Tulemus


    Munavalgu lahus muutus koheselt ähmaseks. Kuumutamise ajal hakkas värvus põhjast muutuma roosakaks. Sade oli roosakas tükkjas ja hele roosat tooni.
    Želatiini lahus värvus kuumutamisel hele pruuniks, siis värvus hele kollaseks. Roosat ega punast värvust ei tekkinud.

    Järeldus


    Munavalgu lahus denatureerib ja sisaldab fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavat ühendit türosiin. Želatiini lahuses Türosiini ei sisaldu.
  • Sulfhührüüli- e tioolireaktsioon


    Teoreetilised alused


    Positiivne tioolireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Leeliselisele hüdrolüüsile alluv tioolrühm annab sulfiidioone, mis Pb2+ juuresolekul moodustavad ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe (must/ tumepruun ). Pliiatsetaadi lahus moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II) (Na2PbO2), mis annabki valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS sademe.
    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist

    Töö käik


    Lisasin 2 ml-le Pb( CH3COO )2 0,5%-lisele lahusele tilgutades 10%-list NaOH lahust kuni kadus tekkiv Pb(OH)2 sade ning lahses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ning soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel.

    Tulemus


    Kuumutamisel värvus lahus pruuniks. Sadet ei tekkinud.

    Järeldus


    Pruunika sademe ehk pliisulfiidi sademe teke näitab, et munavalgu lahuses esineb tsüsteiini.
  • Valkude sadestamine trikloroäädikahappega


    Teoreetilised alused


    Trikloroäädikhape (TKÄ) denatureerib valke ning sadestab neid lahusest välja, samas ei sadesta TKÄ peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Trikoloroäädikahapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühendistest, nagu seda on näiteks valgu hüdrolüüsi produkt.

    Töö käik


    Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ning lisasin sinna 3 tilka CCl3COOH lahust. Loksutasin lahust hoolikalt.

    Tulemus


    Tekkis hägus sade, mis segamisel kadus. Lisades veel paar tilka CCl3COOH muutus lahus püsivalt häguseks.

    Järeldus


    Munavalgu lahus sisaldab valku, mille molekulmass on üle 10 000.
  • Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine)


    Teoreetilised alused


    Väljasoolastamine kujutab endast protsessi, kus kõrgetel kontsentratsioonidel olevad neutraalsed soolad (nt. (NH4) 2SO4 ) põhjustavad valkude denaturatsioonil ja nende väljasadestumist lahusest, kusjuures sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses.

    Töö käik


    Lisasin 2 ml munavalgu lahusele 2 ml (NH4)2SO4 küllastanud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadus filtraadile väikestes kogustes kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud.

    Tulemus


    (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Pärast filtreerimist oli lahus õrnal hägune. Lisadest kristalset (NH4)2SO4 tekkis tugevalt hägune, läbipaistmatu lahus.

    Järeldus


    Munavalgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem, kuna lahus muutus rohkem häguseks pärast kristallide lisamist.
  • Valkude termiline denatureerimine ja lahustuse sõltuvus pH-st


    Teoreetilised alused


    Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli summaarne laeng 0.

    Töö käik


    Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse. Kuumutasin mõlemat katseklaasi vesivannil.

    Tulemus


    Katseklaas , kus oli ilma happeta munavalgu lahus, muutus häguseks. Katseklaasis, kus oli äädikhappe ja munavalgu segu muutusi ei toimunud, lahus oli nagu esialgselt läbipaistev.

    Järeldus


    Etaanhappe lisamine põhjustas pH muutuse, mistõttu kõik valgumolekulid omandasid ühesuguse laengu ning valgu väljasadestumist ei toimunud. Hapet mitte lisatud munavalgu lahus denatureerus kuumutamisel pöördumatult ning toimus väljasadestumine.
  • Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega


    Teoreetilised alused


    Veega segunevad orgaanilised solvendid (nt. etanool , atsetoon) kutsuvad valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Valk dehüdratiseerumine ning valk sadestub lahusest välja. Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja pidevalt loksutada denatureerub valk pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub valk uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamisel vähendada.

    Töö käik


    Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Tilgutasin lahusele atsetooni kuni lahus läks õrnalt häguseks. Lisasin katseklaasi vett.

    Tulemus


    Veega lahjendamisel lahustus tekkinud sade uuesti, kuid üksikud tükid jäid siiski katseklaasi alles.

    Järeldus


    Toimus valgu pöörduv denaturatsioon, sest vees lahustuvat solventi lahjendati ja valgu dehüdratiseetmine taganes.
  • Süsivesikute reaktsioonid


    Töö teoreetilised alused


    Süsivesikud koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Struktuurist sõltuvalt jaotatakse nad mono -, oligo - ja polüsahhariidideks.
    Monosahhariidid ehk monoosid on lihtsuhkrud, mis omavad energeetilist rolli ning on oligo- ja polüsahhariidide ehituskivideks. Kõik monoosid on redutseerumisvõimelised. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist, nt sahharoos , laktoos , maltoos jt. Oligosahhariidid jagunevad redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidides on kuni tuhandeid lihtsuhkru jääke, nt tärklis, glükogeen jt. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid seotud O-glükosiidsidemega.
    Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad karbonüülrühma esinemisel (nt hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Veel on süsivesikud võimalik määrata heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentooside) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksooside) moodustumisega süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff 'i reaktsioon).
  • Molisch’i test


    Teoreetilised alused


    Molisch’i testiga tehakse kindaks süsivesikute esinemist . Molich’i reaktiiv on α-naftooli segu alkoholis. Positiivse Molisch’i testi annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahariidid . Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustavad fufuraalid või 5‑hüdrksümetüülfurfuraalid. Need produktid reageerivad α-naftooliga ning moodustub lillakas kiht uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist

    Töö käik


    Valasin ühte katseklaasi 2 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml maltoosi lahust. Lisasin mõlemale lahusele mõned tilgad Molisch’i reaktiivi, loksutasin. Lisasin mõlemale lahusele 1 ml kontsentreeritud H2SO4 nii, et hape voolas mööda katseklaasi külge uuritava lahuse alla.

    Tulemus


    Mõlemas katseklaasi moodustus lillakas kiht happe ja lahuse piirpinnal , värvuse intensiivsus erines ainete puhul. Fruktoosi lahuses tekkinud kiht oli tumedam lilla kui maltoosi ja happe piirpinnal olev kiht.

    Järeldus


    Nii fruktoosis kui ka maltoosis esinevad süsivesikud.
  • Osasoonide saamine


    Teoreetilised alused


    Osasoonid on süsivesikute derivaadid , mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad seega lisaks monosoonidele ka taandavad oligosahhariidid.
    Osasoone saab eristada kristallide kuju järgi. Osasoonide moodustamine on kaheetappiline. Kõigepealt toimub reaktsioonis C-1 paiknevad aldehüüdrühma kadu, formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja formeerub hüdrasoon C-2 asendis. Reaktsiooniks on vaja fenüülhüdrasiini liiga ja pikka kuumutamist.

    Töö käik


    Valasin ühte katselaasi 2 ml glükoosi lahust ja teise 2 ml laktoosi lahust, mis mõlemad on taandavad suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid segusid 40 minutit kuumas veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin jääkastis ning Osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis.

    Tulemus


    Nii glükoosi kui ka laktoosi lahuses hakkasid pärast pikaajalist kuumutamist moodustuma kristallid.

    Osasooni kristallide kuju Pilt 1 Laktoosi osasoonid
    Pilt 2 Glükoosi osasoonid


  • Hõbepeegli reaktsioon


    Teoreetilised alused


    Taandavate suhkrute molekulides sisaldub aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniaakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe välja, moodustades kateklaasi pinnale hõbepeegli.

    Töö käik Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist


    Valasin puhtasse katseklaasi 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, millele lisasin 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutasin. Lisasin segule 1 ml glükoosi lahust, loksutasin ja soojendasin vesivannil.

    Tulemus


    Lahuse soojendamisel tekkis hall hägune sega ning peeglit ei tekkinud.

    Järeldus


    Katse mitteeduka soorituse võis põhjustada mitte piisavalt puhta katseklaasi kasutamine või reaktiivide kogustega liialdamine.
  • Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega


    Teoreetilised alused


    Fehlingi reaktiivi ehk leeliselist vask(II)tartraatkompleksi, mis saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokku segamisel, kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks. Tekib vask(II)tartaatkompleks, mis reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd -või ketorühma toimel vask taandub ja tekib vask(I) oksiid , mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja.
    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist
    Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad saharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos . Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ning glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu invertsuhkruks.

    Töö käik


    Valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis 5 minutit. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahust) ja 1 ml Fehlingi II lahust ( leeliseline K, Na-tartraadi e. Seignett’i soola vesilahust) ning loksutasin. Lahused värvusid siniseks. Soojendasin segusid uuesti.

    Tulemus


    Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse lisamisel muutusid mõlemad lahused siniseks. Pärast teistkordset kuumutamist tekkis hapestatud sahharoosi lahusesse punane sade, mis aja möödudes vajus põhja. Teine katseklaas säilitas oma intensiivse sinise värvuse.

