1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse
TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid Magu ·
kannavad kaksikkumerate ehk + klaasidega prille. Kaugelenägelikkus on seotud inimese vanusega. Kõik lapsed sünnivad kaugnägelikena. 5. Milliseid silmaosi läbib valguskiir oma teel nägemisretseptorini? Sarvkest → eeskamber → silmaava → lääts → klaaskeha → võrkkest 6. a) Haismisrakud asuvad ninaõõnes Määran lõhna järgi toidu kõlbulikust Tunnetan ruumi umbsust Aiab tunnetada mürke õhus Isumahlad – paneb seedenäärmed tööle b) Maitsmisrakud asuvad keelel Aitab määrata toidu kõlbulikust Paneb seedenäärmed tööle Tunneme ära mürgised toidud/ained maitstes 7. Õiged väited Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas Pimetähn on koht võrkkestal, kus nägemisretseptorid puuduvad, algab nägemisnärv Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas
uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (paikneb mao all ja toodab köhunäärme nöre) - MAKS (toodab sappi seedimiseks) 3 HAMBAD JA SEEDEELUDNKOND
reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- toimub peensooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5
Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab valkude seedimine; 5) osade ainete imendumine * peensool:1) seedimine;2) lõhustumissaaduste imendumine
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune
neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12
Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest
mittemäletsejaliste omaga. Need on hobune, eesel ja küülik. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi
Vitamiinid Tähtsus: normaalseks ainevahtuseks, ensüümidega aktiveerimiseks Leidumine:A,B,C,D vitamiinid Mineraalid Tähtsus: kudede ja ainete valmistamiseks Leidumine: peet, piim 3. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. 4. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. Hammaste jaotus: 20 piimahammast, 30 jäävhammast 8 lõikehammast(üleval,all),4 silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed
ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad (3osalised), hõõrel · Röövtoidulised · Neelust viib söögitoru makku, läbides peaaju, mis kaitstudkõhretaolise koljuga Ei saa neelata sipelgast suuremat saaki! Seedenäärmed: maks ja kõhunääre · Suured silmad (hiidkalmaaril kuni 25cmØ) Ehitus sarnane selgroogsete omale http://www.youtube.com/watch?v=p9A-oxUMAy8 Peajalgsed · Hästi arenenud peaaju (selgrootu!) · Kaheksajalad on võimelised muutma oma kuju · Mimikri · Intelligentsed · Liikumine: Raketi põhimõttel Kombitsate abil http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hamm...
+ kaitsevad ka suguhaiguste eest, tõhus, odav, lihtne kasutada. võib maha libiseda, igaks vahekorraks on vaja uut kondoomi. 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Inimloode areneb emakas embrüogeneesi teel. Kõige enam kahjustatav esimestel arengukuudel ja sünnitusel. 10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist? Ektoderm kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13
organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Kehast eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud
poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SE...
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine.
Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed) Erituselundkond: selgrootud- neerutorud, selgroogsed- neerud Närvisüsteem: keskns ajud(pea+ selja), piirdens- närvid(somaatiline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid
Skeletisüsteem - Luud, kõhred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, vereloome, mineraalainete ,,ladu" Lihassüsteem - Lihased, kõõlused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon. Südame-vereringe süsteem süda, veresooned, veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon. Seedimissüsteem - Suu, söögitoru, magu, sooled, seedenäärmed Toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, imendumine, jääkainete eritamine Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht
(higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Lihased peavad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. Skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Seedeelundkond lagundab toitu. Moodustub- seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. (suuõõn,söögitoru,magu,12sõrmik, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre) Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel) Hingamisega kaasneb veekadu
täiustumine. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. 13. Millal võib embrüot nimetada looteks? Embrüot võib nimetada looteks, kui ta hakkab välja nägema oma liigi moodi, teise lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust
Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult. 16. Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist. Maksa funktsioonid: Vere glükoosisisalduse kontroll Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse kontroll
säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja lagundamine sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal molekulideks, algab suuõõnega, kus toit peenestatakse ja mida keha saab segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. omastada. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku, kus toit segatakse valke lõhustuva nõrega. Maost liigub toit edasi kaksiksõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid
Enamik sümpaatilisi ganglione on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed aksonid on pikad. Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad vaagnaelundite läheduses, mistõttu need postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude (näiteks tüümus, põrn, Peyeri naastud, lümfisõlmed). Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad
4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8
Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones).
