vahe. Kasumiaruandeid võib koostada mitmeti, sõltuvalt tulude ja kulude kajastamise viisist eristatakse kahte kasumiaruande vormi:1) liigendamata (skeem 1) kus on esmalt kajastatud kõik tulud ja seejärel kõik kulud. 2) liigendatud (skeem nr. 2) kus tulu ja kulukirjed vahelduvad ning tuuakse ära vahekokkuvõtted, kasumid ja kahjumid. Kasumiaruande skeem nr. 1 on reastatud kulumielementide lõikes, st. kulude klassifitseerimise aluseks on kuluelemendid. Kasumiaruande skeem 2 puhul on oluline kulude tekkimise koht, st. kulude liigitamise aluseks on kulusihitus. Neid võib liigitada ka vertikaal või horisontaalpõhimõtetest lähtuvalt Vertikaalses kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes
Kuna transpordivahendi kuluarvestuses on mõõdetavad elemendid suhtelist sarnase struktuuriga siis alljärgnevalt on refereeritud Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimise osakonna teadur Enno Koik arvutuskäiku teemal ,,Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind", just kulumaksumuse osas. Masinatööde maksumuse arvutamisest. Masinatöö maksumuse arvutamiseks on koostatud mitmeid valemeid ja algoritme. Nende järgi arvutatakse iga masina kohta kuluelemendid ja nende summana vastava masina või agregaadi (jõumasin + töömasin) töö maksumus kas tunni, hektari või tonni kohta. EMVI-s koostatud algoritmid leiate meie kodulehelt www.eria.ee, Soome arvutusnäited koos selgitustega on toodud ajakirjas Työtehoseuran Maataloustiedote 4/2005 (577). 8 Traktorite töötunni maksumuse arvutamisel saame traktori soetushinna ja tööressursi
* üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades. * konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes. * objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele. *kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll. Kululiik - sarnaste tunnustega kulude rühm. Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad) ja funktsioonidest (tootmis-, müügikulud jt) Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte. 4 Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud? Ettevõtte kulud
Kui kavatseme ettevõtet laiendada, siis tuleb ka tööjõudu juurde hankida. 10 · Töötajate motiveerimine Anname töötajatele töö kõrvalt võimaluse õppida ja areneda. Töökoormus ei ole suruv, tunnid võib valida vastavalt oma soovile. Peaasi on lihtsalt töö valmis saamine ettenähtud ajaks. Seega on töökeskkond väga vaba ja mõnus, igaüks saab tööd teha nii nagu endale meeldib. 4.4.5. Teised tootmises planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind Vajadus aastas Summa eurodes (kogus) Vesi m3 2,5 10 25 Elekter kWh 0,1 1000 100 4.4.6. Tootmisvõimsus Esialgu plaanime hoida ettevõte avatuna esmaspäevast reedeni kell 8:00-20:00, edaspidi laiendada lahtioleku aegu ka nädalavahetusse. 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus
materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja üldkulud väljundiks olevatele kuluobjektidele. Kuluarvestuse eesmärkide püstitamine: Üldised- strateegilised, taktikalised, lühiajalised Spetsiifilised- toodangu ja teenuste oma -ja müügihinna kalkuleerimine; ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Kulude liigitamine- tegevus, mille käigus eristatakse erinevate kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonist või kasutamisest ettevõttes. Eesmärgid: 1) kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. 2) varade mõõtmiseks ja hindamiseks. 3) otsuste vastuvõtmiseks. 4) planeerimiseks, tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude liigid: 1) Vara hindamine: Aegunud e. kasutatud (kulu kasumiaruandes käesoleval perioodil) -ja mitteaegunud e.
