Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He i...
· "Maa taevas, luulet 1962-1990" (1998) · "Elujoon: valitud luuletused 19621997" (2005) · "Aabitsajutud" (lastele; pildid joonistanud Made Balbat, 2006) · "Tubased lapsed" (luulekogu, 2006) · "Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 19982006" (2006) · "Kogutud luuletused 19621997" (järelsõna: Arne Merilai; 2006) TUNNUSTUSED · 1988: Juhan Liivi luuleauhind · 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ATRIKLID · Viivi Luik: kirjanik ja surnupesija. Postimees.ee, 18. märts 2009. · Viivi Luik: miks on kirjanikke vaja. Postimees, 4. aprill 2009. LUULETUS "Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled.
lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid. Kas just põhjaeesti keel kõige parem variant oli, ei oska seletada. Nüüd tänapäeval ei oska me ettegi kujutada ilma taolise eesti keeleta- 14 käände ja ilma mees ja naissugu eristamiseta. Meile, eestlastele, on eesti keel loomulik suhtlemiskeel. Oma lühiessega ei kajastanud ma äratajate tegevusi nagu Carl Robert Jakobsoni atriklid, talupoja kalender ja ajaleht Sakala, Janseni Perno Postimehe loomine, Jakob Hurda rahvapärimise kogumine. Just need viimased on eestlaste seas rohkem tuntud, kuid kahtlemata ei jää ka Piibli tõlge tagaplaanile. Arvan siiski, et tegelikult oli estofiilidel ja äratajatel üsnagi ühene eesmärk. Kuid minule endale tundub, et miskipärast on baltisakslastest kirjasõna levitajad ja eesti keele arendajad kuidagi suursugusemad kui oma Kurgja talu peremees Jakobson.
annaabi.ee 
