Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi
Eduard von Toll 24. 03. 1858 Tallinn - Poolsaar Benneti saare idaosas Uus- Sannikovi maa otsingud (tegelikult pole olemas); Uus- 5 arvatavasti 1902 Tartu ülikool Siberi saarestikus Siberi saarestik Põhja-Jäämeri Karl Ernst von Baer 28. 02. 1792 Piibe mõis Saar Taimõri lahes Jõgede kallaste uhtumise seaduspärasus 4 Järvamaa, Piibe mõis-28. 11. 1876 Tartu Otto von Kotzebue 30. Triigi mõis Venemaa Osales Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil 1803 1
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km (Piibe maanteed mööda 136 km), Tartust 72 km, Rakverest 61 km, Jõgevalt 21 km. Matkarajad: Endla järve matkarada (8 km), Võlingi allika matkarada (2,4 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) Õpperajad:
Sissejuhatus ja elulugu Üks silmapaistvamaid teadlasi Eesti ajaloos. Ta on Eestis sündinud. Tema oli see kes avastas imetajatel munaraku. Ta oli Venemaa Geograafiaseltsi üks asutajatest. Kogu elu elas ta mujal, aga viimased aastad elas ta Tartus, kus ta oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimeheks. Ta on maetud Tartusse, seal asub ka tema auks püstitatud mälestussammas ning tema portreed kujutati ka Eesti 2 kroonisel rahatähel. Karl Ernst von Baer sündis 17 veebruar 1792 aastal Piibe mõisas Järvamaal kolmanda lapsena. Isa oli tal Eestimaa rüütelkonna peamees Johann von Baer ja ema oli Juliane von Baer. Karlil oli kokku kuus õde-venda. Alghariduse sai ta koduõppes, kuid hiljem 15 aastasena läks ta õppima Tallinna Toomkooli. Lõpetades Tallinna Toomkooli 1810 aastal, suundus ta Tartusse ning läks seal ülikooli arstiteadust õppima. Tartu Ülikooli lõpetas Baer 1814 aastal ning läks Saksamaale. Ta täiendas end Saksamaal Berliini, Viini ja Würtzburgi ülikoolides
Zooloogia Piibe Kadak 11A 11.09.2011 Zooloogia on teadus, mis uurib loomi nende kehaehitust, eluviisi, toitumist, paljunemist, liikumisviise ja käitumist. Zooloogia jaguneb paljudeks eri harudeks. Suurimad neist on: Entomoloogia- zooloogia haru, mis uurib putukaid. Ihtüoloogia - zooloogia haru, mis uurib kalu
Oosid Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks. Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni meeter. Tavaliselt ei ole oosid kogu pikkuses ühesuguse kõrguse ja nõlvakaldega. Rohkem jäi settematerjali maha seal, kus veevool oli aeglasem, vähem seal, kus jäälõhe oli kitsam ja vee voolukiir...
lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 http://et.wikipedia.org/wiki/Soodla_kivisild#/media/File:Soodla_kivisild.0.jpg Jõesuu rippsild Jägala jõe suudmes http://entsyklopeedia.ee/meedia/j%C3%A4gala_j%C3%B5gi3/harjumaa_joelahtme_joesuu_rippsild_jagala_jogi_suue Jägala Jõesuu linnamägi Asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu küla maadel Üks Eesti suurimaid linnamägesid (umbes 3 ha) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:J%C3%A4galalinnam%C3%A4gi.jpg
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president
tööandjad on avalik sektor, Jõgeva Sordiaretuse Instituut ning põllumajandus- ja puidutöötlemisettevõtted. Jõgevamaa majanduselu tunti aastaid eeskujuliku põllumajandusliku tootmise järgi. Nüüdseks on põllumajandus andnud teed ka teistele majandusharudele, kuid jäänud siiski maakonna tähtsaimaks tegevusalaks. Statistika põhjal tegutseb ligi pool Jõgevamaa ettevõtetest põllumajanduse valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee. Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192)
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal
Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4