    Järeldus


    Kontsentreeritud soolhappe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi tunduvalt, mistõttu tekkisid katseklaasi sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos ning Fehlingi reaktsioon andis taandavate suhkrute tulemusel positiivse tulemuse. Teises katseklaasis hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud.
  • Barfoed’ reaktsioon


    Teoreetilised alused


    Barfoed’ reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaati Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed’ reaktiiviga saab eristada taandatavaid monosahariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe.
    RCOH + 2 Cu2+ + 2 H2O → RCOOH + Cu2O+ 4 H+

    Töö käik


    Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed’ reaktiivi, loksutasin ning kuumutasin alla 5 minuti.

    Tulemus


    Kuumutamise käigus tekkis fruktoosi lahust sisalduvasse katseklaasi tume punakas-pruunikas sade, mis oli vask(I)oksiid. Laktoosi lahust sisalduvas katseklaasis muutusi ei toimunud ja sadet ei tekkinud.

    Järeldus


    Fruktoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe. Laktoos on oligosahhariid ja Barfoed’ reaktiiviga positiivset reaktsiooni ei anna, ehk siis ei taanda vaske ja sadet ei teki.
  • Selivanoff’i reaktsioon


    Teoreetilised alused


    Kui suhkruid kuumutada mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad fenoolidega ja tulemuseks on värvilised saadused .
    Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, resortsinoolist ja FeCl3-st. Selivanoff’i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
    Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist

    Töö käik


    Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise 1 ml fruktoosi lahust. Lisasin neile mõlemale 2 ml Selivanoff’i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 4 minutit.

    Tulemus


    Fruktoosi lahus värvus tumepunaseks juba mõne minutiga. Glükoosi lahuses muutusi ei toimunud, lahus jäi läbipaistvaks.

    Järeldus


    Fruktoos on ketoos , kuna Selivanoff’i reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini ning glükoos on aldoos, sest reaktsioon toimus aeglasemalt. Pikaajalisemal kuumutamisel tekiks värviline ühend ka glükoosi ja Selivanoff’i reaktiivi segusse .
  • Tärklise reaktsioon joodiga


    Teoreetilised alused


    Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab oma värvuse, kuid jahutades taastun selle värvus, see tähendab, et tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed ning neid saab mikroskoobis vaadelda, et kindlaks teha nende päritolu.

    Töö käik


    Valasin katseklaasi 4 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Loksutasin segu ja kuumutasin veivannil keemiseni. Jahutasin katseklaasi alumise poole veejoa all maha.

    Tulemus


    Algne lillaka värvi lahus kuumutamisel muutus järjest heledamaks kuni värvus kadus üldse. Veejoa all jahutades taastus lahuse lillaks värvus.

    Järeldus


    Tekkinud tärklise ja joodi lilla kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril, kuna polüsahhariid keerdub kõrgel temperatuuril lahti. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Pilt 4 Kartulitärklis
    Pilt 3 Maisitärklis
  • Vasakule Paremale
    Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #3 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #4 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #5 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #6 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #7 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #8 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #9 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #10 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #11 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #12 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor e2 t Õppematerjali autor
    1 Protokoll

    Sarnased õppematerjalid

    Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
    7
    docx

    Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

    Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele

    Biokeemia
    Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
    11
    docx

    Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

    Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida, kas munavalgu lahus 1 ml 10%-lise NaOH lahuse ja tilga 1%-lise CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist. Katse põhineb aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonide liitumisel ühendiga, mis sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet, andes positiivse reaktsiooni korral violetse kompleksi. Tulenevalt peptiidsidemete esinemisest, on tegemist valkude üldreaktsiooniga. Cu2+-ioonid ühinedes

    Biokeemia
    VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID
    18
    docx

    VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon ­ valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine

    Biokeemia
    Biokeemia tööd 1 1 ja 1 2
    12
    docx

    Biokeemia tööd 1.1 ja 1.2

    Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud

    Biokeemia
    Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
    8
    docx

    Biokeemia protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

    Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfüül- jne derivaadid

    Biokeemia
    1 1 Valkude reaktsioonid ja 1 2 Süsivesikute reaktsioonid
    14
    docx

    1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

    TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis.

    Biokeemia
    Ainete tuvastamine kvalitatiivselt
    8
    doc

    Ainete tuvastamine kvalitatiivselt

    1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist ­ aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur.

    Biokeemia
    Biokeemia tööd 1 1-1 2 valgud ja süsivesikud
    17
    docx

    Biokeemia tööd 1.1-1.2 valgud ja süsivesikud

    Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet ­ proteogeensed aminohapped.

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun