KOOL Põrn referaat NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus Olenemata sellest, et enamikul inimestel on põrn, ei mõelda eriti põrna kui organi olulistest funktsioonidest inimorganismis. Põrn asub keha vasakus küljes ning annab tunda siis, kui füüsiliselt üle pingutatakse. Muul ajal seda eriti tähele ei panda ning väidetavalt võib selleta edukalt eladagi, kuigi elu ilma põrnata on teatud mõttes siiski piiratud immuunsüsteemi ja vere uuenemise protsess on selleta häiritud, lisaks on raskem taluda ka füüsilisi koormusi. Antiikaja arstid arvasid, et põrn toodab sappi, mis põhjustab kurbust, halba tuju ja närvilisust
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad
Immuunsüsteem Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja
Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis lümfotsüüte juurde toodavad, nt lümfisõlmed ja põrn ning noorel inimesel ka harkeelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga
bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on
Erinevalt kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel. Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte tootvad elundid Lümfisõlmed on ovaalse kujuga elundid, ms asuvad lümfisoonte koondumiskohtades. Nad toodavad aktiivselt lümfotsüüte ja hävitavad kehasse tunginud mikroobe. Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed oluliselt. Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Tema ülesandeks on toota lümfotsüüte ja lagundada erütrotsüüte. Põrn on ka vere varupaik.
Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid.
php?filmid=0&play=true Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandlid · Valgeliblede hulka lümfi- kuuluvad lümfotsüüdid sooned harknääre ja makrofaagid ehk lümfi- (õgirakud) tüümus sõlmed · Lümfisõlmed põrn · Põrn peensoole lümfikude · Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine
Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud.
- puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad Vereliistakutest väljub ensüüm => Vereplasmas fibrinogeen (valk mis on vereplasmas lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik - haigustekitajad seal Sisaldab: - lümfotsüüte - koevedelikust pärinevaid aineid - rasvaosakesi - ei sisalda verepunaliblesid Lümfi paneb liikuma skeletilihase kokkutõmme. Tagasivoolu takistavad klapid. Põrn puhastab mürkainetest, hävitab haigustekitajad, lagundab vanad punalibled Leukotsüüdid:
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui
vajalike keemiliste reak. Ahela. Reaksioonide lõpptulemusena tekib fibriin, valgulised fibriinid moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on seesmiselt vigastunud,võib fibriinvõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb.Kui tromb ummistab veresoone,siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüdid valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsvalt.Nende eluiga on lühike, neid peab organimi pidevalt juurde moodustuma. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm elundid. Seal rikastub veri lümfosüütidega,seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt
d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn luuüdi Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel (ninaõõnes ja hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta
Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4
Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistus. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Immuunsüsteemi tähtsaimad rakud on lümfotsüüdid ja peamised elundid on harknääre, põrn ja lümfisõlmed, kus valmivad lümfotsüüdid. Põrn piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrn on vere varupaik ja ka immuunelund. Põrnas lagunevad vananenud punased verelibled ja moodustuvad lümfotsüüdid ja antikehad. Antikehad- erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgendavad nende toimet. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid, nende mürke ja muid kehavõõraid rakke. Organismi kaitsetõkked: Inimorganism kaitseb end bioloogiliste
haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Sellest valmib osa lümfotsüüte. Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on
Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad. Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neid kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna. Suured lümfisõlmed suubuvad veenidesse. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke
kapillaare; võib viia kooma ja surmale), blackwater fever (maksakahjustus), neerukahjustus (hemoglobineemiast põhjustatud). Võimalik, et parasiite täis vererakud blokeerivad ajus väiksemaid veresooni -> aju võib saada seeläbi kahjustatud; kooletatüüpi kahjustus -> kõhulahtisus; ikterus - biliaarne · Hingamisprobleemid põhjustatud akumuleerunud vedeliku poolt kopsudes · Organpuudulikkus põhiliselt põrn, maks, neerud on ohustatud · Tõsine aneemia Väga madal veresuhkur võib olla põhjustatud ka kviniinide poolt ÜL 2. 40-aastane naine käis Kongos 1-nädalasel turismireisil. Ta ei konsulteerinud reisi eelselt infektsionistiga. Seetõttu ei vaktsineerinud ta ennast ega teinud kemoprofülaktikat. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik, halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga.