Karjäär: Rada ja karjäär: 4. Joonis/eskiis: varjualune 5. Mõju loodusele (võimalik erosioon, looduse muutmise ulatus, jne) Loodus jääks suures osas muutumata. Raja ja karjääri vahel on juba lage ala, kuhu varjualune ja pingid püstitada. Parimaks tulemuseks tuleks aga karjääri korrastada: kallas puhtaks, veest taimi vähemaks. 6. Kuidas on tagatud rajatisele ligipääs (parkla, trepid) Parkida saab raja algusesse, rajale pääseb ligi Piibe maanteelt Mustjõe tee kaudu. Saab ka rongiga, kuid siis rattaga, Mustjõe peatusest. 7. Infrastruktuur (puhkekoht, prügikastid, wc, lõkkekoht, laudtee, rajakate vms) Puhkekoht ehitatakse, WC puudub, prügikastid olemas. Lõkkekoht ehitatakse. Rajakate on liiva-kruusa rada. Lähedal asub Mustjõe Kõrtsitalu. 8. Korrashoid (kuidas toimib hooldus, välditakse vandalismi ja prahistatust) Hooldab RMK, kuna hetkel seal muud peale maastikuraja läbimise teha pole, siis pole
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse
STRESS!!! Koostaja:Kerttu Piibe Stress on pingeseisund vastusena muutunud olukorrale Stress, meie kaaslane igapäevTuleneb igasugusest muutusest. Nt: Lapse sünd, sõbra või tuttava surm. Küllap on kõik vahel märganud järjekordset infokildu, et Eesti on üks maailma õnnetumaid, suitsiidialtimaid, aidsihaigemaid, hasartmängivamaid, alkoholilembesemaid, narkootikume tarbivamaid jne ühiskondi. Just nendele ja muudele lokkavatele sotsiaalsetele probleemidele viidatakse, kui räägitakse lahutuste, abortide ja üksikvanemluse sagedasest esinemisest. Mis omakorda toovad kaasa sündimuse kehvad näitajad, aga ka eestlaste lahkumise oma õnnetult, stressis kodumaalt Levinud tarkuse järgi on elu lühike ja raske ning sellelt tuleb võtta, mis võtta annab. Elada päev korraga ja ilmtingimata iseendale! Ja kui asjale nii läheneda, siis on ju lakkamatu joomatrall, surmasõidud, pealiskaudsed ja k...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim
Positivism · 1830. 1840. välja arenenud uus filosoofiline suund · Rajajaks prantsuse filosoof Auguste Comte · Eraldas teaduse arengus 3 astet: I aste teoloogiline(usuline); maailma mõistmine ja seletamine usu abil II aste metafüüsiline; maailma seletamine filosoofiliselt, otsides seoseid ja põhjuseid arutluste abil 3. Bioloogia - Baer · Kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadus, oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor, töötas mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus · 1826. Baer avastas imetajate(s.h. Inimese) munaraku. · Uuris kaua loomariigi arengut ning rajas võrdleva embrüoloogia(lootelise arengu võrdlemine) · Baeri juhtimisel toimusid mitmed geograafilised uurimisreisid
Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Venemaal nii riigiametnike, sõjaväelaste kui ka teadlaste rolli. Üheks olulisemaks baltisaksa suguvõsa päritoluga teadlaseks oli Karl Ernst von Baer. Karl sündis 1792. aasta veebruaris Piibe mõisas. Eestimaa rüütelkonna peamehe, Magnus Johann von Baer ja Juliana von Baer, pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Tema esimesed mälestuses pärinevad aga Virumaalt, Lasila mõisast. Selle mõisa omanik oli tema isa vanem vend. Onul lapsi ei olnud, seega jagati kokkuleppe alusel isa lapsed vennalikult pooleks. Selle tulemusena saadeti Karl kohe pärast sündi oma vanema venna Friedrichiga Lasilasse, kus mõlemad üles kasvatati. Vend suri üsna pea. Seda rohkem
Karl Ernst von Baer ülevaatlik kokkuvõte Karl Ernst von Baer sündis 1792. aastal Rakke lähedal Piibe mõisas. Oma esimesed teadmised sai ta Tallinna koolis. Lapsepõlve veetis ta Rakvere lähedal Lasilas. Ta õppis Tartu ülikoolis, kus omandas ka meditsiinidoktori kraadi. Hiilgavate bioloogiliste uurimuste eest valiti ta Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820
lennuõnnetus kopteriga R-44 registritähis, kus hukkus kopterit piloteerinud kopteriomanik. 2005. aasta 10.augustil toimus Tallinna lahel lennuõnnetus kopteriga Sikorsky S76C+, mis oli sooritamas regulaarset reisilendu Tallinnast Helsingisse. Õnnetuses hukkusid kõik kopteris olnud 14 inimest. Sama aasta 21. mail hukkus lennuõnnetuses filmirezissöör ja lennundusega tegelenud Olav Neuland. Kella 20.30 paiku kukkus tema juhitud motodeltaplaan alla Harjumaal Piibe maantee ääres olevalt lennurajalt õhku tõustes. A-klassi ülikerglennukiga lennanud Neuland kukkus põllule, surm saabus silmapilkselt. 2005. aastal ühendati AS-ga Tallinna Lennujaam AS-id Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam, Kuressaare Lennujaam ja Kärdla Lennujaam. 2007. aasta 24. novembri õhtul tegi väikelennuk Piper PA 46 500 TP Tartu Ülenurme lennuvälja lähedal vahetult pärast õhkutõusmist hädamaandumise. Lennuk oli Ülenurme lennuväljalt õhku tõusnud kell 17
