Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus (0)

Q: Mille poolest on FK veel päevakohane?

Vastus leiad õppematerjalist: Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus

Q: Kui aksulikud on tegelikud ostud inimestele?

Vastus leiad õppematerjalist: Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus

Q: Kuidas seda saaks näha kuivõrd?

Vastus leiad õppematerjalist: Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus

Kultuur-Kunst - Sissejuhatus kultuuriteooriasse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille poolest on FK veel päevakohane?
Kui aksulikud on tegelikud ostud inimestele?
Kuidas seda saaks näha kuivõrd?

Eri ajastutel , eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur.

Kultuuriuurimine ’

Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks.
Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega.
Rahvakultuur - rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34
Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43
Elitarism 69

Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus

Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetiši teooria 94-95, tp kpt teooria ja „võltsvajadused“(98)
Iseloomulik(7):

Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine
Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine.
elitaristlik lähenemine popkultuurile

Koolkond tegeles(7): 89-92

Vaimuvalgustuse kriitika- teadust ja ratsionaalsust kasutati inimvabaduse mahasurumiseks.
Kultuuritööstuse tegelik tagajärg on valgsutusvastane. Valgustus muutub massipettuseks, teadvuse kammitsemiseks.
Marksismi teooria arvustamisel loodi mitmetahuline kriitika
Kaubafestiši teooria- kuidas iniimestevahelised sotsiaalsed suhted võivad omada „asja“ ehk raha määrtletud suhte üleloomuliku vormi. (Näide lk 95 viim. lõik)
tp kpt teooria ja „võltsvajadused“, inimeste lepitamine kapitalistliku süsteemiga alateadlikult lepitada, tagades nii järjepidavuse. Kapitali ja tööjõu võitlus esineb süsteemist väljaspool, näiteks Kolmanda Maailma riigid

Kultuuritööstus(6,7)

Kultuuritööstus peegeldab kaubafetišismi juurdumist, riigimonopolil põhineva kapitalismi tõusu. Järelikult on kultuuritööstuse eesmärgiks lahti saada ehtsatest vajadustest . Luuakse ja täidetakse võltsvajadusi.
Kõiksugused kaubad on muutunud kättesaadavaks ja saavad seepärast inimese teadvuse üle pareminivalitseda.
Kultuuritööstuse toodetud kaupade üle valitseb vaaduse nende väärtust turul realiseerida- kultuurilise toomise ühtsustamine, mida individualiseerumine varjama peaks.

Võltsvajadused lk 98 marcuse näitel
Inimese loomulikud vajadused- olla loov, sõltumatu, iseseisev, määrata oma saatust ise. Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada
Benjamin ja F.K kriitika
Benjamin essee eesmärk 126
Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121
?- 101
Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134.
Levi- Strauss - tõi strukturialismi mõisted ja meetodid antropoloogiasse, et määratleda müüte. Levi strauss keelest(lk144)
Eco 151-159
Barthes - prantsuse kirjanduskriitik ja semiootik, tähtsaim teos on ehk „Mütoloogiad“. Ta on uurinud müüti. Barthes´i jaoks on tähistus müüt ise. Tema müüdianalüüsid on kuulsad .
Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt.
Marksism : 189,190,194,196,202,
Althusser : ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga . Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon.
Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise . Hegemoonia - domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele.
Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242
Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245
Gramsci- tema toodud klassil põhinev kultuurianalüüsis riskib mõistet kasutades erinevate ohtudega. Kokkuvõtlikult lk 248
Gramsci ja Althusser: populaarkultuur on üks domineeriva ideoloogia avaldumisvormidest(lk 19)

Postmodernism

Postmodernism- ühiskonnakord, milles massimeedia ja populaarkultuuri tähtsus ning mõjuvõim on niivõrd suured, et need valitsevad kõiki teistlaadi ühiskondlikke seoseid .
Postmodernism püüab suhestuda meediast küllastunud ühiskonnaga ja seda mõista. Ühiskonnast on saanud massimeedia alla kuuluv nähtus. Kunagi peeti seda ühiskonna peegliks. Meedia rollist ühiskonnas ja mida kriitikud arvavad meediast lk 310.

Me tarbime kuvandeid ja märke, jättes kõrvale kasulikkuse ja väärtused.
Pm- liku kultuuri kirevaid stiilide, simulatsioonide ja pealispindade mängus annab iga asja naljaks keerata.
Kultuuri ja ühiskonna vahe laguneminepopkultuur mõjutab üha rohkem tarbismisvaldkonda- mida ostame,

Modernismijärgset popkultuuri nähakse niisuguste segaduste ja moonutsute väljendajana- nii ei suuda ta aja-ja ruumitaju peegeldada. Postmodernistlik popkultuur asub väljaspool ajalugu. Metanarratiivid nagu religioon , teadus, kunst , modenism, on allakäimas. Lk 314
Postmodernismis: tarbimine, kesklassi uued ametid ja tarbijaturud,isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine. Ei saa öelda, nagu oleks toimunud lihtsalt allakäiguprotses.

Identiteet postmodernismis:

Inimene loob ennast väljapoole avalikku sfääri: seoseraamastik on kadunud. Tr.identiteediallikad nagu kohalik kogukond, ühiskonnaklass, tuumikpere, on muutumas. Sellise lagunemise põhjuseks peetakse majanduslikku maailmastumist. Tarbijalikkust peetakse enesekeskse, iseseisva indiviidi kasvatajaks.Televisoon suhestub eraldi inimesetega, kuid nii inimesed ei suhestu enam niivõrd üksteisega.

Postmodernismi kriitika:

Põhjendamata oletused inimeste tarbimise kohta ja sellega seoses nagu populaarnekultuur korraldaks meediakultuuri tarbimist. Kui aksulikud on tegelikud ostud inimestele?Enamik inimesi ehk siiski suudab veel vahet teha tõelise ja meedia poolt loodud ebareaalsuse vahel?Muidugi on see mõneti ühte sulanud, kuidas seda saaks näha kuivõrd?Tundub, et teoreetikud , kelle arvates on postmodernism pead tõstmas, kasjastavad neidsamu hirme , mida väljendasid massikultuuri kohta Frankfurdi koolkonna kriitikud. Postmodernismiteooria väited, nagu kunst oleks ohus,m identiteedid hävivad ja popkultuur on räpskultuur. Modernism ja pm-s lk 331/332 Vähe tähelepanu pööratakse inimeste argielu olemusele,suhtumisse tarbimisse ja alternatiivsete identiteetide tekkimisel.
Postmodernismi teine suur probleem on metanarratiivide allakäik. 332-333 Postmodernism on seotud väga tihedalt ka tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenguga. Küllap tuleb sellega seoses suhtumist ajast ja ruumist muuta, võrreldes eelmiste põlvkondadega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 46 allalaadimist