haridus. Vajadusel on võimalik kasutada õpetajaks õppijaid, kes vajavad praktikat. Koolis on õpetajate palk enamasti kehv, seega tulevad õpetajad meelsamini tööle eraettevõtetesse. Seega lähiajal tööjõu puudust tekkida ei tohiks. · Töötajate motiveerimine Töötajaid motiveerime toetades nende tugevate külgede arendamist ning motiveerime neid tööd kasutama. Anname neile võimaluse töö kõrvalt õppida ja areneda. 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind Vajadus aastas Summa eurodes (kogus) Vesi 1 m3 2 200 400 Elekter kWh 0,1 5000 500 Kütus kWh 2 500 1000
kulude liigituse eesmärkidest ja kriteeriumitest, milliseid (mis liiki) kulutusi ja kulusid ning kui palju organisatsioonis tekib. Ühiku kulu ja kogukulu 8 Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu. Kogukulud (kulud kokku, total cost) on kõik kulud või kulutused kokku. Kogukulusid arvestatakse summeerides kõik kuluobjekti kuluelemendid (näiteks kõik toote valmistamisega tehtud kulud) või korrutades ühiku kulu kogu ühikute arvuga (näiteks ostetud materjali kogus x materjali ühiku hind). Kogukulud koosnevad üksikutest kuluelementidest. Kuluelement on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või kirje. Lisaks kogukuludele on kulude juhtimises oluline teada ühe kuluobjekti (toote, teenuse, projekti) kulusid. Ühe
Notar 600 1 600 Bürootarbed 1 500 1 1 500 Hooldustarbed 2 440 1 2 440 KOKKU X X 9 540 Reserv 9 540 10% 954 Tegevuskulud 2 380 4 9 520 Käivituskulud kokku X X 20 014 3.2. Tegevuskulud Tabel 9. Teenindusprosessis planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind ( kr) Vajadus Summa Summa (kr, aastas) kuus (kr.kuud) Vesi m3 32.50 4 130 1 560 Elekter KWh 1.05 200 210 2 520 Side(telefon; 165.00 1 165 1 980 internet) Muud(kortele toit) kg 125.00 15 1875 22 500
Sahtliteta laud 0 1 0 1 0 700 0 700 Diivan 1 0 0 1 4000 0 0 4000 Diivanilaud 1 0 0 1 750 0 0 750 KOKKU 41130 2020 0 43150 KÕIK SEADMED KOKKU 66350 27240 37830 131420 Planeeritavad kuluelemendid Ühiku hind Vajadus kuus Summa aastas Kululiik Ühik (kr) I II III 2003 2004 2005 Vesi m3 21,48+15,69 16 30 44 3122,28 16503,48 19625,76 kuutasu 5 26,25 60 60 Elekter KWh 1,05 100 100 100 551,25 1260 1260
Valitud aegade absoluutväärtuste suurused arvestati olevat vähem olulised, kui nende suurusjärk, kuid mudeli kvantitatiivseks arvutluseks oli vaja esitada konkreetsed arvulised väärtused. Lisaks arvestati 15 minuti pikkust hilinemise esinemistõenäosust suuremaks kui 65 minutilist hilinemist. /1, lk 111/ Joonis 3.2. on aluseks väravast väravasse kulude kalkuleerimisel. Vertikaalses reas on toodud erinevad lennufaasid ning horisontaalses reas kuluelemendid. Halliga värvitud ruudud tähendavad seda, et antud lennufaasi ning kuluelemendi puhul kulud ei akumuleeru. Ka on selge, et lennuki õhkutõusmisel ning maandumisel hilinemisi ei toimu. Ruutudes, kuhu on märgitud „---„ on arvestatud, et antud elemendile kulusid pole määratud. Seda seepärast, et: hilinemiskulu on umbes 0, või mudelis pole hilinemisi arvestatud, või pole võimalik omistada kulusid ainult väravast-väravasse tasemel
Kulud teenustööl koos riski ja kapitaliintressiga: U1=(1+R/100) + soovitav kasum kapitalilt laenuintress; kus R - riski määr, % töökuludest; kasum kapitalilt ja laenuintress summana (kr/h). Teenustöö hind koos käibemaksuga Ut,k = (1 + mk/100)*Ut kus mk - käibemaks, %. Agregaadi kulud Ülaltoodud kuluelementide kaupa arvutatakse nii jõumasinate kui ka töömasinate kulud töötunni kohta. Haagistöömasina korral mitmed kuluelemendid (kütusekulu, töötasu jt.) puuduvad. Jõu- ja haagistöömasina kooskasutuse korral arvutatakse esmalt kulud mõlemale eraldi ja seejärel summeerituna saadakse agregaadi kulud. Jagades selle suuruse agregaadi tunnitootlikkusega, leitakse kulud tööühikule. Oma töö korral: F=(Uo,j+Uo,r)/t; kus F - kulud tööühikule, (kr/ha, kr/t, kr/tk jne); Uo,j - jõumasina töötunni hind oma tööl, kr/h; Uo,r - töömasina töötunni hind oma tööl, kr/h;
planeerimiskulud (materials management and planning), tarnijate valikuga seotud kulud (supplier quality engineering), sissetulev transport ja maksudega senduvad kulud, materjalide vastuvõtu ja ladustamise kulud, sissetulevate materjalide inspekteerimiskulud, materjalide liikumise protsesside korraldamise kulud (material process engineering and tooling costs). 4. Tellimustega seonduvad kulud (order management costs). Siia kuuluvad järgmised kuluelemendid: a) klienditellimuste täitmise ettevalmistuse kulud (create customer order costs): kulud mis seonduvad tellimuste täitmise süsteemi loomisega ja tellimuste täitmise hinnakujunduse ning tellimisdokumentatsiooni väljatöötamisega (costs for creating and pricing configurations to order and preparing for order documents). b) Tellimuste sisestamise ja säilitamise kulud (order entry and maintenance costs): kulud
annaabi.ee 