Kairi Laur IK 12 AÜ Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne Lugege läbi ÕS 2013 „Kuidas sõnaraamatut kasutada“ (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html) ja leidke sõnaraamatust vastused järgmistele küsimustele. Kui pole nõutud teisiti, vastake palun täislausega ja ärge tehke sõnaraamatu lehelt ctrl-C ctrl-V (või kui teete, siis vahetage kirjatüüp ära). 1. Missugune rõhumärk on väljendis [aa la] a peal? Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: Rõhukriips à la võõrsõnade pearõhu märkimiseks, asub rõhulise silbi täishääliku ees. 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus- loomariigist, kuskuss- taimeriigist. 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud suur korralagedus. Gordioni sõlm- keerukas, lahendamatuna näiv olukord v. probleem, Pandora laegas- kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida t...
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest. Aastal 1976 ilmus see Ülo Torpatsi poolt eesti keelde tõlgituna. 1817. aastal asus ta professori kohale Königsbergi Ülikoolis,1834. aastal Baer Peterburi ja samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liimeks
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel
PIIRAMATU KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Kollase-punasetriibuline viljaga kõrgekasvuline tomatisort. Viljad keskmise suurusega , väga efektse välimuse ja 1. Tomat 'Tigerella` Keskvarajane. 100-130g 200-230cm meeldiva maitsega. Vana Inglise sort, haigustele vastupidavus hea. Huvitav tomatisort, mis meenutab välimuselt pikka Tomat 'Andine teravatipulist paprikat. 7 cm viljaliha küpseb varakult ning on 2. Varajane. pole märgitud 150-2...
lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010. Südameinvestor. Toim. Sirje Maasikamäe. Tallinn: Menus Kirjastus
vald. Tel. (077) 39 212, rahvaste keraamikast. Iidse rakutehnika 052 08 415. Külastamine demonstratsioonpõletused kokkuleppel. Pilet: õpilased 4 EEK, täiskasvanud 10 EEK (grupis 7 EEK) Kontakt Pr Meedi Ümar Kärde mägi ja neitsihaud Piibe maantee ääres Peatuskohtast maantee ääres viib trepp üles mäele Kärde mõisapreili hauakivi juurde. Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse
Adam Johann von Krusestern Vene admiral, sünd. Hagudis, juhatas 1. ümbermaailmareisi, maetud Tallinna toomkirikusse Bellingshausen Vene admiral, sünd. Saaremaal, juhtis ekspeditsiooni Antarktikasse ja Vaikse ookeani lõunaossa, tema järgi on nimetatud meri ja saar. Michael Andreas Barclay de Tolly Venemaa sõjaminister, feldmarssal, Georgi risti 4 järgu kavaler, maetud Jõgevestesse. Karl Ernst von Baer Loodus- ja arstiteadlane, embrüoloogia rajaja. Sündis 1792 Piibe mõisas. Õppis Tartu Ülikoolis ja Saksamaal. Elas viimastel eluaastatel Tartus. II Talurahvas 1.Talurahvaseadused 1802/1804 Talupoegadel õigus vallasvarale, pärimisõigus, seadus keelustas ka koormiste tõstmise (Eestimaa). Keelati talupoegade müük maast lahus, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega (nii Eestimaal kui ka Liivimaal) 1816/1819 Kaotati pärisorjus, talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada lisaks vallasvarale nüüd ka kinnisvara va
Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest. Peasissepääs avaneb kõrgesse vestibüüli, kus asuvad garderoobid, käigud vanasse ja uude hoonesse, õpetajate ning direktsiooni ruumidesse. Uus õppekorpus on kõrge rekreatsiooniruumiga, millesse avanevad õppekabinetid kõikidelt korrustelt. Mõnevõrra nihutatult kesktelje suhtes paiknevad söökla ja aula
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad......................
kogumisprotsessis suurendada kvaliteetse tooraine (silokilede kvaliteet erineb eri tootjatel päris suuresti) osakaalu. Keskkonnasäästlikust rõhutades on oluline mainida et kogu pesu- süsteemi ja kuivatist eralduv vesi on suletud süsteemis ringlev ehk taaskasutuses. 3. Äripaani konkurentsieelised ja puudused Kavandatava teenuse kui tooraine kogumise ja kasutamise eelised on 1) asukoht Kesk- Eestis (Tallinn 100 km, Tartu 100 km), Piibe mnt 2 km, Tln-Tart mnt 25 km kaugusel, asfalttee ääres 2) ümbruskonnas ja ka lähimaakondades on oluliseks tegevusaalaks põllumajandus 3) lähikonnas puuduvad kilet oma toorainena kasutavad ettevõtted (lähim ettevõte asub Raplas). Toodangu eelised on 1) stabiilne hind, (enamus pakkekilest valmistatakse graanulitest, mille baas-tooraineks on nafta, mille hind maailmaturul on suuresti kõikuv, sellest tulevalt on muutuv ka kilehind. kontrollitud kvaliteet kuna nii
näiteks inglise, soome või ükskõik millisest teisest keelest. Kirjutiste ja ainestiku valimisel peetakse silmas, et kõik artiklid oleks loetavad ka gümnaasiumiõpilastele, sest keele tulevane käekäik oleneb ju siiski kõige enam just noortest. Pilt 6. Oma Keel nr 1, sügis 2000 Oma Keele toimetajaks on täna Reili Argus ning toimetuskolleegiumisse kuuluvad Tiit Hennoste, Reet kasik, Krista Kerge, Piibe Leiger, Helle Metslang, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Peljam, Peeter Päll Maria-Maren Sepper, Tõnu Tender, Jüri Valge ning Jüri Viikberg. Ajakiri ilmub kaks korda aastas. Kokkuvõte Emakeele Selts on midagi palju enamat kui filolooge koondav organisatsioon. See on selts, mis kaasab oma tegemistesse kõik emakeelehuvilised, olgu nendeks siis filoloogid, (üli)õpilased, õpetajad, pensionärid või ajateenijad.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Suuremaid keskusi on Jõgeva vallas 5- Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva alevik ning Vaimastvere küla. Need kõik on välja kujunenud iseseisvad keskused. Kokku on vallas 41 asustusüksust [1]. Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1]. Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda
maailmakuulus ning kaastundeavaldusi saabus tohutult. Meisterist, kelle Pasteur oli marutõvest päästnud, sai hiljem majahoidja Pasteuri Instituudis , kuhu teadlane maeti. 1940 aastal jõudsid natsid Pariisi ja käskisid Meisteril Pasteuri hauakamber avada, et seda uurida. Haua rüvetamise asemel otsustas Meister aga hoopis enesetapu teha. ( 100 teadlast, kes muutsid maailma) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer (vt foto 4) sündis 28. veebruaril 1792 Järvamaal Piibe mõisas. Ta oli Eestimaa rüütelkonna Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri poeg. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. 1807-1810 õppis Baer Tallinna Toomkoolis. Peale selle kooli lõpetamist läks ta 1810 Tartu Ülikooli, õppis seal neli aastat arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Aastast 1817 töötas ta Königsbergis, kus sai zooloogia- ja anatoomiaprofessoriks. 1826
verandaga, mis meenutas Blumbergshofi mõisa verandat. Seejärel võis pere kasvama hakata – üheaastase vahega sündisid tütred Barbro ja Inga Britta (Bitti). Arved tegeles aktiivselt sisulise uurimistööga ning juba 1910. aastal kaardistati ja looditi tema juhtimisel katsejaama maa-ala, kaevati esimesed magistraalkraavid, raadati 2,5 ha madalsood, ehitati 2 ha drenaaži, valmis elamu juhataja ja külaliste majutamiseks, alustati turbalasundi sondeerimist ja tee-ehitust tookordse Piibe maanteeni. 1911. aasta 1. juulil alustati ilmavaatlustega Tooma künkale rajatud meteoroloogiaväljakul. Täpselt aasta möödudes korraldati Toomal esimesed kolmepäevased sookultuuri kursused, millest võttis osa 25 kuulajat. 1914. aastal laiendati Tooma katsejaama 42-hektarilise Kubja naabertalu liitmisega. Samal ajal kui Arved pühendus soouuringutele, kirjutas artikleid seltsi ajalehte ja vahel võttis ette ka reise Venemaale sookultuuri loenguid pidama (vene keel oli talle
