Vastus leiad õppematerjalist: Bakterid ja viirused ning nende jagunemine

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine (0)

Kutsekool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks neid luuakse?
Mis on homöostaas ?
Kuidas toimub hingamise regulatsioon ?
Kuidas eemaldatakse kehast jääkaineid ?
Mis on sünaps ?
Mis on sümbioos?
Mis on kommensalism?
Mis on parasitism?
Mis on taimetoidulisus ?
Mis on konkurents ?
Mis on toiduahel ?
Kuidas määratakse kivististe vanust ?

Bioloogia seos teiste teadustega (näited).
Seoseid on kahesuguseid:

Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks ( bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused ( biokeemia , biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine , fotosüntees.

Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad.

Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi

Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu.

Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil

Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.

Geneetika - bioloogiaharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.

Viiruse mõiste ja ehitus.
On nukleiinhappest ja valkudest koosnev bioloogiline objekt, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljuneb nakatades elusorganismide rakke.

Organismi kaitse viiruste vastu.
IMMUUNSUS –organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või mõnd muud antigeeni omadustega võõrainet.
Immuunsus jaguneb:

kaasasündinud ja omandatud immuunsus
aktiivne (pikaaegne)
passiivne (ajutine) immuunsus.

Immuunsust tagavad rakud moodustuvad ja küpsevad harknäärmes. Kui kehasse satub mikroob vm võõras aine, siis organism vastab immuunreaktsiooniga lümfisõlmedes ja lümfoidsete rakkude kogumikes üle keha, samuti kurgumandlites ja põrnas. Kui põrn on eemaldatud (nt trauma tõttu), ilmneb teatud olukordades kaitsereaktsioonide puudulikkus.

Transgeensete organismide mõiste. Miks neid luuakse ?
Transgeensed organismid ehk GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt , kelle pärilikkuse ainele ( geenidele ) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud.

Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene.
On loodud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jm.
Püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivuantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, ilma, et viimane neid koesobimatuse tõttu ära tõukaks.
Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Eesmärk on konstrueerida taimi, mis oleksid külma- ja põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad , aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus - ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid.

Bakteri ehitus
1.Bakteritel on rakumembraan .
2 Bakteritel on tsütoplasma
3.Bakteritel on tuumapiirkond , kuna tuum bakteritel puudub.
4.Mõnedel bakteritel on ka viburid. Tavaliselt on vibureid kas üks või kaks.

Bakterite paljunemine.
Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga teisigi mooduseid. Mõnel liigil on täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine .

Bakterite tähtsus looduses.
Enamik baktereid on taimedele kasulikud. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga.
Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks.

Seente kasulikkus (4-5 näidet).

Lagundajad - tagavad aineringe maal.
Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu.
Toiduainetööstus - pärmid , loomasööt, juustud .
Ravimitööstus - penitsilliin , tungalterad.
Biotehnoloogia .
Inimestele toiteaineks

Seente kahjulikkus (4-5 näidet).

Hallitusseened rikuvad toiduaineid (käärimine, hallitamine ), raamatuid jne.
Põhjustavad haigusi inimestel, loomadel, taimedel.
Kahjustavad puid.
Kahjustavad tarbepuitu (majasvamm).
Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.

Geenitehnoloogia ja meditsiini seos.
Geenitehnoloogia – molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega.
Geenitehnoloogia eesmärgiks on inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmine ning haiguste diagnoosimine ja ravi. Uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki

Mis on homöostaas ?
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus.

Naha ehitus ja ülesanded.

marrasknahk ehk epidermis (epidermis)
pärisnahk ehk dermis (dermis)
alusnahk ehk subkuutis (tela subcutaneae)

Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides tüvirakkudest uusi rakke, pealmistes kihtides järk-järgult rakud muutuvad lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.
Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed , puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad , karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ( elastiin ) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse.
Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.

Kuidas toimub hingamise regulatsioon ?
Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest.

Vereringeelundkond : veri , veresooned .
Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse.
Veri on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame ja ka südame-laadsete elundite töö ja vererõhu toel ringlev kehavedelik. Veri on transpordi-, miljöö - ja kaitsefunktsiooni täitev veresoontes tsirkuleeriv sidekude
Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse.
Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks . Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks.
Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult.

Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega.
Seedenäärmed on süljenäärmed , maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed.
Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset ; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist.
Maksa funktsioonid:

Vere glükoosisisalduse kontroll
Vere punaliblede lagundamine
Kahjulike ainete lagundamine
Sapi tootmine
Rasvade sisalduse kontroll
Vitamiinide varu säilitamine
Kolesterooli süntees

Magu on seedekanali ülaosa reservuaar , kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde.
Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga.
Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide ja liigub sealt edasi soolde. Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist.

Glükoos organismis. Insuliin .
Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon , mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.

Maksa ülesanded.
Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid.
Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme.
Maksa ülesanded:

vere glükoosisisalduse kontroll
aminohapete sisalduse kontroll
plasmavalkude süntees punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi)
vere punaliblede lagundamine
kahjulike ainete lagundamine
- osad kahjulikud ained toodab organism ise ( vesinikperoksiid ), osad satuvad organismi väliskeskkonnast ( alkohol , keemilised toidulisandid).
- Maks lagundab ka veres ringlevaid hormoone (on vaja peale mõjumist verest eemaldada ), näiteks insuliin lagundatakse kümnekonna minuti jooksul
sapi tootmine ( sapp vajalik rasvade seedimisel)
rasvade sisalduse kontroll
vitamiinide varu säilitamine
- märkimisväärses koguses A, B, B12 vitamiine (mitmeks kuuks)
- vaske ja rauda väheses koguses
kolesterooli süntees ( kolesterool vajalik kui kudede ehitusmaterjal ja algmaterjal steroidhormoonidele, sapphapete ja D- vitamiini tootmisel)

Kuidas eemaldatakse kehast jääkaineid?
Erituselundkonna ülesanne on eemaldada organismist kahjulikud jääk - ja mürkained ning selle moodustavad neerud , kusejuhad , kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni ka soolestik, nahk ja kopsud .

Neerud on inimese peamised eritusorganid. Neerud kontrollivad vee ja soolade sisaldust organismis ning tagavad uriini tekke.
Nahk eritab higi. Higi koosneb veest, ainevahetusjääkidest ja mineraalsooladest.
Kopsude kaudu eritub organismist veeaur ja süsihappegaas
Soolestiku kaudu eemalduvad tahked jääkained ja vesi.

Inimese termoregulatsioon : keskus, kuidas toimib.
Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist.

Nimeta peaaju osad.
*Piklikaju, tagaaju , väikeaju, keskaju , vaheaju, otsaaju .

Refleks : mõiste, liigid (näited)
Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale .
Refleksi liigid:

Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. Liigid: toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks.
tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele.

Mis on sünaps ?
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi , lihas- või näärmerakuga.

Ökoloogilised tegurid: rühmitamine , näited.
Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid.
Biootilised tegurid

Abiootilised tegurid:

Elukeskkond:

Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht.
Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi.
Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest.

Kliimategurid:

Valgus
Niiskus
Temperatuur
jne

Mis on sümbioos? Näited.
Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul ( sipelgad ja lehetäid )
Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse

Mis on kommensalism? Näited.
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab.

Mis on parasitism? Näited.
Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism kasutab teist organismi oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid , saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.

Mis on kisklus? Näited.
Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom , kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel , mille viimaseks lüliks on tippkiskja .
Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid.

Mis on taimetoidulisus? Näited.
Taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. N: rohttaimed, võrsed , oksad ja põder .

Mis on konkurents ? Näited.
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.

Populatsiooni mõiste, kaks näidet.
Populatsioon on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis -, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.

Ökosüsteemi mõiste, üks näide.
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.

Mis on toiduahel ? Näide.
Toiduahel näitab, kes keda sööb.Toiduahela esimeseks lüliks on alati taimed, sest taimed on võimelised lihtsatest ainetest toitaineid tootma . Järgmistes lülides on juba sellised organismid, kes kasutavad taimede valmistatud toitaineid. Taimedest toituvad taimtoidulised loomad, nendest omakorda aga loomtoidulised loomad.

Ökoloogilise püramiidi reegel.
Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist.