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi
tekib hingeldamine ja pulsi kiirenemine Naha ja silmavalgete kollakaks muutumine Esineb põrna suurenemist ja uriin võib olla tume Kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda Diagnoosimine : Haigust diagnoositakse vereanalüüsiga ja uriiniprooviga Tehakse ka spetsiifilisi uuringuid ning analüüse hemolüüsi põhjuse selgitamiseks Ravi : Sõltub hemolüütilise aneemia põhjusest Haigele tehakse vereülekanne või eemaltatakse põrn Ennetamine: Haiguse ennetamine ei ole tavaliselt võimalik Esinemissagedus maailmas on 4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas Kasutatud kirjandus: www.inimene.ee www.kliinikum.ee
IMMUUNSÜSTEEM Loe õ lk 42-45 Koosta kokkuvõte 1. Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne, kui need haigust tekitavad. 2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7
hakkab tootma antikehi selle viiruse vastu. Kui mingi aja pärast sattuvad organismi uuesti tuulerõugete viirused, siis antikehad on olemas ja viirused hävitatakse kiiresti ning inimene ei haigestu. Organisteks, mis toodavad immuunsüsteemi töös osalevaid rakke on: luuüdi; harknääre ehk tüümus (toodab T-lümfotsüüte), mis on suurim murdeeas ja siis hakkab vähehaaval taandarenema, kuid ei kao ka vanemas eas päriselt; lümfisõlmed (toodavad B-lümfotsüüte); põrn, mis toodab erinevaid vererakke. Kuna neid vererakke toodavad ka teised elundid, siis trauma korral (näiteks põrnarebend), on võimalik põrn eemaldada ja inimene saab edasi elada ka põrnata. Väikelastel küll võib see kaasa tuua suurenenud vastuvõtlikkuse nakkushaigustele. T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda antigeene ja nö lahti desifreerida nende keemilist struktuuri. Pärast seda, kui T-lümfotsüüdid on avastanud ja ära
bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard
kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum Nakatumine Toimub emase hallasääse hammustusega Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid Haiguse kulg ja sümptomid peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat väga kindla intervalli järel korduvad palavikuhood külmavärinatega võib kaasneda pea- ja lihasvalu, iiveldus ja kõhulahtisus Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus Raskematel juhtudel teadvusehäired kuni koomani Õigeaegse ravita võib põhjustada surma Levik maailmas ja Eestis Aafrika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika ning Lõuna-Ameerika põhjaosa (80% malaariajuhtumitest esineb Sahara-taguses Aafrikas ) Aastas haigestub 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest 18271830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia Ravi ja vaktsiin Levinuim ravim on klorokviin
põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt.