oluline koht, ent neid ei leia üksnes positivistliku analüüsi teel. Kokkuvõtteks võib teha järeldust, et loomuõiguse ja positivismi koolkonnad on aja jooksul lähenenud loomuõiguslased on võitluse käigus saavutanud inimõiguste jm tunnistamise kõigis kaasaegsetes õigussüsteemides ning nagu polegi enam positivistidega sõdida. [Jõgi 1997, lk 73]. 20 Kasutatud kirjandus 1. Jõgi, Piibe (1997). Õigus ja eetika: teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Tartu: Juura, Õigusteabe, 224 lk. 2. Luts, Marju (1997). Õigusfilosoofia I. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Tartu: Juura, Õigusteabe, 144 lk. 3. Piechowiak, M. (2001). Mis on inimõigused? Inimõiguste mõiste ja nende õigusväline põhjendus. Lk 13-19 raamatust Hanski, R., Suksi, M. (2001). Rahvusvahelised inimõigused ja nende kaitse. 368 lk. 4. Tammelo, I. (1969)
36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 47411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 34203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50 47210240441 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1 36210090988 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 34210060017 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 38305190379 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 46909210954 Erno Salumets Kuressaare Pronksi 6a-1 44411130888 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 44211240925 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4
Kärberi 13-8 vabaabielus Müük diiler 10 500 Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser 9 600 Koidu 10-9 vallaline Transport dispetser 9 400 Arbu 5-24 lahutatud Transport dispetser 10 700 Sepa 2-3 lahutatud Ladu dispetser 9 900 Mahtra 36-50 abielus Majandus juhataja 25 400 Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja 32 700 Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja 36 500 Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja 22 700 Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja 29 600 Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja 36 500 Vikerlase 13-216 lahutatud Finants jurist 23 500
Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael Sanzio's Verklärung", Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti vastu; kirjutistes põimuvad klassitsislikud ja romantilised arusaamad. Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Baeri ausammas Karl Ernst von Baer (28. Veebruar 1792 Piibe mõis, Järvamaa 28. november 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikooli
Maleva 2b-11 lesk Ost sekretär 573 Kihnu 16-39 vabaabielus Tootmine tööline 640 Akadeemia tee 62-75 lahutatud Tootmine lukksepp 847 Nurga 4-98 lahutatud Müük sekretär 573 Pärnu mnt 453A-19 abielus Transport autojuht 727 Vuti 67 vallaline Ladu tööline 513 Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja 2,180 Lasnamäe 50/10-23 vabaabielus Müük sekretär 653 Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja 2,433 Taime 19 - 5 abielus Tootmine treial 767 Ümera 6 -- 53 lahutatud Tootmine tööline 567 Kärberi 14 - 2 vallaline Müük sekretär 580
Röntgen (1845-1923). Ta pani kiirte ette erinevaid esemeid vaatamaks, kas need suudavad sellest läbi tungida. Kui ta pani kiirte ette käe, ilmus ekraanile selle kujutis, ainult nii, et luud olid 14 tumedamad ja ülejäänud koed heledamad .Sellega tegi ta väga suure avastuse just arstiteaduse jaoks. 19.sajandi üks kuulsamaid biolooge Karl Ernst von Baer (1792-1876). Ta sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadust, oli Königsbergi ülikoolis zooloogia ja anatoomia professor ja mõnda aega töötas Peterburis. Elu viimastel aastatel elas Tartus. 1826.a. avastas Baer imetajate ka inimese munaraku, seejärel uuris pikka aega loomariigi arengut ja rajas võrdleva embrüoloogia. Samuti tõestas ta, et jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse mis lähtus maakera pöörlemisest. Evolutsioon. 1830.-1840.a
Pakase 47 vabaabielus Müük diiler Kärberi 13-8 vabaabielus Müük diiler Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser Koidu 10-9 vallaline Transport dispetser Arbu 5-24 lahutatud Transport dispetser Sepa 2-3 lahutatud Ladu dispetser Mahtra 36-50 abielus Majandus juhataja Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja Vikerlase 13-216 lahutatud Finants jurist Lõime 6-4 abielus Finants jurist Retke 22-43 abielus Ladu kompekteerija