· Seedeelundkond on vajalik · Info edastatakse edasi ainult selleks, et toitu seedida ja toidust ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Võimaldab liikuda.
Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda: tugielundkond koosneb lihastest ja skeletist, mis tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal, seedenäärmed. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit makku, kus lõhustatakse valgud. Maost liigub toit edasi kaksteist sõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagund rasvu ning kõhunäärmenõre abil viiakse seedimine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse
kehakaalust. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Seedeelundkond · Lagundab toitu. · Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased.
kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest tagab stabiilse sisekeskkonna on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook (kujuneb välja kuu vanusel embrüol) ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud
Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Loote väärarengud Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks.
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
lõpuste kaudu soolasid. Naatriumkloriid viiakse välja läbi lõpuste kloriidrakkude. Kalad joovad 15% kehakaalust päevas. Väiksed nefronid, eritavad vähem uriini. Mageveekalad eritavad palju hüpotoonilist uriini, et viia kehapinna ja lõpuste tungiv vesi organismist välja. Urea eritatakse uriiniga, ammoniaak lõpuste kaudu. Suured nefronid ja eritavad rohkem uriini. 6. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. Kalade hammaste tüübid, seedekulgala osad, soole ehitus, seedenäärmed ja nende funktsioonid. Toitumiskäitumine, kalade jagunemine toiduobjektide järgi, ökoloogiline püramiid. Lepiskalad ja röövkalad, segatoidulised kalad. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid.
proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest
1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d.) magu maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus
· Kaitseb siseelundeid · On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud) LIHASED Südamelihased, skeletlihased e.vöötlihased ja silelihased. Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Kinnituvad luudele kõõluste abil. Ülesanded: · Keha liigutamiseks · Annavad kehale kuju · Toodavad kehasoojust · Kaitsevad siseelundeid 3. SEEDEELUNDKOND Osad: suuõõs neelsöögitoru magu peensool jämesoolpärak Seedenäärmed (asuvad seedekulglast väljaspool) aitavad ka seedida süljenäärned, maks, kõhunääre. Seedimine: - suus lagundatakse glükoosiks tärklis. (amülaas ensüüm. Lõhustab süsivesikuid.süljenäärmed toodavad nõret). - Maos lõhustatakse valgud aminohapeteks (maohappes olen ensüüm pepsiin lagundab valke) - Peensool toitainete imendumine verre - 12 sõrmiksool asub peensoole algusosas lõpuni seedimine; maksanõre -> sapp (aitab ka rasva seedida)
tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid kilpnääre Kõik sidekoetüübid Epidermis - marrasnahk, hingamisteede epiteel ja kopsud Kuse- ja suguelundid küüned, piimanäärmed, Ringeelundkond juuksed, karvad LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Bioloogilised
neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www
Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest. Jäsemed: neli jäset võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada raskeid liigutusi. Luustik: kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe. Seedeelundid: suuõõs, neel, söögitoru magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk meeleelundid silmad kõrvad jt. Närvisüsteem: seljaaju, peaaju, närvid. Imetajatel kiire ainevahets. Sisemine viljastamine. viljastatud munarakk suundub emakasse. loode areneb emaslooma emakas. nabaväädi kaudu saab süüa ja värki. tiinuse pikkus sõltub liigist. pärast sündi imetamisperiood piim tekib piimanäärmeis ja selle saab kätte nisade kaudu. Selts putuktoidulised * karihiired. Välimuselt sarnanevad karihiired hiirtega
Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud. · Välimine looteleht ehk ektoderm - Kesknärvisüsteem ja meeleelundid; Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. · Keskmine looteleht ehk mesoderm - Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond 22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad
on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine- energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus; ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda. Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine.
elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4. liikumis- ja skelett, lihased, toestus, liikumine, tugielundkond liigesed kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6
b) hiline - lisandub veel ka mesoderm (vahepealne) Rakukiht samastub õpikutes antud terminiga looteleht. Inimesel kujuneb gastrula välja 2-3 arengunädalal. Hiljemalt lõppeb 1. arengukuuga. Tähtus: gastrula rakukihid panevad paika tulevaste organite algmed. Ektodermist kujunevad 1. Närvisüsteem (nii kesk-, kui piirdeNS) 2. Naha pindmine kiht (mitte kogu nahk) 3. Naha moodustised (karvad, küüned, piimanäärmed) Entodermist arenevad 1. Hingamiselundkond 2. Seedenäärmed (maks, kõhunääre, soolenäärmed) 3. Kusepõis Mesotermist areneb kaalukam osa organismist 1. Luustik 2. Lihastik 3. Sidekoed 4. Veresooned 5. Kuse-, suguelundid, v.a põis 6. Naha alumised kihid Kõikidest rakukestadest areneb osa sisenõrenäärmeid. Inimesel tekib gastrula segatüübiliste muutuste tagajärjel, st rakud liiguvad ja paljunevad erinevatel viisidel. Rakkude eristumine embrüos Ühe inimese kõik keharakud on ühesuguse pärilikkusega
rasvumist. Jällegi on tagajärjeks sagedasem haigestumine. Ühekülgne toiduvalik põhjustab samuti tervisehäireid. Seetõttu ei tohi kasvueas piirduda ainult taimetoiduga. Tervisele sobimatud on ka muud toiduga iseäratsemised, näiteks leiva söömine ühel päeval ja liha tarvitamine teisel päeval või üksnes toortoidu söömine. Inimene on segatoiduline olevus, segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult segatoidust saab inimene kõiki eluks vajalikke aineid. Sellepärast tarvitab ta nii taimset kui ka loomset toitu. Taimsed on tera-, köögi- ja puuviljad; loomsed on liha munad ja piim. (Harri Jänes, 2002, Tervise Võti V klassi terviseõpetuse õpik, Koolibri, Tallinn) EESTI TOITUMIS- JA TOIDUSOOVITUSED 8 Põhjuseid, miks eestlased täna ei toitu nii nagu soovitused ette näevad, on mitmeid
Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm: Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Välimine looteleht ehk ektoderm: Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad Keskmine looteleht ehk mesoderm: Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Postembrüonaalse arengu etapid: Postembrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast. juveniilne ehk suguküpsuseelne iga.
1 Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Alkohol mõjutab mitte üksnes korduval, vaid ka ühekordsel tarvitamisel inimese organismi kogu elutegevust. Liialdamata võibväita, et lakohol ei jäta puutumata ühtki elundit, põhjustab vähemaid või ulatuslikumaid, lühema või pikema kestusega hälbeid kogu organismi talituses. Alkoholi vahetu või kaudne mõju hõlmab mao, soolestiku, seedenäärmed, maksa, südame ja veresoonkonna, neerud, kopsud, sisenõristusnäämed ning suguelundid. Esmane ning eriti sügav toime on alkoholil aga kesknärvisüsteemisse. Alkoholi tarvitamise peamiseks motiiviks ongi ju inimese ükskõik millistest ajenditest sugenenud soov muuta kesknärvisüsteemi talitust. Kesknärvisüsteemi tugevuse muutused aga avalduvad inimese psüühika ja käitumise selliste hälvetena, mis võivad kaasa tuua raskeid sotsiaalseid,
nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju, kaitse 5
annaabi.ee 