Biosfääri mõiste ja ulatus.
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri.

Nimeta viis globaalprobleemi.
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale.

Rahvastiku kasv
Kliima muutus
Õhusaaste
Veekogude reostumine
Õhukihi hõrenemine

Iseloomusta ühte globaalprobleemi põhjalikumalt.
Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Bioloogiline mitmekesisus .
bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust.

Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike .
Euroopa naarits , Rohe- kärnkonn , Kollane käoking (Aconitum lasiostomum), Harilik kobarpea (Ligularia sibirica ), Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), Must- toonekurg (Ciconia nigra), Merikotkas (Haliaëtus albicilla), Lendorav (Pteromys volans)

Nimeta evolutsioonivormid.
1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine.
2) Keemiline evolutsioon – keeruliste stabiilsete keemiliste ühendite moodustumine lihtsatest anorgaanilistest molekulidest.
3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni.
4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, s.o kultuuride ja tsivilisatsiooni areng Maal.
41.Kuidas määratakse kivististe vanust ?
Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid , mis on kauges minevikus elanud organismide jäänused, millest mingi osa on kivistunud ja säilinud.
Kivististe abil saab määrata kivimikehade tekkimise järjekorda . Erinevad kivistised osutavad kivimite võimalikule eriaegsele tekkele.
Mitte kõik kivistised aga ei ole kihtide suhtelise vanuse hindamisel võrdse tähtsusega. Mõned organismid (bakterid, ussid jt) ei ole miljonite aastate vältel oluliselt muutunud ja nende jäänukeid võib leida väga erineva vanusega kihtides.
Teised seevastu on muutunud väga kiiresti ja iseloomustavad väga lühikest geoloogilist ajalõiku. Ja just need vormid on suhtelisel ajaarvamisel eriti suure tähtsusega.
Kivimite absoluutseks vanuseks nimetatakse aega, mis on möödunud nende moodustumisest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 11 allalaadimist

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #1

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #2

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #3

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #4

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #5

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #6

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #7

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #8

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #9

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #10

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #11

Bakterid ja viirused ning nende jagunemine #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vikingship21 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV)

Bioloogia

pdf

Bioloogia eksamiks

BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid

Bioloogia

150

docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija)

Bioloogia

docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb

Kategoriseerimata

docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

nukk 3. valmik 4. valmik 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele (nt. silmapupill) Organiseerituse tasemed: · Molekul · Organell · Rakk · Kude · Organ · Organsüsteem ehk elundkond · Organism · Populatsioon · Liik · Ökosüsteem · Biosfäär Süstemaatiline rida: LIIK PEREKON SUGUKON SELTS KLASS HÕIMKON RIIK D D D Riik: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 2 Organismide koostis Anorgaanilised ained: · Vesi, seda on organismis kõige rohkem (70%-95%) Vee ülesanded: 1. Hea lahusti 2. Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides 3. Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri 4. Tagab raku siserõhu 5. Täidab kaitsefunktsiooni (nt. pisarad kõrvaldavad võõrkeha silmast ja liigesevõie õlitab liigeseid) 6. Kindlustab organismide elundkondade töö (nt. veri ja lümf) 7

Bioloogia

pdf

Bioloogia konspekt (12. klass)

2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. revertaas. Ka see on ensüüm, mis sünteesib ühe ahelalise ahela järgi. kahe ahelalise DNA koopia. Transgeene organism on GMO. Kasutatakse baktereid, viirusi, mille üheks

Bioloogia

docx

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed. · Ökosüsteemide vahel n järsud üleminekud. · Ökosüsteem reageerib välismõjutustele kui üks tervik. · Ökosüsteem on pidevalt muutuv süsteem.

Bioloogia

doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Sidekude Rohkesti raku vaheainet, milles paiknevad hajutatult sidekoerakud. Sidekoe liigid: kohev sidekude naha all. rasvkude kõhrkude kõrv,nina,luude otsad. kõõluste sidekude tugevdavad liigest luukude veri Sidekoe ülesanded: ühendab teisi kudesid omavahel ühendab lihaseid luudega kaitseb (veri ja rasvkude) tugiülesanne.luu ja kõhrkude. Närvikude Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid