Nexum – eriline laenutehing, formaalne tehing Stipulatio – suuline lubadus täita teatav kohustus Stipulatio poenae - leppetrahv Vadimonium /praedis datio/ - käendus Mutuum - muutlaen Fenus - laenud Commodatum - pruuklaen Depositum – hoiuleping Pignus - pant Emptio-venditio – ostu-müügi leping Venditor - müüja Emptor - ostja Merx – teatav asi Pretium – hind, väärtus Arrha (arra) - käsiraha Locatio-conductio - kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür, rent Locatio-conductio operarum - tööleping Locatio-conductio operis – tööettevõtte-leping Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping
asjaomase maavalitsuse ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomase linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga; 4) teenindamiseks vajalike sõidukite olemasolu tõendavad dokumendid. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat ja sõidukikaarti saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ja mis on läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Dokumendi taotleja esitab dokumendi andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) sõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel; 3) ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 nimetatud finantssuutlikkust tõestavad dokumendid; 4) sõidukikaardi taotlemisel taksomeetri kohandamistunnistus. Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse, mida
Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha. Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi Pacta Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada. Pacta nuda-rõivasteta lepped, kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele. Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid. Pacta vestita alla kuulusid: Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente)
Commodatum – pruuklaen (laenamine sõprade vahel, ei olnud tasuline) Depositum – hoiuleping (isik võttis tasuta teise isiku asja hoiule, vastutas juhul kui hooletusest või tahtlikult asja hävitas) Pignus – pant (pandileping) (üleantud pandi puhul) Fiducia – pant (asi läks võlausaldaja omandisse) Konsensuaalsed lepingud: Emptio-venditio – ost-müük Locatio-conductio – kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür või rent Locatio-conductio operis – töövõtt Locatio-conductio operarum – tööleping Mandatum – käsundusleping (nt ülesanne esindada kedagi) Societas – seltsing (mitme inimese koostöö, nt poe pidamine; seltsing katkeb kui üks liige tahab välja astuda vms) Nimeta lepingud: 1) Permutatio – vahetus
luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri. Isik, kes ostab võlakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi võlatunnistuses näidatud tingimustes( millal ostetakse võlakiri tagasi)kui ei täida tingimusi antakse välja võlakirja müüja pankrot. Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlakirja ostja eesmärk on tulu teenida. Võlakirjad peavad olema registreeritud Laen on kohustus. Ehk kasutusleping, tasu alusel. Laen on intressi tasu alusel. Intress on laenu tasu kasutamise eest. Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon (issue) väärtpaberite, ka raha käibelelaskmine. 27
autoveo korraldamist tõendavad dokumendid. (2) Sõidukikaardi taotleja esitab sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) tegevusluba; 3) käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud vara olemasolu tõendavad dokumendid, välja arvatud oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo puhul; 4) mootorsõiduki registreerimise tunnistus või selle ärakiri; 5) tehnoülevaatuse läbimist tõendav dokument või selle ärakiri; 6) sõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik. (3) Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (4) Enne avalduse esitamist tegevusloa või sõidukikaardi saamiseks peab taotleja (välja arvatud juhul, kui tegevusloa või sõidukikaardi väljaandja on mittetulundusühing) tasuma riigilõivu. (5) Kui autoveo tegevusloa või sõidukikaardi saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse
o Vahetus- üks isik annab mingi asja teisele omandiks, saades teiselt vastutasuks asja samuti omandiks. o Aestimatum- üks lepingu pool usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest, kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. o Sobing- vaieldav kahe poole vaheline õigussuhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. o Kasutusleping- asja kasutada andja võib teiselt poolelt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Obligatsioonid nagu lepingutest: o Volituseta võõraste asjade ajamine- erandjuhtudel o Aluseta rikastumine- võõra vara saamine aluseta(nt eksikombel). Aluseta rikastunu peab kõik saadu koos juurdekasvuga tagasi andma. Hagide alusel tulenevad alusetu rikastumise liigid: 1) Juba tasutud võla teinekordne maksmine või olematu võla maksmine