1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi
1)õige vaade; 2)õige meel (mõte); 3)õige kõne (jutt); 4)õige tegutsemine; 5)õige eluviis (töö); 6)õige eesmärk; 7)õige tähelepanu; 8)õige keskendumine NIRVANA-loobumine materjalidest, asjadest KAMA- armastusjumal HIINA: ~93% hiinlased; 7% buiguurid, mongolid, tiibetlased; 50% all 20 eluaasta T(D)AOISM-filosoofiline ja religioosne õpetus, kulgemine, tee Feng shui- iidne ruumikorralduse meetod Meeselundid- magu, sooled, sapp Naiselundid- süda, kopsud, neerud, põrn, maks Yin-naiselik (must), pime Yang-mehelik (valge), valge Sümbolid: maa , tuli , metall , puu , vesi JAAPAN: Shamisen-keelpill Maiko-madalam geisha Geiko- kõrgem geisha Kimono- ~13m käsitsi maalitud õmmeldud kangas Ikebana-lilleseade
grusiinide peamiseks lihaeelistuseks on lammas, siis pidulauale marineeritakse nii veist kui siga, keedetakse sülte ning tehakse kõiksuguseid hautisi, kooke ja loomulikult hinkalisid. Gruusia rahvustoidud . Hinkalid Hartso Hatsapuri Gruusia rahvustoidud Toite, mis Gruusiaga seostub, on terve plejaad: Lobio - punastest ubadest salat. Hartso - tugev riisi ja lambalihasupp. Sikhirtma - kerge ning maitsev kanasupp. Chizhi-pizhi - võis ja munas praetud maks ja põrn. Saslõkk - tallest kerge äädika marinaadiga küpsetatud roog. Hatsapuri - pirukas suluguni juustuga. Hinkalid- suured liha täidisega pelmeenid Kliima Kliima Enamik Gruusiast on peamiselt niiske subtroopiline kliima. Kuumad ja niisked suved on tüüpilised. Gruusia subtroopika sõltub laiuskraadist ja Atlandi ookeani või Mehhiko lahest ja kõrgusest. Gruusia Loomad ja taimed Gruusia Loomad ja taimed
viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvõime, tuli (süda) rõõmutunde, maa (põrn) mõtisklemise ja kaastunde, metall (kopsud) meenutamise. Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde. Inimese puhta loomuse jaoks võõrad omadused ja kahjustavad emotsioonid aga
Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
postganglionaarsed aksonid on lühikesed. Sümpaatilise närvisüsteemi efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeist (higi-, sülje-, seedenäärmed). Peale selle innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ja lümfaatilist kude (näiteks tüümus, põrn, Peyeri naastud, lümfisõlmed). Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaaju sakraalosas. Nende aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata ning, vastupidiselt sümpaatilistele preganglionaarsetele aksonitele, väga pikad. Kesk- ja seljaaju piirkonnast väljuvad preganglionaarsed kiud silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keeleneelunärvi (IX) ja uitnärvi (X) koosseisus
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-...
Marutaud veistel Peamine kahjustuspiirkond • Kesknärvisüsteem Post mortem leiud Seedetrakti limaskesta põletik Ülitäitunud naha- ja nahaalused veresooned Veri tume ning halvasti hüübinud Magu tühi või mittesöödavate esemetega täitunud (oksad, kivid) Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus
mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus
Vereloome e. hemopoees · 1 - Mesoblastiline e. mesenhümaalne vereloomeperiood 1.-3. embrüonaalkuul. Vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas. · 2 - Hepatolienaalne periood vereloomekolded tekivad põrnas 2. ja maksas 4.-5. embrüonaalkuul. · 3 - Müelolümfaatiline periood algab 8. embrüonaalkuul.Vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse (tüümus, põrn, lümfisõlmed, jne.) Luuüdi · Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel · Täiskavanuil on kahte tüüpi luuüdi - punane luuüdi (punane - hemoglobiin erütrotsüütides) ja kollane luuüdi (kollane - arvukalt rasvarakke) · Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. · Punane luuüdi => kollane luuüdi · Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes,
IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega. - IS peaorgan on luuüdi, mis vastutab vereloome eest (erütrotsüütide, trombotdüütide ja leikotsüütide tootmine). Eristatakse kollast ja punast luuüdi. Asukoht on toese suured luud (selgroog, umbluu, puusaluud jne.). - Tüümus koos luuüdiga kujundavad IS keskorganit, mis koosneb tüvirakudest. - Kurgumandlid samuti võtavad osa lümfotsüütide tootmises. - Põrn on üks IS keskorganitest. Paikneb kõhuõõnes. Tema ülesanne on vere puhastamine võõrastest elimentidest ja surnud rakudest. - Olulise tööt teostab ka lümfisüsteem, mis on kaitserakude (lümfotsüütide) kandja. Lümfisõlmed on lümfisüsteemi oluline osa. Need teostavad kaitsefunktsioone (filtrid), säilitavad lümfotsüüte ja fagotsüüte ehk õgirakke (organiiismi enesekaitserakud, söövad ohtlikud organismid ära).
