Belgia (0)

Aravete Keskkool
BELGIA
Uurimustöö
Koostaja : Kaari Tamtik
10. klass
Juhendaja : õp Maie Paap
Aravete 2008

1. 1 Riigi üldiseloomustus 4
1.1 Riigi üldandmed 4
1.2 Geograafiline asend 5
1.3 Looduslikud tingimused 6
2 Riigi arengutase 7
2.1 Arengutaseme näitajad 7
2.2 Rahvusvahelised organisatsioonid 8
2.3 Rahvusvahelised firmad 9
3 Rahvastik 10
3.1 Rahvaarv ja selle muutumine 10
3.2 Rahvastiku paiknemine 11
3.3 Soolis- ja vanuseline koosseis 12
3.4 Linnastumine 14
4 Energiamajandus 15
5 Põllumajandus 16
6 metsamajandus 17
7 tööstus 18
8 transport 19
9 turism 20

1 Riigi üldiseloomustus

Riigi üldandmed

Belgia Kuningriik
Pealinn: Brüssel
Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia
Pindala: 30 158 km²
Rahvaarv: 10.5 miljonit
Rahvastiku tihedus: 344 in/km²
Rahaühik: euro Belgia lipp
Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa keel Belgia vapp
Kuningas: Albert II
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg

Geograafiline asend

Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.

Looduslikud tingimused

Belgias on väljapääs Põhjamerele. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa. Valitseb mereline parassoe kliima. Õhutemperatuur jaanuaris on 0-8 C, keskmiselt +3,5 C. Juulis 16- C, keskmiselt +16,5 C . Aastane sademete hulk aastas on 700-1000 mm, Ardennides isegi 1000-2000 mm.
Belgias on valdav kultuurmaistu; mets, mida on osaliselt istutatud katab peaaegu viiendiku maa pindalast ja kasvab Ardennides. Tiheda veestiku laevatatavad jõed on Schelde, Sambre ja Maas . Tähtsaim maavara on kivisüsi.

Riigi arengutase

Arengutaseme näitajad

Riigi arengutaseme iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Üks kõige sagedamini kasutatavaid on SKT. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus.
Belgias on SKT 27 600 OJS elaniku kohta. Keskmine eluiga naistel on 80,8 ja meestel 74,5 aastat. Summaarne sündimuskordaja (laste arv naise kohta) on 1,64. Imikute suremus on 4,5% ja suremus on 10,1%. Abiellumise üldkordaja ( 1000 elaniku kohta ) on 4,1%. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi : põllumajandus – 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Belgia osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: Euroopa Liit, NATO , IMF, WTO, ESA, Euroopa Nõukogu, IBRD, WHO, OSCE , IMO, IYRU, ROK, UNESCO , UNICEF, jne.

Rahvusvahelised firmad

Mobiilparkimistarkvara firma Mobile -for, Proximus
Belgian Blue Gattle
Alfacom
Unilin

Rahvastik

Rahvaarv ja selle muutumine

Belgias elab 10,5 miljonit inimest.
Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit.

Rahvastiku paiknemine

Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid , kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast . Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² ). Üle 80% inimestest elab linnades.

Soolis- ja vanuseline koosseis

Belgia/2006
Mehed Naised
vanus (kokku)10,379,067 5,080,702 5,298,365 0- 4 550,158 280,814 269,344
5- 9 574,382 293,202 281,180 10- 14 604,813 309,238 295,575 15- 19 624,985 319,838 305,147
20- 24 614,003 314,078 299,925
25- 29 650,717 328,981 321,736
30- 34 679,234 343,285 335,949
35- 39 751,928 380,653 371,275
40- 44 810,647 410,913 399,734
45- 49 783,947 395,214 388,733
50- 54 719,733 361,144 358,589
55- 59 673,989 336,400 337,589
60- 64 531,261 260,373 270,888
65- 69 478,267 225,804 252,463
70- 74 453,968 203,199 250,769
75- 79 390,785 160,292 230,493 80+ 486,250 157,274 328,976
Tööealised ehk 15- 65 aastased moodustavad Belgias enamuse riigi elanikkonnast. Laste südimus pole väike seega ei ohusta Belgiat rahvastiku vananemine . Üle 75 aastaseid inimesi on Belgias vähe ja naiste eluiga on pikem kui meestel.

Linnastumine

Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusega kogurahvastikust. Belgias elab linnades üle 80% elanikest. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Brüssel.

Energiamajandus

Belgia energiamajandus põhineb enamjaolt naftal ja maagaasil (neid imporditakse), millele järgnevad kivisüsi ja tuumaenergia . Põhilise elektrienergia annavad tuumaelektrijaamad ja soojuselektrijaamad. Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik.

Põllumajandus

Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus ; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid.
Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra , kartulit , suhkrupeeti ja tubakat . Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Belgiat läbivad Euroopa tähtsad liiklusteed(rdj., mnt., ja vee teed). Üle poole tööstustoodangust eskporditakse.

metsamajandus

tööstus

Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia). Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%.
Olukorda teravdab veelgi asjaolu, et väliskaubandusele orienteeritud Belgia kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase ( formaalne ) osakaal ekspordis ületab 75%.
Belgias tegeletakse palju keemiatööstusega, elektritööstusega, töödeldakse erinevaid maavarasid ( nafta , erinevad metallid), relvatööstus, tehnika tööstus ja teemantide lihvimine.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad suurtemates linnades ja asulates tarbija läheduse tõttu. Peamised väljaveokaubad on klaas, teemandid, vask, plii, tsink , mustad metallid ja masinad.

transport

Sisevedudes võiksid olla olulisteks transpordi vahendeiks autotransport, rongid ja veetransport kuna need sobivad maavarade ja tehnika vedudeks mida Belgia toodab. Antwerpeni sadam on Belgia suurim tööstuskeskus (lisaks autokoostamisele naftakeemia , värvilised metallid). Belgias on kolm suuremat laevatavat jõge milleks on Schelde, Sambre ja Maas. Brüsselis on ka metroo .

9 turism

Belgia ja ühtlasi Euroliidu pealinnas Brüsselis asuvad nii mitmete tähtsate organisatsioonide üliametlikud peakorterid kui ka sümpaatne vanalinn ühe Euroopa ilusaimaks nimetatava hilisgooti stiilis raekojaga vana turuväljaku ääres.
Rauamolekuli kujuline ehitis püstitati Brüsselisse 1958. aasta maailmanäituseks ning arhitektide ettekujutuse kohaselt peaks ta sümboliseerima tehnilist progressi . Paraku on kunstiteadlased üht Brüsseli sümboleist ka Eiffeli torni ideed matkivaks kitšiks nimetanud.
Antwerpen on Belgia  kolmest laevatatavast jõest suurima, Schelde alamjooksul paikneb üks maailma suurimaid ja ka modernsemaid sadamaid , kust lähtub pea 300 (!) regulaarset laevaliini. Hoolimata läbi Antwerpeni kulgevast suurest jõest ei kohta siin pea üldse sildu - ühest linnaosast teise pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu.
10 kasutatud kirjandus
Belgia, http://miksike.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia
http://www.belgium.be/eportal/index.jsp
Belgia. (1985). ENE, I köide. Tallinn: Valgus
Veondus . (1999). MA. Kaardikirjastus “Jana seta ”
21