eest eraldi raha) Asendatav asi – Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (EKSAMIL). (liiv, muld,raha) Asendamatu asi – individuaalsete tunnustega asi (N. Punane tool, individuaalsete tunnustega, minu pliiats) Miks sellist liigitust vaja?- sellest sõltub lepingu liik. Asendatav- laenuleping, asendamatu-rendi,üüri,kasutusleping. Väga vähe asju on asendatavad, enamus on asendamatud. Sellest asjade liigutusest sõltub lepingu nimetus. Kui on küsimuse all tool, pastakas. Annan selle naabrile. Kas tahan tagasi saada seda sama pastakat või samas koguses pastakat. Tahan tagasi saada sama pastakat. KUI SOOVIN TAGASI TÄPSELT SAMA ASJA, SIIS ON TEGEMIST ASENDAMATU ASJAGA, sellega seondub üüri või rendi leping. Kui annan raha, siis ma ei oota täpselt neid samu asju tagasi, ehk see raha on
olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping
Asendatav asi – Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (EKSAMIL). (liiv, muld,raha) Asendamatu asi – individuaalsete tunnustega asi (N. Punane tool, individuaalsete tunnustega, minu pliiats) Miks sellist liigitust vaja?- sellest sõltub lepingu liik. Nt laenuleping ja üürileping. Asendatav- laenuleping, asendamatu-rendi,üüri,kasutusleping. Väga vähe asju on asendatavad, enamus on asendamatud. Sellest asjade liigutusest sõltub lepingu nimetus. Kui on küsimuse all tool, pastakas. Annan selle naabrile. Kas tahan tagasi saada seda sama pastakat või samas koguses pastakat. Tahan tagasi saada sama pastakat. KUI SOOVIN TAGASI TÄPSELT SAMA ASJA, SIIS ON TEGEMIST ASENDAMATU ASJAGA, sellega seondub üüri või rendi leping. Kui annan raha, siis ma ei oota täpselt neid samu asju tagasi, ehk see raha on
4) Võlaõiguslikud lepingud. Võlaõiguslikud lepingud on lepingud, mida sõlmitatakse, et moodustada võlasuhteid – õigussuteid, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepingu eesmärgi järgi võib võlaõiguslikuid lepinguid liigitada: Võõrandamisleping – müügileping, kinkeleping Kasutusleping – üürileping, rendileping, liisingleping Teenuse osutamise leping – töövõtuleping, käsundusleping, veoleping, hoiuleping Lepinguliste võlasuhte liik määratakse põhikohustuste järgi, kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi. Lepingu põhi- või kõrvalkohustuste kõrval võib pool omandada ka
kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa
KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Lepinguvälised võlasuhted tekivad seaduse alusel kahju õigusvastasest tekitamisest (nt omandi kahjustamine), kuid eelkõige tekivad võlasuhted siiski lepingutest. Lepingu eesmärgi järgi liigitatakse võlaõiguslikke lepinguid: · võõrandamisleping (nt müügileping) · kasutusleping (nt üürileping) · teenuse osutamise leping (nt töövõtuleping) Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja kohustus asi kasutusse anda, üürilevõtja puhul selle eest tasuda), kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi (nt üürniku kohustus hoida asja hoolikalt). Lisaks neile võivad eksisteerida ka kaitsekohustused:
KOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED. KAHJU HÜVITAMINE. KOHUSTUSE LÕPPEMINE. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Lepinguvälised võlasuhted tekivad seaduse alusel kahju õigusvastasest tekitamisest (nt omandi kahjustamine), kuid eelkõige tekivad võlasuhted siiski lepingutest. Lepingu eesmärgi järgi liigitatakse võlaõiguslikke lepinguid: · võõrandamisleping (nt müügileping) · kasutusleping (nt üürileping) · teenuse osutamise leping (nt töövõtuleping) Lepingulise võlasuhte liik määratakse põhikohustuse järgi (nt üürilepingu puhul üürileandja kohustus asi kasutusse anda, üürilevõtja puhul selle eest tasuda), kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi (nt üürniku kohustus hoida asja hoolikalt). Lisaks neile võivad eksisteerida ka kaitsekohustused:
Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha. Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi Pacta Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada. Pacta nuda-rõivasteta lepped, kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele. Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid. Pacta vestita alla kuulusid: Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente)
o õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; o pärandist või annakust loobumist. Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürnik võib asja anda ka allüürile.
annaabi.ee 