48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve Koidu 10-9 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi Arbu 5-24 37411270496 Karl Salu Rakvere Sepa 2-3 44203030178 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50 37210240441 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1 46210090988 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 34210060017 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 38305190379 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 36909210954 Erno Salumets Kuressaare Pronksi 6a-1 44411130888 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 44211240925 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4
Monumendi ülemise tahuka ja langenud sõduri bareljeefi valmistas Ants Viitmaa. Mälestusmärk avati 23. juunil 1994. aastal Nissi kihelkonna päevade raames. 30. juunil 2000. aastal avati mälestusmärgi teine järk samba kõrvale paigaldati lisatahvlid represseeritute, Teises maailmasõjas langenute ja kommunismi ohvrite nimedega. Priske lahing Avati 12.06.1932 Priske nime kandis suurtest puudest ümbritsetud väike mesinikutalu Soodla jõe kaldal Piibe maantee ääres. 1919. aasta 3. jaanuari öösel toimus seal lahing, mis oli üheks murdepunktiks Vabadussõja käigus. Priske lahingu tulemusena sunniti Tallinna poole tungivad Vene väed taganema. Algas Eesti vägede edukas pealetung punaväelaste tõrjumiseks eesti territooriumilt. Võiduka lahingu mälestuseks avati 12. juunil 1932 aastal ligi kolme meetri kõrgune graniitobelisk, mida ümbritses graniitpostidele toetuv lattaed. Pidustused algasid vabadussõdalaste, Kaitseliidu
37002030149 Kristjan Jürimäe Valga Akadeemia tee 62-75 lahutatud 46809170171 Jana Kaal Viljandi Nurga 4-98 lahutatud 34906210936 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 abielus 38301080820 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 vallaline 34107110230 Hendrik Kanter Võru Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus 48801180808 Erika Kasemets Põlva Lasnamäe 50/10-23 vabaabielus 46908050804 Malle Kivioja Tallinn Võru 2-125 lahutatud 36009040214 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 abielus 44406270104 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 lahutatud 48210210529 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 vallaline
Kärberi 13-8 vabaabielus Müük diiler 1,050 € Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser 960 € Koidu 10-9 vallaline Transport dispetser 940 € Arbu 5-24 lahutatud Transport dispetser 1,070 € Sepa 2-3 lahutatud Ladu dispetser 990 € Mahtra 36-50 abielus Majandus juhataja 2,540 € Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja 3,270 € Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja 3,650 € Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja 2,270 € Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja 2,960 € Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja 3,650 € Vikerlase 13-216 lahutatud Finants jurist 2,350 €
Kärberi 13-8 vabaabielus Müük diiler 1,050 € Arbu 5-24 lahutatud Transport dispetser 1,070 € Sepa 2-3 lahutatud Ladu dispetser 990 € Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser 960 € Koidu 10-9 vallaline Transport dispetser 940 € Mahtra 36-50 abielus Majandus juhataja 2,540 € Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja 3,270 € Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja 3,650 € Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja 3,650 € Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja 2,270 € Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja 2,960 € Lõime 6-4 abielus Finants jurist 2,270 €
49801180808 Erika Kasemets Põlva Aadress Telefon Sünniaeg Vanus Müükide summa Paekaare 58-51 35767245 4/5/1949 63 Err:508 Mustamäe tee 195-102 5267894 7/25/1949 63 Err:508 Telliskivi 52a-1 8642554 12/15/1950 61 Err:508 Kivimurru 11 - 10 56665533 3/3/1951 61 Err:508 Aegviidu Piibe mnt 44-1 7531534 7/11/1951 61 Err:508 Sõle 61-19 56788655 10/6/1951 61 Err:508 Kihnu 16-39 6478970 11/24/1951 60 Err:508 Liivalaia 32-35 6058352 12/18/1951 60 Err:508 Rästa 7/3 5643322 3/13/1952 60 Err:508
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