3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui
Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat. Malaaria tüüpilisem sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood korduvad kindla intervalliga. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda ka peavalu, lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust. Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus. Raskematel juhtudel tekivad teadvusehäired kuni koomani. Õigeaegse ravita võib malaaria põhjustada surma. Levinuim malaariaravim on klorokviin. Enne malaariapiirkondadesse reisimist soovitatakse manustada profülaktiliselt ravimeid, kuid need ei taga täielikku kaitset.Lähtuvalt malaariasse nakatumise riski iseloomust on tõhusateks malaariavastasteks ennetusmeetmeteks kas sääsehammustuste vältimine või selle kombinatsioon kemoprofülaktikaga
- Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersplenism · Splenomegaalia: suurenenud põrn >12 cm · Hüpersplenism suurenenud erütrotsüütide destruktsioon põrnas · Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia · Vasaku ülemise kvadrandi valulikkus · Enamasti ei vaja ravi · Splenektoomia · Hüperplenism ja sellest tekkinud trombotsütopeenia on sage protaalhüpertensiooni esimene tunnus Astsiit · Astsiit vedeliku kogunemine peritoneaalõõnde. · Halb prognoos tsiroosi korral 2 aasta elulemus < 50% · Põhjus:
Katarraalne vorm: • Konjunktiviit, nina limaskesta ja siinuste äge põletik. Kliinilised tunnused • Katarraalne vorm Lahanguleid • Nahal : paapulid,vesikulid ja koorikud • Ülemistes hingamisteedes diferiitne katt • Valged sõlmekesed trahheas, söögitorus. • Mao-sooletrakti limaskesta hemoraagiline põletik • Kopsudes hepatiseerunud alad, gangrenoossed muutused • Serooskestadel verevalumid • Maks kollakashall • Põrn võib olla pundunud • Südamelihas võib olla pude Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise, neutralisatsioonireaktsiooni ja ELISA-t • PCR Diferentsiaaldiagnoos • Infektsioosne larüngotrahheiit • B2- vitamiini puudus
vatsake - selle kaudu väljub veri südamest. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vere liikumise soontes kindlustab vererõhk. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. Immuunsüsteemi osad: lümfisõlmed, põrn, harkelund. Immuunsüsteemi liigid: kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus- kujuneb elujooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel, ei pärandu vanematelt järglastele. Jaguneb kaheks aktiivne: kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. Passiivne: kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Aktiivne kestab kauem kui passiivne.
Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs
Prioonhaigused on nakkuslikud nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on.
India; Kagu-Aasias ja Hiinas; Lähis-Ida; Kariibi mere piirkonna riigid (sealhulgas Puerto Rico) ja Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigid; Austraalia; Vaikse ookeani keskosas ja lõunaosas paiknevad kohad. Denguepalavi ku sümptomid Denguepalaviku sümptomiteks võivad olla: Isukaotus; Peavalud; Iiveldus; Raske valu silmade vahel; Oksendamine; Palavik, külmavärinad; Suurenenud maks ja põrn; Punane kõri; Hepatiit; Ninakinnisus; Halb maitse suus; Lihasvalu; Kerge verejooks kummidest, Valu luudes; Naha sümptomid: ninaverejooksud, veri uriinis ja Naha punetus; väljaheites; Naha tundlikkuse suurenemine; Taastumise ajal: Nahalööve;
keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse
Verele annab punase värvuse hemoglobiinis sisalduv raud. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel. 0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on: Ca soolade olemas olu; trombotsüütide purunemine; fibrinogeen- fibriin- haava sulgemine; K- vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi. Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid;
annaabi.ee 
