riigiametnik), õigus esindada riiki; ius commercii kauplemisõigus; ius connubii abielu õigus; donatio propter nuptias pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos kaasavara (naise oma); Locatio-conductio rendileping; locatio-conductio operarum tööleping; locatio-conductio operis töövõtuleping; locatio-conductio rerum - asjade rendile andmine, asjaõiguslik leping; actio in rem asjaõiguslik hagi; actio in personam isikuline, isikuõiguslik hagi; Actor Aulus Agerius hageja; reus Numerius Negidius kostja; Ius in rem asjaõigus; Culpa in abstractio üldine süü; culpa in concreto kindel süütegu, hooletus; ignorantia iuris õiguse, seaduse mittetundmine; fraus creditorum võlausaldaja petmine; Actio fiduciae tagatise hagi; actio iudicati kohtuotsuse hagi; cessio actionis hagi tagasivõtt, hagist
asjaõigusliku muudatuse esilekutsumiseks vaja vastavat kokkulepet (asjaõiguskokkulepet) õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe
riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis (MuKS § 27 lg 2); riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2); kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5); kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne Tekkimine Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi Sealjuures: Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257 lg 1 ja 2). Ostueesõiguse teostamine Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga (notariaalse) müügilepingu
Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teistele isikutele. Nende kahe õigusvaldkonna õiguslikku seost iseloomustavad sellised mõisted nagu müügileping ja omandi (asjaõiguse) ülekandmine. Müügileping kohustab, kuid ei kanna omandit üle. Ülekandmine annab omandi müüjalt ostjale, kuid ei kohusta. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud. Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult
Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8. Locatio-conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahe- külgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) Locatio paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum tööleping Locatio-conductio operis töövõtuleping Locatio-conductio rerum üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud
kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus ususfructus kasutusvaldus; viljakasutusõigus (õigus kasutada eluaegselt võõrast asja ning omandada selle vilju isiklik servituut Roomas) occupatio hõivamine (mitte kellelegi kuuluva asja valduse haaramine tahtega see omandada); okupatsioon, võõra riigi territooriumi vallutamine; karistatav valduse äravõtmine usucapio igamine (asja omandamine selleks ettenähtud valdamistähtaja möödumisel) actio negatoria negatoorhagi (asjaõiguslik hagi omandiõiguse rikkumiste kõrvaldamiseks, mis ei ole seotud valduse kaotusega) rei vindicatio vidikatsioonihagi (asja võõraste ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi) iura in re aliena õigused võõrale asjale ius in rem asjaõigus ius in personam nõudeõigus; isikuline õigus pater familias perekonnapea (pereisa Roomas, kellel algselt oli võim pere liikmete elu ja surma ning perekonna vara üle) patria potestas isavõim (oma laste üle Rooma õiguses)
SERVITUUDID Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks. Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes.
riigiametnik, õigus esindada riiki; ius commercii – kauplemisõigus; ius connubii – abielu õigus 7. donatio propter nuptias – pulmakingitus (mehelt naisele); donatio ante nuptias – pulmaeelne kingitus (mehelt naisele); dos – kaasavara (naise oma) 8. Locatio-conductio – rendileping; locatio-conductio operarum – tööleping; locatio-conductio operis – töövõtuleping; locatio-conductio rerum - rendileping; (asjade rendile andmine) 9. actio in rem – asjaõiguslik hagi; actio in personam – isikuline, isikuõiguslik hagi 10. Actor Aulus Agerius – hageja; reus Numerius Negidius – kostja 11. Ius in rem – asjaõigus 12. Culpa in abstractio – üldine süü; culpa in concreto – kindel süütegu, hooletus 13. ignorantia iuris – õiguse, seaduse mittetundmine; fraus creditorum – võlausaldaja petmine 14. Actio fiduciae – tagatise hagi; actio iudicati – kohtuotsuse hagi; cessio actionis – hagi
Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda kaasomandit kas korteriühistuna või mingil muul neile sobival moel. Ühisuse organid: üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu. Ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral. Piiratud kinnisasjaõigused – reaalservituudid, isiklikud servituudid, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus. Servituut – asjaõiguslik kasutusõigus, mille püsimine ei sõltu sellest, kes on asjassepuutuvate kinnisasjade omanikud. Tähtajaline või tähtajatu. Reaal/isiklik servituut. Reaalservituut – seatud kinnisasja huvides. Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma kinnistul mingist tegevusest hoiduda. Tekib ja lõpeb kinnistusraamatu kandega
müüb auto C-le. Järgmine hommik tuleb B autole järele, seda pole. Kes on auto omanik? C kuna ta on heauskne omanik. Vastus sõltub õigusperekonnast. Seostub nii võla kui ajsaõigusega. Kumma õigusharu järgi lahendame? Abstraktsiooniprintsiip:õigusjärgluse korral-omaniku vahetumisel tuleb vaadata nii asjaõigusliku tehingut kui ka võlaõigusliku tehingut.Üks tehing on käsutustehing, õiguste ja kohtutuste üle andmiseks kohustav tehing. Üks peaks olema võla, teine asjaõiguslik tehing. Käsutustehing on asjaõiguslik tehing. Võlaõigus:hind- kvaliteet. Asjaõigus:annan asja üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. Üleandmine ei tähenda omandi üleminekut.asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõiguslikust.
asjaõigusliku muudatuse esilekutsumiseks vaja vastavat kokkulepet (asjaõiguskokkulepet) õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165. Mis on asjaõigustehingu kehtivuse eeldusteks? Asjaõigustehingu koosseisu kuulub õigusmuudatusele suunatud tahteavaldus ja õigusmuudatuse avalikustamine. Materiaalõiguslik tahteavaldus esitatakse kas asjaõiguskokkuleppe
muidu ei ole tal võimalik näha kinnisasja väärtust enda jaoks, samuti oma tulude ja valduse piire. Juhul kui ta tahab kinnisasja ostu teel omandada, peab ta teadma, millised koormatised sellel lasuvad. Ka siin tuleneksid omandaja teadmatusest raskekaalulised konfliktid: Õiguskord võiks kas sätestada, et omaniku suhtes kustuvad tundmatud õigused koos omandamisega - siis oleks nendelt õigustelt ära võetud nende asjaõiguslik iseloom ja nad praktiliselt tühistatud ? või et nad püsivad edasi ilma omandaja teadmist arvesse võtmata, - siis oleks viimane äärmiselt ohustatud. Ka siinjuures pakub parimat lahendust riiklik register. Siin pannakse kirja ka kõik kinnisasja kohta käivad asjaõigusliku iseloomuga õigused ja antakse ka selles suhtes õiguskäibele vajalik kindel alus. Siis võib kõhklematult lasta neil õigustel omaniku suhtes kehtida, ka sel juhul, kui ta neist ei
Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi Veeservituut: Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida Isiklikud- ehk personaalsed servituudid-servitutes personarum- kus asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.Eesmärk on anada isikule mingi asja kasutamine. See kasutamin peab olema ulatuslik ja sel peab olema asjaõiguslik kaitse.Omandiõigus jääb endisele omanikule, asi aga antakse eluaegseks kasutamiseks teisele. Ususfructus-viljakasutus. Eluaegne õigus isikul mingit asja kasutadaning selle vilja endale võtta.Asja ennast õigustatud isik- ususfructuarius- muuta ei tohi. Usus- asja eluaegne kasutamisõigus. Vilja võib võtta vaid enda tarvitamiseks, mitte müümiseks Habitatio- õigus elada võõras majas
oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta. Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asjaõigusliku kasutuse vahel? Kasutusõigused, mis antakse võlaõiguslike ja asjaõiguslike kokkulepetega on erineva õiguskindlusega: · Võlaõiguslik - kehtib vaid kokkuleppe sõlminud isikute vahel, kolmandatele isikutele pole nähtav ja seetõttu pole ka neile automaatselt siduv. · Asjaõiguslik - kantud mingi servituudina või muu asjaõigusena kinnistusraamatusse, on siduv kinnisasja igakordse omaniku suhtes ja kuna on nähtav (kinnistusraamat on avalik) kõigile, siis on siduv ka kolmandatele isikutele. Erinevused kehtivuses: · Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani.
tehing vs toiming? tehing on tahteavaldus, toimingul ei pruugi olla (autoriõiguse tekkimine) Mis vahe on teol ja toimingul? Tegu võib olla õigusvastane Mis on abstraktsiooniprintsiip? Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut õiguspärane tegu vs toiming - toimingus ei pruugi sisalduda tahteavaldus Tegu vs toiming - Toiming on alati õiguspärane, Tegu võib olla ka õigusvastane Õigusjärglus - ühe isiku omand läheb üle teisele isikule Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, puudutab asjaõigust Omandiõigus - Käsutamine (õigusliku kuuluvuse üle otsustamine), valdamine (tegelik võim asja üle) ja kasutamine (sihtotstarbeline kasutamine) Kinnisasi - maa, loeb kinnisraamatusse kanne Vallasasi - valdamine, kasutamine Abstraktsiooniprintsiip - Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut: ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu
Kummaga võib sõita? V: 30-ga. (Kui kaks sätet reguleerivad sama olukorda, siis kohaldame erisätet. Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.) Analoogia kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel. Abstraktsiooni printsiip võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne).
4 aastat hiljem Floco esitab hagi, milles nõudab Florast TsK § 448 lg 1 ja AÕS § 29 lg 2 alusel 352 490 krooni, kuna aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis, ei olnud PF lakk, vaid AS Eesti Värv spetsialistide 2. juuli 1996. a arvamuse kohaselt tundmatu tooraine segu. Kostja ei ole oma kohustust lakk hagejale üle anda täitnud ja peab hüvitama sellega tekitatud kahju. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata, sest see oli esitatud valel alusel. Kohus leidis, et poolte vahel on asjaõiguslik suhe. Kostja ei ole hagejale lepinguvälist kahju tekitanud ja hagi ei saa rahuldada TsK § 448 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti AÕS §- de 84 lg 2 ja 29 lg 2 alusel uus otsus, millega kostjalt mõisteti välja laki maksumus 352 490 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud linnakohtul alust jätta hagi rahuldamata õigussuhte ebaõige kvalifikatsiooni tõttu hagiavalduses. Kohus peab otsustama, mis asjaolud on
Hypotheca – pant, millega jääb võlgnikule omandiõigus ja asja valdus Servitus – õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Servitutes praediorum - reaalservituut Servitutes personarum – isiklikud servituudid Ususfructus – viljakasutusõigus Usus – asja eluaegne kasutusõigus Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Actio confessoria – asjaõiguslik hagi Emphyteusis – pärilik rent Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik Obligationes ex contractu – lepingust tulenevad obligatsioonid Obligationes quasi ex contractu – obligatsioonid nagu lepingutest Obligationes ex delicto (ex maleficio) – obligatsioonid õiguserikkumistest Obligationes quasi ex delicto (maleficio) – obligatsioonid nagu õiguserikkumisest Cessio - loovutamine
sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.) millele peab eelnema esmalt kohustustehing (notariaalselt tõestatud) (AÕS § 119 lg 1 Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.) ja seejärel asjaõiguslik kokkulepe (notariaalne). Kui kohustustehing ei ole nõuetekohane (nt notar tõestanud vaid osa kokkuleppest), siis muutub see kehtivaks kui selle kokkuleppe täitmiseks sõlmitakse asjaõigusleping ja tehakse kanne asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse (AÕS § 119 lg 2). Selliselt muutub asjaõigusliku lepingu ja kandega kehtivaks ja pooltele kohustuslikuks ka nt lihtkirjalik eelleping (kokkulepe sõlmida tulevikus mingi kohustusleping)
realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki). Realiseerimisõigused Omanik võib teise isiku kasuks seada õiguse asja realiseerimiseks teatud asjaolude saabumisel (nt omanik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi) Omandamisõigus - asjaõiguslik ostueesõigus. Ooteõigus - õiguslikult kindlustatud väljavaade õiguse saamisele, sisuliselt eelaste. Asjaõiguslikud kasutusõigused. Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Reaalservituut ja isiklik kasutusõigus - piiratud kasutusõigused. 3. Absoluutsuse põhimõte Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. Õigustatud isiku absoluutne valitsemisvõim.
5. Seadusehagi nõue vahekohtuniku otsuse kaudu; seadusehagi võimu pealepanemise kaudu. 6. Hääleõigus; austusõigus; kauplemisõigus; abiellumisõigus. 7. Kingitus abielu tõttu; kingitus enne abielu; kaasavara. 8. Rendileping; tööleping (vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest); tööettevõtuleping (isik kohustub teisele isikule andma tasu eest töö resultaadi; kohustuse objekt on kindel töötulemus); asjaleping. 9. Asjaõiguslik hagi; isikuõiguslik hagi. 10. Hageja Aulus Agerius; kostja Numerius Negidius. 11. Asjaõigus. 12. Üldise asja süütegu; konkreetse asja süütegu. 13. Teadmatuseõigus; võlausaldaja pettus. 14. Hagi garantii; kohtuotsuse hagi; hagi loovutamine. 15. Vara valdamine; vara eraldamine (kostja varale pandi arest ja müüdi). 16. Käibeline asi; käibeväline ehk käibetu asi. 17. Vase ja kaaluga (ostu-müügi tehingu formaalsusi täites); kaalumees. 18
3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus.
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine
õiguslik võim asja üle Valdaja ja valduse teenija töötaja kes on peremehe juures tööl Õiguspärane ja õiguspäratu vars on õiguspäratu Täis ja osavaldus Omandita ja omandiline valdus Hea usuline ja paha usuline valdus Ainuvaldus ja kaasvaldus Valla omandi tekkimise alused : 1. Üleandmine milles eeldatakse : poolte olemasolu kokkulepet asja üleandmise kohta Faktiline kättetoimetamine Üleandmisega koos käivad dok : asjaõiguslik leping võlaõiguslik leping reg riigivararegistritesse 2 hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine sooviga seda endale saada Okupeerida saab ainult omanikuta asju ja hüljatud asju Hõivamist reguleerib seadused jahi eeskirjad 3 leid kui asjad on ülesse leitud Leidja on see kes võtab kaotatud asjad oma valdusesse ja tuleb otsida omanikku Oluline on leida väärtus alla 100 kr võib endale jätta kuid suuremad summad tuleb teavitada politseisse
Moraal on seadustega hõlmatud. 11. Mille poolest sarnaneb õigus tava ja moraaliga? Inimesed toimetavad riigi nimel. 12. Mis on vargamoraal? Õigusega vastuolus olev 13. Miks on vaja teovõimet? Piiratud teovõimega isikute kaitsmiseks 14. Kuidas erineb tava moraalist? Tava ei puutu üldse moraali 15. Mis on tava? Pikaajaline käitumisharjumus 16. Mis on käsutustehing? Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut 17. Mis on kohustav tehing? võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet 18. Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud
ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja endale aru andmata, et lepingu sõlmimisega kaasnevad erinevad juriidilised õigused ja kohustused. Müügilepingu alusel müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus
võlaõiguses on ülekaalus dispositiine õigus st sellised õigusnormid, mille kehtivust võivad asjaosalised lepinguga tühistada. Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute suhteid varasse. Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teisele isikule. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Asjaõigusliku kaasuse lahendamine Kes nõuab mida, kellet ja mis alusel? On põhiküsimuseks asjaõigusliku kaasuse lahendamisel Soomlane S nõuab vallasasja välja andmis ( maali) Prantslaselt S. Nõuab alusel ( paragrahv 80 lg 1). Eeldusel, et Soomlane on omanik. Algselt oli müüjaks pood. Omad tekib seaduses sätestatud juhtudel. Omandiõiguse ülekande õigus. Kuidas see toimub ? TSÜS par. 6. 1. Kas soomlane on omanik?
- Need on ABSOLUUTSED õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu- ta on seega relatiivne(suhteline) õigus. Omanik võib oma asja igalt isikult välja nõuda, ostja võib ostetud asja üldreeglina nõuda vaid müüjalt, mitte kolmandalt isikult, kellele müüja asja andis! Asjaõigused jagunevad kahte rühma: 1) omandiõigus (dominium) 2) õigused võõrale asjale ( iura in re aliena) Peale nende asjaõiguste omab erilist õiguskaitset iselaadi asjaõiguslik üksus - valdus (possessio), mida tuleb lahus hoida omandiõigusest. RES- ASI Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine? ASJAD JA NENDE LIIGITUS res- asi (sellel terminil on väga lai tähendus) res mancipi- vana kviriitliku omandi objektid ja nimelt maad(k.a majad) Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. res nec mancipi- majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. .. Selline ASJADE LIIGITUSe peamine TÄHTSUS seisnes selles, et res mancipi võidi
Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides. Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning
toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes
Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. - Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täidetud on seaduses selleks ettenähtud faktilised eeldused (nt pärimine) 17. Piiratud asja õigused - annavad õigustatud isikule asja suhtes otsese õigusliku võimu teatavates konkreetsetes piirides. Ka selliselt kindlaksmääratud käitumisvõimaluste puhul toimib asjaõiguslik kaitse sarnaselt omandiga kehtivad piiratud asjaõigused kõigi kolmandate isikute suhtes. - Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. - Reaalservituudi korral on ühe kinnisasja omanik õigustatud teist (teenivat) kinnisasja teatud viisil
Leping võib üles öelda kui: - Üürnik on võlgu kolme järjestikuse kuu eest raha (nii kolm kuud üürisummat või ka kolm kuud kommunaalkulusid). Kui üürnik tasub enne talle antud tähtaega võla, on ülesütlemine kehtetu - Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. 34. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda.Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat. Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine).
seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Liigitus kinnis- või kaasomand 5 6 23) Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena Üleandmine võõrandaja annab asja valduse üle omandajale. Eeldused: poolte olemasolu, kokkulepe asja üleandmise kohta, faktiline kättetoimetamine. Lepingud: asjaõiguslik- ja võlaõiguslikleping (nt müügileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud üleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK). Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada. Saab omanikuta asju või hüljatud asju hõivata. Seda piiritlevad mitmed seadused, nt jahiseadus 24) Leid ja peitvara Leid tegevus leidmine. Leiu esemeks on kaotatud asjad. Leidja on isik, kes võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida omanikku
Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist) Registerpandi tekkimine Registerpandi tekkemomendiks on pandilepingu alusel pandi registreerimine seaduses ettenähtud registris (asja valdus üle ei lähe) Kande aluseks on pantija ja pandipidaja kokkulepe eseme pantimise kohta (peab olema a) nõue mida tagatakse, b) võlaõiguslik tagatisleping ning c) asjaõiguslik kokkulepe eseme pantimise kohta) Lisaks tuleb esitada ka avaldus pandi registreerimiseks Kandes tuleb märkida pandipidaja ja pandi Rahaline suurus Registerpandi järjekoht (AÕS §300) Järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga Kui avaldused on esitatud üheaegselt- antakse neile üks ja sama järjekoht Eelnevat ei kohaldata, kui asjaosalised on kokkuleppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja selle kokkuleppe kohta on tehtud kanne registrisse
seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. 26. Mida tähendab pandi aktsessoorsus või mitteaktsessoorsus? Asjaõigused on mitteaktsessoorsed (va käsipant). St asjaõiguslik leping on kehtiv ka siis, kui kausaaltehing on tühine või kehtetuks tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud – nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade identsus). Mõlema tehingu
Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele, tegeledes põhiliselt küsimustega: kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad? Missugused õigused on isikutel asjade suhtes? Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Asjaõiguste liikide fikseerituse põhimõte – selle kohaselt on asjaõigused üksnes need õigused, mille seadus on asjaõigusena kehtestatud. Määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte – asjaõiguslik omand saab tekkida alati ainult ühele asjale ning mitte asjade kogumile. Eraldamisprintsiip Abstraktsiooniprintsiip 6) Omand. Omand on isiku kõige ulatuslikum õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus sja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teiselt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandit võib vaadelda nagu õiguste kogumit, mille
õiguspäratu; täis- ja osavaldus; omavolita ja omavolil valdus; heauskne ja pahauskne; ainu ja kaasvaldus. 22.Omandi mõiste ja liigid: omand õiguslik võim asja üle: kinnisomand ja vallasomand. 23.Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena: üleandmine- võõrandaja annab asja valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2. kokkulepet asja üleandmise kohta; 3. faktiline kätte toimetamine- valduse üleandmine. Asjaõiguslik leping valduse ülemineku kohta. Võlaõiguslik leping- ostu-müügi leping; teatud üleandmised regist registrites; Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada; hõivata saab ainult omanikuta asju või hüljatud asju(metsloomad) ; reguleerivad seadused. Jahiseadus jne. 24.Leid ja peitvara: Leid- tegevus, esemeks kaotatud asjad; leidja isik, kus võtab kaotatud asja enda valdusesse. Tuleb otsida võimalikku omanikku. <100 enda käes, üle 100 siis politseisse.
Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping; Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi (laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271)); Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta (kinkeleping (VÕS § 259), tasuta kasutamise leping (VÕS § 389)); Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine);
7. Asjaõigusliku omandi ja IO omandi erinevused - Tegelikult tähendab intellektuaalne omand õigusi inimese vaimse ja intellektuaalse tegevuse tulemustele. Oluline on osata eristada asjaõiguslikku omandit intellektuaalsest omandist. Erinevus seisneb selles, et asjaõigusliku omandi puhul on kaitstav objekt füüsiline asi-ese, intellektuaalse omandi puhul aga loometöö tulemus. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. Omand viitab asjaõigusele, millega intellektuaalomandi õigus terminoloogiliselt tihedalt seotud on. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist
ning arvestatakse konkreetse võlasuhte asjaolusid eesmärgiga kindlustada vaidluse lahendamisel võlasuhte majanduslikku efektiivsust. See on Anglo-Ameerika õiguse põhimõte/printsiip - Abstraktsiooni põhimõte tähendab luhidalt tsiviilõiguses kohustus- ja käsutustehingu õiguslikku eristamist. Notari juures lepitakse kokku kinnisasja muugiga seotud tingimused, aga omandiõigus ei lähe veel niimoodi ule. Lisaks on vaja teha asjaõiguslik leping. Võlaõiguslik leping aitab inimest siis, kui tal kohe näiteks pole raha ule kanda ja siis selle lepingu alusel ta läheb panka ja kusib selle raha. Enamasti läheb see raha notari deposiiti. Spetsiaalsuse põhimõte (nimetatud ka määratletuse põhimõte) tähendab, et nt kõik asjaõigused kehtivad ainult uksikute asjade kohta, mistõttu peavad asjaõiguslikud tehingud käsitlema konkreetseid individualiseeritud asju. Põhimõte, et eri liiki asju
1.1.1. Abieluasjad (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, ühis- vara jagamine, abielusuhtest tulenevad nõuded teise abikaasa vastu jm); 1.1.2. Ülalpidamisasjad (nõue alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmi- seks, muud seadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded); 1.1.3. kinnisasjaga seotud asjad (kinnisasjaõigusega seotud nõuded, kinnis- asja valduse kaitse, korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue, kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue, reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav nõue jm); 1.1.4. võlaõiguslikust lepingust tulenevad nõuded (tüüptingimuste kasuta- mise lõpetamise nõue, õiguste tunnustamise nõue, kahju hüvitamise nõue, alu- setult saadu tagastamise nõue jm) Ühes hagiavalduses võib esitada mitu erinevat nõuet, järgides kohtu pädevust, kui ka
21) RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11 Küsimused: Vastused on võetud võlaõiguse üldosa konspektist 2020. 1. Millised on kohustuste täitmise tagamise vahendid? Nimetage võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Kohustuse täitmise tagamise vahendid on VÕS § 141 kohaselt garantii, käendus, käsiraha ja leppetrahv. Need on võlaõiguslikud tagatised. Asjaõiguslik tagatis on pant, nt kinnisasjade puhul kinnispant (hüpoteek) ja vallasasjade puhul vallaspant. Asjaõiguslikud tagatised annavad soodustatud isikule (??? soodustatud isik on ju kindlustusasjades, § 425 – jaa, aga mitte ainult. Soodustatud isik tähendab võlausaldajat, sest tema saab kasutada võlasuhteist tulenevaid õigusi, näiteks garantiilepingu puhul garantii realiseerimine) eelisõigused võlgniku või kolmanda isiku varale
ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati ei pruugi müügilepingu esemeks olla vaid asi; müügilepingu sätteid kohaldatakse ka õiguste ja muude esemete müümisel. Mittekehalised esemed on õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks (autoriõiguse müümine). Asjade puhul toimub lepingu täitmine asja omandi üleandmisega. Mittekehaliste esemete puhul saame rääkida kasutamise üleminemisest.
(õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse). Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teistele isikutele. Nende kahe õigusvaldkonna õiguslikku seost iseloomustavad sellised mõisted nagu müügileping ja omandi (asjaõiguse) ülekandmine. Müügileping kohustab, kuid ei kanna omandit üle. Ülekandmine annab omandi müüjalt ostjale, kuid ei kohusta. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud.22 Ajalooliselt oli Roomas omandil palju erinevaid vorme. Isiku omand (dominium) tekkis algselt majale ja majapidamisele. Vanimal ajal võis omand kuuluda ainult rooma rahvale ning oli 8
laialdane õiguslik kaitse), fikseerituse pm ( asjaõ on absoluutselt kehtivad ja neid tuleb kõigi poolt järgida. Seadus tunneb ainult piiratud arvu seadusi, pooled ei saa neid juurde luua. Asjaõiguste liikide ammendatavus e numerus clausus printsiip), avalikkuse pm (need õigused peavad olema kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused
). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe
Actus- õigus ajada loomi läbi võõra maatüki ja sealt ka läbi käia Via- õigus sõita, loomi ajada ja jalgsi käia läbi võõra krundi Veeservituut: Aquaeductus- õigus teise maast vett läbi juhtida Isiklikud- ehk personaalsed servituudid-servitutes personarum- kus asi on koormatud teatud kindla isiku kasuks.Eesmärk on anada isikule mingi asja kasutamine. See kasutamin peab olema ulatuslik ja sel peab olema asjaõiguslik kaitse.Omandiõigus jääb endisele omanikule, asi aga antakse eluaegseks kasutamiseks teisele. Ususfructus-viljakasutus. Eluaegne õigus isikul mingit asja kasutadaning selle vilja endale võtta.Asja ennast õigustatud isik- ususfructuarius- muuta ei tohi. Usus- asja eluaegne kasutamisõigus. Vilja võib võtta vaid enda tarvitamiseks, mitte müümiseks Habitatio- õigus elada võõras majas
üürisummat või ka kolm kuud kommunaalkulusid). Kui üürnik tasub enne talle antud tähtaega võla, on ülesütlemine kehtetu 2. Ilma üürileandja nõusolekuta teeb parendusi, võtab allüürniku, rikub ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. Kui kõik tegevus on tahtlik, siis võib ta suht kohe välja tõsta. Muidu 30 päeva etteteatamist. 37. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel. Kasutusvaldus on asjaõiguslik kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse nagu servituut. Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kinnisasja, käsutada päraldisi ja on õigus viljadele. Kinnisasja säilitamise kulud tuleb tal endal kanda. Isiklik kasutusvaldus lõpeb kas Poolte kokkuleppel või kasutusvaldaja surmaga. Juriidilise isiku puhul kas jur.isiku likvideerimisega või kestab kuni 100 aastat. Üür on võlaõiguslik kokkulepe kasutada tasu eest kinnisasja (rent on vallasasja kasutamine)
eelkõige selle eest, et omandi vahetus oleks silmnähtav - Sellesama tegeliku ja õigusliku võimu vahelise seose tagajärjeks on, et valdusest tuletatakse omandi eeldus. Seega pannakse valdus teenima võõrandaja legitimatsiooni õiguskäibes. - Valduse õigusliku reguleerimise eesmärgiks on välise rahu säilitamine - Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole ei asjaõiguslik õigus ega võlasuhe ega ka koormatis - Valdust ei saa sisse kanda kinnistusraamatusse, seega ei ole ta ka õigus kinnisasjale - Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle, selle valdusse võtmiega. See lõpeb kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil - Seadus käsitleb valdust õiguspositsioonina
kohustus. (Kui kellelgi on õigus, siis kellelgi teisel on ka kohustus.) Objektiivne õigus - õigusnormid tervikuna. Positiivne õigus - konkreetsel ajahetkel kehtiv õigus. Kaasuste lahendamise kord: 1. Tuleb välja kirjutada kaasuses olevad subjektid. 2. Tuleb välja kirjutada õigussuhte objektid. 3. Tuleb kontrollida subjektide olemasolu (kas on õiguslikus mõttes olemas?). 4. Tuleb välja tuua õigussuhte sisu. 5. NB! Abstraktsiooniprintsiip. (Kui on asjaõiguslik tehing, tuua lahendus vastavalt asjaõiguse reeglitele jne.) Näide: 15 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 A annab B-le auto. B sõidab autoga minema. Kas B on auto omanik? Huvitab A ja B õigussuhte objekt. Kaks objekti - auto ja raha. Oletame, et subjekt on olemas. A pidi müüma B-le auto (õigus)
annaabi.ee 
