50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48. Eseme mõiste: Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 49. Asja mõiste: (1) Asi on kehaline ese. (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut.
30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi
Tüübipõhimõttes tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse kandmisele õigused, mis on sätestatud asjaõigustena ja mille sisu mahub seadusega etteantud raamidesse. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi: - omand ehk omandiõigus - hoonestusõigus - servituudid * reaalservituudid * isiklikud servituudid * kasutusvaldus * isiklik kasutusõigus - reaalkoormatis - hüpoteek - ostueesõigus Kõik need asjaõigused on põhimõtteliselt kinnistusraamatusse kantavad. Kinnistusraamatusse ei kanta neid siis, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse. Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega,
kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus? Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse
üskteise huve ja tahet olla lepingupooltena ausad. 43.Mis on varaline ja mittevaraline kahju? Varaline kahju on otsene rahaline kahju ja saamatajäänud tulu (VÕS § 128, lõige 1). Mittevaraline kahju on moraalne kahju, füüsiline või hingeline valu. 44.Mis on kõrvalkohustused? Kõrvalkohustusteks on käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused, käsiraha andmisest tulenevad kohustused ja leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (VÕS § 141). 45.Mis on ostueesõigus VÕS ja AÕS mõistes? Ostueesõigus pärineb keskaja germaani õigusest. Seal olid tähtsal kohal väljaostueesõigused, mille alusel võisid teatud isikud, kes seisid kinnisasjale või selle omanikule lähemal kui kolmas ostja, viimase ostulepingust välja tõrjuda (nt läänihärra, pärija, naabrid, kaasomanikud jne). Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja
21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kehtivad õigused notariaalselt kinnitada. Kinnisasjade ühendamisel laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. 26. Kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamat on avalik
kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus? Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse
Omanikul on õiguslik toimimisvabadus asja käsutamise kujul, nt võõrandamine või koormamine. Võimalus tõrjuda teiste isikute poolseid mõjutusi iseloomustab omandit kui absoluutset õigust, mille tähtsaim tüüp omand on. Eraõiguslikud piirid: 1. Mitte piiramatu õigus 2. Omandi ruumilised piirid 3. Pahatahtliku kahjustamise keeld 4. Hädaseisund 5. Õigused võõrale asjale: hoonestusõigus, servituudid ja kasutusvaldus, ostueesõigus, reaalkoormatised (hüpoteegid, kinnis- ja rendivõlad), üigused vallasasjadele kasutusvaldus ja pandiõigus Avalik-õiguslikud piirid: 1. sundvõõrandamine kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00 Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid