Artiklid (1)

Artikkel

Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde.
Inglise keeles on kaks artiklit :
1) umbmäärane artikkel
umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an
2) Määrav artikkel on the
  
Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust
 wood
 puit
 a wood
 mets
 fire
 tuli
 a fire
 lõke
  iron
 raud
 a iron
 triikraud
 He gave me the book.
 Ta andis mulle selle raamatu.
 He gave me a book.
 Ta andis mulle ühe raamatu.
 
Umbmääran artikkel
a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga . Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga.
Give the child a book.   Anna lapsele üks raamat.
 
Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul.
Ainsus:
I am a doctor .  
He is an artist.
You are a very good teacher .
He is an Estonian.
He is an Englishman.
Mitmus :
They are doctors .
They are Estonians .
They are Englishmen.
 
Väljendeid umbmäärase artikliga.
 I have a headache
 mul on peavalu
 I have a toothache
 mul on hambavalu
 I have a sore throat
 mul valutab kurik
 I have a cold
 ma olen külmetanud
 I have a temperature
 mul on palavik
 to have a rest
  puhkama
 to have a good time
 aega lõbustasti veetma
 to have a talk
  vestlema
 to have a smoke
 suitsu tegema
 to have a look
 pilku heitma
 to go for a walk
  jalutama minema
 to take a walk
 jalutuskäiku tegema
 to take a seat
 istet võtma
 to take a picture
 pildistama
 to take a bath
 vannis käima
 in a low voice
 tasase häälega
  half a minute
 pool minutit
 half an hour
 pool tundi
 half a mounth
 pool kuud
 half a year
 pool aastat
 I am in a hurry
 mul on kiire
 What a pity!
 Kui kahju!
 as a rule
 harilikult
 
Määrav artikkel
 
Määravat artiklit tarvitatakse ainsuses kui ka mitmuses oleva nimisõnaga.
 
1) kui jutt on mingist kindlast , vestlejaile teadaolevast esemest või olendist:
He has bought a new handbag. Ta on ostnud uue käekoti.
The handbag is black . Käekott on musta värvi.
 
2) kui kõne all olevast esemest või olendist on varem juba juttu olnud või seda on varem kirjeldatud:
They are in the garden . Nad on aias.
The dog is in the kitchen . Koer on köögis.
 
3) kui nimisõna ees esineb järgarv või omadussõna ülivõrdes:
I am reading the third chapter of the story. Ma loen jutu kolmandat peatükki.
Ainsus:
This is the best book that I have ever read.
See on parim raamat, mida ma olen kunagi lugenud.
 
Mitmus:
These are the best books that I have ever read.
Need on parimad raamatud, mida ma olen kunagi lugenud.
 
Määravat artiklit tarvitatakse
1) mitmuses esinevate perekonnanimedega
the Jacksons Jacksonid
the Altmäes Altmäed
 
2) jõgede, merede, ookeanide nimed
the Narva
the Emajõgi
the Baltic Sea
 
3) mäeahelike nimedega
the Himalayas
the Alps
 
4) geograafiliste nimedega, mis koosnevad üldnimest (union, republic, sea, channel , mountain, state  jne.) ja seda piiritlevast täiendist.
the United States of America
the Baltic Sea
the North Sea
the English Channel
 
Väljendeid määrava artikliga
 in the country
 maal
 in the field
 põllul
 in the meadow
 aasal
 in the sun
 päikese käes
 in the open air
 vabas õhus
 in the street
 tänaval
 What is the time?
 Kui palju on kell?
 on the right (left)
 paremal (vasakul)
 to take the tram (train)
 trammiga ( rongiga ) sõitma
 at the seaside
 mere ääres
 at the corner
 nurgal
 at the skating -rink
 liuväljal
 to play the piano
 klaverit mängima
 to go to the cinema
 kinos käima
 to go to the theatre
 teatris käima
 to go to the doctor
 arsti juurde minema
 in the morning
  hommikul
 in the afternoon
 pärastlõunal
 in the daytime
 päeval
  listen to the radio
 raadiot kuulama
 
Artikli puudumine
Umbmäärast ega määravat artiklit ei tarvitata
1) aastaaegade nimetustega:
In winter we can skate and ski.  Talvel me saame uisutada ja suusatada.
She likes autumn.  Talle meeldib sügis.
 
2) kuude nimetustega
Spring begins in March .  Kevad algab märtsis.
It was cold in January.  Jaanuaris oli külm.
 
3) nädalapäevade nimetustega
We do not go to school on Sunday .  Me ei käi pühapäeval koolis.
They met on Friday . Nad kohtusid reedel.
 
4) söögiaegade nimetustega
We have dinner at two.  Me sööme lõunat kell kaks.
They have breakfast at 9.  Nad söövad hommikust kell 9.
 
5) tänavate ja väljakute nimetustega
They live near Central Square.  Nad elavad Keskväljaku lähedal.
They live in New Street near Central Square.  Nad elavad Uuel tänaval Keskväljaku lähedal.
 
6) keelte nimetustega
Can you speak English?  Kas te oskate rääkida inglise keelt?
We speak Estonian.  Me räägime eesti keelt.
 
7) nimisõnadega father , mother , uncle, aunt ja teiste perekonnasuhteid väljendavate nimisõnadega, kui neid tarvitavad sama perekonna liikmed:
Is mother in the garden?  Kas ema on aias?
Ask Father to come here .  Palu, et isa siia tuleks.
 
Väljendeid ilma artiklita
 at school
 koolis
 to school
 kooli
 in town
 linnas
 to town
 linna
 at home
 kodus
 home
 koju
 on foot
  jalgsi
 at night
 öösel
 at midnight
 keskööl
 at noon
 keskpäeval
 to be at work
 tööl olema
 to go to work
 tööle minema
 to go by tram
 trammiga sõitma
to go by air
 lennukiga sõitma
 learn by heart
 pähe õppima
 speak by telephone
 telefoniga kõnelema
 last week / month /year
 möödunud nädalal/kuul/aastal
 next week/month/year
 tuleval nädalal/kuul/aastal
 from day to day
 päevast päeva
 from morning till night
 hommikust õhtuni
 from place to place
 ühest kohast teise
 at present
 praegu
 by chance
 juhuslikult
 on foot
 jalgsi
 
 

Tegusõna be

 
1.
 I
 MINA
 MY
 MINU
 YOU
 SINA
 YOUR
 SINU
 HE
 TEMA (M)
 HIS
 TEMA (M)
 SHE
 TEMA (N)
 HER
 TEMA (N)
 IT
 SEE
 ITS
 SELLE
 WE
 MEIE
 OUR
 MEIE
 YOU
 TEIE
 YOUR
 TEIE
 THEY
 NEMAD
 THEIR
 NENDE
  
2.
 I am strong
 Ma olen tugev
 You are young
 Sa oled/ Te olete noor
 He is happy
 Ta (meessoost) on õnnelik
 She is clever
 Ta (naissoost) on kaval
 It is cheap
 See on odav
 We are old
 Me oleme vanad
 You are rich
 Te olete rikkad
 They are kind
 Nad on lahked
 
3. Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme:
I am = I'm                             we are = we're
 
he is = he's                           you are = you're
 
she is = she's                        they are = they're
 
It is = It's
  
4. Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel:
He is happy. - Ta on õnnelik.
Is he happy? - Kas ta on õnnelik?
Sellisele küsimusele antakse tavaliselt lühivastus. Vastuse põhjal nimetatakse sellist küsimust ka jah/ei küsimusteks:
Is he happy?             - Yes, he is./ No, he is not.
Kas ta on õnnelik?          Jah, on.     Ei, ei ole.
 
 Küsimus
 Jaatav vastus
 Eitav vastus
 Am I happy?
 Yes, I am.
 No, I am not.
 Are you strong?
 Yes, you are.
 No, you are not.
 Is he clever?
 Yes, he is.
 No, he is not.
 Is she pretty ?
 Yes, she is.
 No, she is not.
 Is it cheap?
 Yes, it is.
 No, it is not.
 Are we famous ?
 Yes, we are.
 No, we are not.
 Are you kind?
 Yes, you are.
 No, you are not.
 Are they rich?
 Yes, they are.
 No, they are not.
 
5. Eitus
Eitus moodustatakse sõna not abil, mis asub tegusõna järel:
I am strong.       - Ma olen tugev.
I am not strong.  - Ma  ei ole tugev.
Kõnekeeles eelistatakse lühivorme:
is not    = isn't
are not  = aren 't
 
6. Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormi was, mitmuses were:
I, he, she, it        was
we, you, they      were
 Jaatav lause
 Küsiv lause
 Eitav lause
 I was there . (Ma olin seal.)
 Was I there ?
 I was not there.
 You were there. (Te olite seal.)
 Were you there?
 You were not there.
 He was there. (Ta oli seal.)
 Was he there?
 He was not there.
 She was there. (Ta oli seal.)
 Was she there?
 She was not there.
 It was there. (See oli seal.)
 Was it there?
 It was not there.
 We were there. (Me olime seal.)
 Were we there?
 We were not there.
 You were there. (Te olite seal.)
 Were you there?
 You were not there.
 They were there. (Nad olid seal.)
 Were they there?
 They were nto there.
 
Kõnekeeles eelistatakse eituse lühivorme:
was not   = wasn't
were not  = weren't
1 - 12
1 one
2 two
3 three
4 four
5 five
6 six
7 seven
8 eight
9 nine
10 ten
11 eleven
12 twelve
 
13 - 19
13 thirteen
14 fourteen
15 fifteen
16 sixteen
17 seventeen
18 eighteen
19 nineteen
 
20 - 92
20 twenty
30 thirty
40 forty
50 fifty
60 sixty
70 seventy
80 eighty
90 ninety
91 ninety-one
92 ninety-two
 
100 - 1000 - 1 000 000
100 a (või one) hundred
200 two hundred
700 seven hundren
1,000 a (või one) thousand
1,492 one thousand four hundred and ninety-two või fourteen hundred and ninety-two
2,000 two thousand
100,000 a (või one) hundred thousand
1,000,000 a (või one) million
2,000,000 two million
 
Arvsõnad 13-19 moodustatakse liite -teen abil. Liide -teen on tekkinud arvsõnast ten (10)
four - fourteen
seven - seventeen
 
NB!
 3 three
 5 five
 13 thirteen
 15 fifteen
Arvsõnad 20 - 90 moodustatakse liite -ty abil.
seven - seventy   nine - ninety
NB!
 2 two
 3 three
 4 four
 5 five
 20 twenty
 30 thirty
 40 forty
 50 fifty
Arvsõna hundred, thousand ja million tarvitatakse umbmäärase artikliga või arvsõnaga one.
a hundred või one hundred
a thousand või one thousand
a million või one million
Arvsõnad hundred, thousand, million on teiste arvsõnade järel muutmatud.
 500 five hundred
 one hundred books
 2,000 two thousand
 two thousand books
 3,000,000 three million
 four million people
 
Sõnad hundred, thousand ja million esinevad mitmuses, kui neile ei eelne arvsõna.
hundreds of people  sajad inimesed
thousands of books tuhanded raamatud
 
SIDESÕNA AND ARVSÕNADES
Sajaliste või tuhandeliste ja miljoniliste ning neile järgnevate kümneliste või üheliste vahele pannakse sidesõna and.
  sajalised
 
 ühelised
 tuhandelised
 AND
 
 miljonilised
 
 kümnelised
1. sajaliste ja üheliste vahel
104 one hundred and four
509 five hundred and nine
2. sajaliste ja kümneliste vahel
125 one hundred and twenty-five
347 three hundred and forty-seven
3. tuhandeliste ja üheliste vahel
1005 one thousand and five
9001 nine thousand and one
4. tuhandeliste ja kümneliste vahel
2057 two thousand and fifty-seven
8093 eight thousand and ninety-three
5. miljoniliste ja üheliste vahel
1 000 004 one million and four
6. miljoniliste ja kümneliste vahel
3 000 032 three million and thirty-two
 
Põhiarvsõnade õigekirjutus
Paremalt arvates eraldatakse arvud kolme kaupa komaga:
 1,010
 one thousand and ten
 10,324
 ten thousand three hundred and twenty-four
 320,000
 three hundred and twenty thousand
 1,583,450
 one million five hundred and eighty three thousand four hundred and fifty
 
 
Kümneliste ja üheliste vahele kirjutatakse sidekriips
25 twenty-five
83 eighty-three
 
Järgarvsõnad
1st first
2nd second
3rd third
4th fourth
5th fifth
6th sixth
7th seventh
8th eighth
9th ninth
10th tenth
11th eleventh
12th twelfth
13th thirteenth
14th fourteenth
15th fifteenth
16th sixteenth
17th seventeenth
18th eighteenth
19th nineteenth
20th twentieth
21th twenty-first
30th thirtieth
35th thirty-fifth
40th fortieth
43th torty-third
50th fiftieth
57th tifty-seventh
60th sixtieth
68th sixty-eighth
70th seventieth
72th seventy-second
80th eightieth
84th eighty-tourth
90th ninetieth
100th hundredth
134th hundred and thirty-fourth
1,000th thousandth
  
Järgarvsõnade õigekirjutus
Järgarvsõnades 20.-90. muutub y liite -eth ees i-ks
fifty - fiftieth
sixty - sixtieth
  
Põhi- ja järgarvsõnade tarvitamise erinevusi inglise ja eesti keeles
Inglise keeles järgneb kõikidele põhiarvsõnadele (peale arvsõna one) nimisõna mitmuses.
two weeks  kaks nädalat    a hundred days   sada päeva
five books  viis raamatut
  
Aastaarvudes tarvitatakse ainult põhiarvsõnu.
in 1966  in nineteen hundred and sixty-six või in nineteen sixty-six
in 1905 in nineteen hundred and five
  
Kuupäevi loetakse järgmiselt:
May 9, 1945 - the ninth of May, nineteen hundred and forty-five või May (the) ninth, nineteen forty-five.

Nimisõna mitmus

Tavaliselt on nimisõna mitmuse lõpp -s
 
book   raamat          boat   paat
books    raamatud       boats  paadid
 
Nimisõnad, mis lõpevad tähtedega -s, -ss, -sh, -ch, -tch, -x
neile lisatakse -es  ja loetakse -iz 
 bus  buss
 buses [bʌsɪz] 
 fox  rebane
 foxes [fa:ksiz]
 glass klaas
 glasses [glæsiz]
  church   kirik
 churches [tʃɜ:rtʃ iz]
 
y- lõpulistel sõnadel on mitmuse lõpp -ies, kui y on pärast kaashäälikut
 country
 countries
 maa
 story
 stories
 lugu
 baby
 babies
  beebi
 
Kui y on pärast täishäälikut siis y ei muutu.
 key
 keys
 võti
 day
 days
 päev
 boy
  boys
 poiss
 
f- ja fe- lõpuliste sõnade mitmuse täht f muutub v ja sellele lisandub lõpp -es, mida loetakse z
 half
 halves [hævz]
 pool
 wolf
 wolves [wʊlvz]
 hunt
 scarf
 scarves [ska:rvz]
  sall
 wife
 wives [waɪvz]
 abikaasa (naine)
  knife
 knives [naɪvz]
 nuga
 life
 lives [lɪvz]
 elu
 
On ka erandeid (kontrolli sõnaraamatust)
 roof
 roofs
 katus
  chief
 chiefs
  pealik
 
Ebareeglipärane mitmus
 man
 men
 mees
 woman
  women [wɪmən]
 naine
 child
  children
 laps
 foot
 feet [ fi:t]
 jalg
 tooth
 teeth
 hammas
 goose
 geese [gi:s]
  hani
 mouse
  mice [maɪs]
  hiir
  sheep
 sheep
 lammas
 deer
 deer
  hirv
1. Eessõnad kohamäärustes
  
 IN
 Kus? -l, -s, sees
 in Tallinn
 Tallinnas
 
 
 in the country
 maal
 
 
 in the post office
 postkontoris
 
 
 in the north
 põhjas
 AT
 Kus? -l, -s, lähedal, juures
 at the shop
 poe juures
 
           õppeasutused
 at school
 koolis
 
 kus toimub üritus, sündmus
 at the party
 peol
 
 
 at the cinema
 kinos
 
 kus oodatakse transporti
 at the bus stop
 bussipeatuses
 
 
 at the airport
 lennujaamas
 
 kindlad väljendid
 at home
 kodus
 
 
 at work
 tööl