kasutuslikkusest. Kunst pidi asuma argistest motiividest kõrgemal. Vastandus massi maitsele. Suur probleem, millega tollane esteetika võitles oli romaan. Idee kaunitest kunstidest loodi romaani vastu. Kant nimetas seda mehaaniliseks. Jõuti järeldusele, et hea kunst on see, mis lükab tahapoole emotsioonid, hea kunst see mis toimib intelekti kaudu. Halb kunst see mis juhindub emotsioonidel, tekitab naudingut. Kunagi oli muusikat vaadledud paraleelselt retoorikaga. Muusika pidi inimesi veenma, olema selline, et suudab inimestele mõju avaldad, veenda milleski. Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess
mitmest ideedest kokku pandud. Üks idee oli päästa populaarkultuur ühiskonnas, mis oli alla surutud. Neid huvitas populaarkultuur kui osa poliitilisest võitlusest. Me peame kuulama, milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed, neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika. Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid. Põhisiht ei olnud muusika enda avastamine, vaid see, kuidas seda poliitilises kontekstis kasutada. Sotsiaalne kasulikkus. Populaarmuusika kriitika on see, et muusika representeerib midagi. Esindab mingeid väärtusi või hoiakuid, kui neid uurime, siis saame mõõta, mida muusika väärt on. 60ndate puhangust on kirjutatud palju, see on algmudel, et selgitada popmuusika ja kultuuri toimet. Räpmuusikat peeti vabastavaks väljenduseks. 90ndatel see muutus, sest räpmuusika muutus
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne
Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus. Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju andmine. Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur. Kaudsest luuakse kord. Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse karakteri lõhkumine. Kõige dionüüsilisem kunst muusika. afekt(iivne) Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“. Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos.
kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus, kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu
nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,
Selleks ei loodusest aru saada peame õppima erinevaid kultuure tundma. Kusagil eksisteerivad rahvad, mis on puutumatud tsivilisatsioonist, puhtad. Peame avastama kultuuri seal, kus tsivilisatsioon pole rahvast puutunud. Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal). R. Williams: Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess. Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne) Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese
metoodikat kasutades. Positiivsete teadustena pidas Comte silmas matemaatikat, astronoomiat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja sotsioloogiat. ARTHUR SCHOPENHAUER (17881860) Peateos "Maailm, kui tahe ja kujutlus". Muuhulgas kirjutanud laiale lugejaskonnale mõeldud raamatu "Elutarkus". Schopenhauer uskus, et tahe on maailma tõeline olemus, mille võimuses kõik inimesed on. Inimeste surelikud minad on kõigest universaalse tahte tööriistad. Tahtest võib jagu saada kunstide, eriti muusika vaatlemise kaudu. Tahte ainuke soov on eksisteerida üksnes kujutluste maailmas. Schopenhauer põlgas seltskondi, sest neis ei toimu midagi tähelepanuväärset ja tarka. SØREN KIERKEGAARD (18131855) Protesteeris ratsionalismi vastu. Religioosne filosoof. Eriti suunas oma filosoofia Hegeli vastu. Väitis, et Hegel käsitleb ainult suuri ideid, mille taha kaob ära inimene. Kierkegaard tähtsustas indiviidi, mitte liike ega tervikut. Oma ajastut iseloomustas ta kui põlgust
Kõik kommentaarid