Belgia Kuningriik (0)

Sissejuhatus
Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollani, Luksemburgi ja Saksamaaga. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel.
Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831 . aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia . Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I.
Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi .
Majandus
Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.
Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus, biotehnoloogia , transport ja logistikatööstus, autotööstus, kosmose- ja lennundustööstus ning farmaatsiatööstus.
Belgia energiamajandus põhineb enamjaolt naftal ja maagaasil (neid imporditakse), millele järgnevad kivisüsi ja tuumaenergia . Põhilise elektrienergia annavad tuumaelektrijaamad ja soojuselektrijaamad. Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik
Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus ; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra , kartulit , suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Üle poole tööstustoodangust eksporditakse.
Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija ; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77%. Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%.
Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Belgiat majandus hetkel raskustes. Riigieelarve puudujääk oli 2012. aastal oli 2,8%, 2013. aastal kujuneb defitsiidiks prognooside kohaselt. Keskvalitsuse võlg, väljendatuna protsendina SKTst, on 2011. aasta seisuga 97,8%. 2,15% SKT-st. Kui 2011. aastal oli SKT kasv 1.8%, siis 2012. aasta esialgsed hinnangud näevad ette negatiivse majanduskasvu -0,1% ( OECD ). Belgia Keskpanga ennustuse kohaselt võiks 2013. aastal siiski SKT kasvada 1,4%. Belgias on SKT (sisemajanduse kogutoodang) 383 miljardit dollarit. Ühe inimese kohta on SKT 36800 dollarit. %. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi: põllumajandus 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%.
Rahvastik
10 951 266 elanikku 1. jaanuari 2012 seisuga. Belgia on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike (keskmiselt 349 elanikku/km2), kuid asustustihedus on ebaühtlane: 50 in/km2 Ardennides (Lõuna-Valloonia) kuni 6458 in/km2 Brüsselis, linnades elab 97% elanikest. Flandrias koos Brüsseliga elab u. 2/3 riigi elanikkonnast. Välismaalasi on üle 12% elanikkonnast. Eeldatav eluiga meestel 77 ja naistel 82 aastat.
Madalmaade ehk hollandi keel, prantsuse ja saksa keel. Keelekasutuse alusel on Belgias kolm keelekogukonda, mis jaotuvad Belgia kolme piirkonna vahel järgmiselt: hollandikeelne kogukond (ligi 60% elanikest) asub põhjapoolses Flandrias ja Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne kogukond (ligi 40% elanikest) on lõunapoolses Valloonias ja Brüssel-pealinna regioonis, saksakeelne kogukond on riigi idaosas Valloonia regiooni Liège provintsi kommuunides (alla 1% elanikkonnast). Brüssel-pealinna regioonis on ametlik staatus nii prantsuse kui hollandi keelel (prantsuskeelseid ca 80%).
Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga. Belgia riik tunnistab (ja toetab) 6 erinevat religiooni. Kõige rohkem on katoliiklasi (ca 75%). Lisaks katoliiklusele tunnistatakse evangeelset protestantlust, õigeusku, islami, juudi ja anglikaani usku.
Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 61,8%. Tööpuudus 2011. aastal oli 7,2% (võrdluseks 2010. aastal 8,3%). Tööpuudus Belgias on siiski väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2011. aastal 9,7%). Tööpuudus on regiooniti erinev: Valloonias on rohkem töötuid noorte hulgas ja Flandrias on tööhõive väiksem vanemate inimeste seas; riigis üldiselt on pikemaajaliselt rohkem töötuid vanuses 30-39.
Kasutatud kirjandus
http://www.annaabi.ee/Belgia-m19168.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/belgium/index_et.ht m
http://wiki.gomaailm.ee/wiki/belgia/
http://www.vm.ee/?q=node/4575