Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida. Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed. Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab. (Hansson 2004, Narkootikumide levimus rahvastikus http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20701/ ) Kerged narkootikumid on vaja legaliseerida ja selleks on mitu põhjust. Need põhjused on kõigepelt seotud majandusega. Põhjused on ka teised teiste riikide positi...
Hetkel on ainuüksi Harjumaal 122 põhikooli ja gümnaasiumit .Nende seast võib leida nii reaal kui ka humanitaar kallakutega õppeasutusi. Välja on kujunenud ka koolidevahelised pingeread ning iga lapsevanem soovib panna oma maimukese just tipp tasemel haridusasutusse. Kuid millised tegurid muudavad kooli tõeliselt heaks? Leian, et ideaalses koolis suudavad õpetajad laiendada õpilaste silmaringi, mõtlemise, seoste tegemise ja argumenteerimise oskust ning üldist intelligentsi. Puhtalt kuivade faktide, aasta arvude ja valemite „tuupimine“ annab teadmiste lühiajalise omandamise ning ebapraktilise väärtuse. Selle asemel tuleks keskenduda õppeainete laiale ampluaale ning leida seoseid reaalse elu ning eri õppeainete vahel. Soovin, et minu laps omandaks koolis teadmisi eri valdkondadest iseenda jaoks, mitte ei tuubiks seosetult informatsiooni, et saada võimalikult häid hindeid.
Mõjuvõimsad suurfirmad rahastavad valimiskampaaniaid, teevad jõulist lobitööd ning suudavad seeläbi oma tahet läbi suruda. Sellises olukorras ei pääse võidule mitte tugevamad argumendid, vaid hoopis tugevama argumendid. 7. Aava 2003, 121-124 6 7 3. Kuulajaskond Kuna ühiskonnas puuduvad absoluutse tõe kriteeriumid, ei saa ka korrektse argumenteerimise puhul väita, et jõuti tõeni. Seetõttu võib ka tugeva argumendi vastu seada argumendi. Kuulajaskonna muutudes võivad muutuda ka argumendid. Ka kõneolukord mängib siin olulist rolli. Söögilauas ei pruugi kasutada samu argumente mis kõnekoosolekul. Kõneleja kohandab end kuulaja järgi, kui ta tahab olla mõistetav ning kui talle on oluline, et tema kõne mõju avaldaks. Kõnes esitatud argumendi tugevust hindab alati kuulajaskond!8
tegeleda ei suuda. Kokkuvõte Mõjutamine sisaldab nii selget eneseväljendust kui ka aktiivset kuulamist, mis on vajalikud soovitava mõju saavutamiseks. Mõjutamisoskusi kasutatakse läbirääkimissituatsioonides , vaidlustes, osapoole veenmisel ja tööde või ülesannete esitamisel. Kuigi meetodeid mõjutamiseks on olemas mitmeid erinevaid, on veenmine siiski üks tõhusamaid ja eetilisemaid, sest eelkõige põhineb veenmine teise inimese arvamuse kujundamisel argumenteerimise abil, kuid enesekehtestamine ja manipuleerimine on alatute võtete kasutamisega oma tahtmise kindlameelne pealesurumine.Kasutatud kirjandus J. Borg, Veenmine, Tänapäev, 2004 H.Mills, Inimeste veenmine, Äripäev, 2010 http://www.arileht.ee/artikkel/315942 http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=8&artid=911
Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine) ............................................ 7 2.3. Emotsionaalne mõjutamine....
1 Tõlgendusvõimaluste struktuur:.....................................................................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt
jääte argumenteerima, kelle otsus kolida oli ja miks nad ei saa koju minna. Selle asemel soovitatav on teha koos midagi nauditavat. Selleks tegevuseks võib olla jalutuskäik, koogi söömine ja tee joomine või mõne lemmikmuusika kuulamine või mõni muu tegevus, mis eakale meeldib. Kui nad on saanud sellesse mõnusasse keskkonda ja teha midagi, mis neile meeldib, siis nad rahunevad. Lisaks lõpetavad küsimuste esitamise ja/või argumenteerimise koju mineku osas ning seda kasvõi mõneks ajaks. 3. Selgitage välja põhjus Kui te ei tunne ennast mugavalt mõttega, et koguaeg eaka tähelepanu hajutada või kui leiate, et see on efektiivne lühikest aega, siis tuleks võtta samm tagasi. Selle asemel tuleks proovida välja mõelda ja leida kas sellele küsimusele on mingi konkreetne päästik. Põhjusteks võib olla näiteks: - Kas eakat on hiljuti külastanud mõni varasem sõber või naaber?
kui ta paiknes pikkade lõikude vahel. tuleb valida, mida esitada uudise lühikese lõiguga. 3. Tsitaadid ja dialoog tõusevad alati esile. Täpselt kirja pandud jutt on tähtis lugejale. Ka jutumärgid tõstavad esile teksti. Keeleline manipuleerimine - uudis peab olema objektiivne. Ei tohi kasutada võtteid, et veenda lugejat. Manipuleerimist saab jagada kolme tüüpi: 1. Argumenteerimise asemel asetatakse rõhk vaidlusvastasele või iseendale. 2. Rikutakse teadlikult argumenteerimise reegleid. 3. Mängitakse kuulaja tunnetel. Eelkõige tuleb välja tunnetel mängimine. Selle taustaks on reporteri oma arusaamad ja suhtumised, mis tulevad esile varjatult, ebateadlikult ning kallutatult. Sõna Kõige tavalisem sõnade abil manipuleerimise võte on sildikleepimine, millega antakse edasi hinnang tegelase kohta. Selleks on erinevaid võimalusi: 1
kaugele üle endise Kreeka piiride. (Õim 2000: 8) Keskaja periood (5.13. saj) tõi keeleuurimisse põhimõttelise pöörde, nimelt keelt hakati käsitlema koos loogikaga ehk mõtlemisega ja retoorikaga. Tähelepanu keskpunkti tõusiski keele ja loogika seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse. Keeleuuringud ei toonud sellel perioodil midagi eriti uut juurde, siiski tõusis esile üks idee: keeled
enesearendamisega. Liider ei oota, millal tema poole pöördutakse, vaid teab, millal on õige aeg mingi teema üles võtta ja selgeks rääkida. Tegemist ei ole selge akadeemilise teadmisega, vaid millegi sellisega, mida saab arendada mitteakadeemilisi meetodeid kasutades. Mõjutamine. Eesti juht tegeleb aktiivselt teiste veenmisega nii alluvate, kolleegide kui partnerite veenmisega. Ta mõjutab ja suunab teisi eelkõige läbi oma seisukohtade põhjendamise ja argumenteerimise. Ta arvestab argumentide esitamisel teiste huvide ja vajadustega ning on võimeline kasutama ka mitmeastmelist või kaudset mõjutamisprotsessi. Saavutusorientatsioon. Oluline on teha asju paremini ja efektiivsemalt, võtta ette uuendusliku iseloomuga töid ning püstitada kogu ettevõttele ambitsioonikaid eesmärke. Ta tegutseb plaanipäraselt ja järjekindlalt oma eesmärkide poole liikumisel. Initsiatiiv
sõnastada uurimishüpoteesi on aru saanud teadusliku käsitluse mõistest ja selle olulisusest uurimuslikkusele pretendeerivates töödes suudab eristada asjakohaseid ja mitteasjakohaseid argumente, mõistab erinevusi kogemuslike ja põhjuslike seoste vahel tunneb loogika põhimõisteid on valmis järgneva õppe ja kirjalike tööde käigus kasutama ja edasi arendama arutlemis- ja järeldamisoskust Õppe üldeesmärk Argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise oskuste arendamine, arusaama tekkimine teadusliku käsitluse olemusest. Teaduslik käsitlus kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument (Ülikooliseadus) Mis on teaduslik käsitlus? Mis on teadus ja kas see on üldse oluline teema rakenduskõrgkoolis õppides? 2
indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT) ● Argumenteerimise küsimused: 1) Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. 2) Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik. 3) ÜRO inimõiguste (üld)deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama inimõigustest 4) Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla. Seal on dokument „16-aastaste valimisõigus“)
ümberlükkamatult ei saa tõestada ühtki väidet. Argument on kindla struktuuriga piisavalt põhjendatud korrektne seisukoht. Argumenteerimine on väite tõestamise viis. Tõestamise eesmärgiks on väidet toetada, näidata väite paikapidavust. Tõestamine on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud otsustusest saadakse uus otsustus e järeldus. Argumenteerimine ehk tõestamine on ajas kulgev protsess. Kuidas jõuda väitelt järelduseni? Argumenteerimise struktuur on järgmine: · esitatakse väide; · väidet selgitatakse, sõnastatakse eeldus, mis on tõestamise lähtepunkt; · väidet toetatakse tõestusmaterjalidega; · jõutakse järelduseni. 9 4.2. Kõneleja maine Kõneleja maine on väga oluline. Kui kuulaja tajub kõnelejat eetilisena, suureneb kõneleja maine ja seeläbi ka tema sõnumi mõju. Kõrge mainega inimene suudab publikut veenda, tema sõnumit võetakse rohkem kuulda
kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad. Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes. Kirjeldus, seletus, väide o Väide – üksik ilma eeldusteta järeldusotsus. Kui see ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. o Kirjeldus – kirjeldus on hulk väiteid, millel ei ole mitte argumenteerimise funktsioon, vaid kirjeldamise funktsioon. Argumendi eeldused on reeglina kirjeldused. o Seletus – sarnaselt argumendiga on tal teadaandmise ja seletamise funktsioon, kuid seletusel on teistsugune loogiline struktuur: tõsiasja kirjeldamine ja seaduspärasusele viitamine. 3. Mis on argumendi esitus (retooriline vorm)? Argumendi esitus on selle välimine ehk retooriline vorm.
Hüpoteetiline lause Väite kehtivus sõltub teatud tingimustest Disjunktiivne lause Väljendab alternatiivi Dilemma Väljendab olukorda, kus ükski alternatiividest ei rahulda lauses antud tingimust. Loomuliku keele kasutades esinevaid loogikavigu: 1. Ekvivooksus – sama termi kasutatakse erinevates tähendustes 2. Üldise reegli kasutamine sobimatul erijuhul 3. Konteksti vahetus argumenteerimise käigus 4. Nõutakse jah/ei tüüpi vastust küsimusele, millele ei saa nii vastata . 5. Küsimuse tähendus ja vastus oleneb kontekstist • Väited koosnevad lihtlausetest, mis on omavahel seotud loogika seoste ehk tehetega (ja; või; ei; kui ..., siis ..., jne). • Lausearvutuse seoste korral määravad osalausete tõeväärtused täielikult kogu lause tõeväärtuse, osalausete konkreetne sisu ei ole aga tähtis.
28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust. Sõnastage näide. Kognitiivne dissonants – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, Argumenteerimise viisi, Inimese enesehinnangut. Näiteks: Laps küsib jäätist külmkapist. Ema/isa ütleb: “Saad siis kui oma toa ära koristad.” Mille peale laps ütleb: “Aa… mul läkski tegelt isu üle.” Toa koristamisest kergem viis dissonantsi lahendada oli veenda ennast, et jäätiseisu läkski üle tegelikult. 30.Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates
tundeid ja meeleolusid. Nt: kui inimene üks kord tegi midagi, mis tõi kaasa halba emotsiooni, siis järgmine kord sa tuled tema juurde sama emotsioonidega. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid inimesel harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi Argumenteerimise viisi Inimese enesehinnangut 16. Kognitiivne dissonants on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17
Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Kontrollitakse ja hinnatakse mõistete seletamist ning kasutamist, probleemidest arusaamist ja nende analüüsi, suutlikkust mõista õigusküsimuste olemust, osalemist diskussioonis, arutamise ja argumenteerimise oskust, õigusalase informatsiooni otsimise ja tõlgendamise oskust, osalemist ühistegevuses (simulatsioonid, rollimängud, projektid), plankide, avalduste, reklamatsioonide jne täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust, ettekannete, ülevaadete, kokkuvõtete, referaatide, PowerPointi esitluste jt iseseisva ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida
2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid
seaduse eesmärgi paremele saavutamisele. Tuleb selgitada välja kõigepealt seaduse eesmärk kas subjektiivse või objektiivse teooria kaudu. Subjektiive teooria otsib seadusandja eesmärki, mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada. Vastandina subjektiivsele teooriale lähtub objektiivne teooria ideaalsest ratsionaalsest ja objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades üldprintsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. Tõlgendamismeetodite valik, ühe ainsa argumendi kautamine on ebasovitav Põhiseaduse tõlgendamise omapära, põhiseaduse sätted on üldisemad ja abstraktsemad kui teistel seadustes. Kuna põhiseadus peab tagama ühiskonnas teatud stabiilsuse, on selle sage muutmine raske ning ebavajalik. Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid
o Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. o Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne 34.Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: o Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi o Argumenteerimise viisi o Inimese enesehinnangut 35.Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll. 36
Kui inimesel on väljakujunenud, tugevatel uskumustel põhinevad hoiakud (religioossed, poliitilised), võib see esile kutsuda vahetu käitumisreaktsiooni. Näiteks kui inimene on harjunud ja rahul pikkade tööpäevadega, ei mõjuta see tema töörahulolu. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Kirjeldage mõnda näidet elust enesest. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Näiteks kui organisatsioonis ei suhelda väga palju, siis tuleb esitada uus hoiak, et omavahel peab suhtlema, sellisel moel, et see tekitaks mingi positiivse tulemuse ja tuua välja, kuidas vähene suhtlus negatiivselt inimesi mõjutab. 16. Selgitage kognitiivse dissonantsi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Inimesed peavad oluliseks, et nad oleksid kooskõlalised. Kui nende
põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1. tsiteeritava autori tuntus; 2. lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3. loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteeriume. Keelenõuanne
põhjendamist ja lugejapsühholoogiat. Kirjutaja peamine eesmärk on saada lugeja endaga nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1.tsiteeritava autori tuntus; 2.lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3.loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteeriume. Keelenõuanne
§Põhilised inimõigused: –Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule §Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused) 1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. Kasu: Läänerahvusluse plussid ja miinused Plussid- Demokraatlikus riigis otsustab rahvas või rahvaesindajad. Inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Rahvus on omandatav. Rahvus on territooriumpõhine. Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas –Rahvuseline mitmekesisus –Religioosne mitmekesisus
millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmiseks tuleb jõuda situatsioonini, kust see hoiak pärineb. Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja eneseväärtust tõstva hoiakuga -- et vana tagasi ei saaks tulla. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse
inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmiseks tuleb jõuda situatsioonini, kust see hoiak pärineb. Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja eneseväärtust tõstva hoiakuga — et vana tagasi ei saaks tulla. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse
arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus. Uurimustöö käigus selgitatakse välja Karistusseadustiku muutmise alused seoses selle vastavusseviimisega põhiseaduse alustega käsitledes selles küsimuises karistusjärgse
2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). 34. Kuidas muuta hoiakuid? Saab kasutada karistamist Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, argumenteerimise viisi ja inimese enesehinnangut. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 35. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 36. Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide.
3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel tö ötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Ebasoovitava käitumise kõ rvaldamiseks kasutatakse karistamist. Organisatsioonis on teatud karistamisviisid. Karistuse efektiivsus suureneb, kui kasutada teatud meetmeid. Hoiaku muutmise mõ jutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut 79. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju Väärtushinnangud on üldised tõ ekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõ iste soovitavast, mis mõ jutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Väärtusi võ ib iseloomustada kui inimeste eelistusi.
Sundimine inimene pannakse käituma tema tahtevastaselt käskudega, ähvardustega, demagoogiaga vm. 7 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Hoiakute muutmisel on olulised: 1. Uue hoiaku esitaja - mõjukus, prestii - kavatsuste siirus - meeldivus - teabe usaldusväärsus 2. Argumenteerimise viis - Mõjusam on kahepoolne argument - Kui on tegu väga olulise probleemiga inimese jaoks, siis ei sobi väga äärmuslikud argumendid 3. Enesehinnang 15. Mis on töörahulolu ja tööle pühendumine? Millest sõltub töörahulolu? Töörahulolu on töötaja üldine suhtumine oma töösse. Kõrge töörahulolu loovad järgmised faktorid: vajaduste rahuldamine ootuste täitmine individuaalse töö tegemine õiglane kohtlemine
Küsimus on selles, kas eksisteerib sisemine side ideaalse diskursuse ja avatud diskursuse vahel – jah. Praktilises diskursuses ei ole tegemist mitte ühtsete ühiste huvide kindlakstegemisega, vaid huvide konflikti lahendamisega. Huvide konflikti lahendamine on huvide kaalumise küsimus. Ideaalne diskursus pole irrelevantne õigsuse Õpärase kindlakstegemise jaoks. Probleem topeltloomuse ja jur. argumenteerimise vahekorrast . Ükski Sandja ei ole võimeline looma Õt, kus otsustuse langetamine on võimalik vaid subsumeerimise teel. Kas või seetõttu, et Euroopas on olemas ka common law mõju: racio decidendi vs printsiibid. Oluline põhjus on ka keeles. Kolmas on normide vastuolu või puudumine. Printsiibid on optimeerimiskäsud – nõuavad et tegelik Õlik võimalus saaks realiseeritud võimalikult suures ulatuses. Nende rakendamise/leidmise vormiks saab olla kaalutlus
kaugelt tulnud täpsed tegevusjuhised. Olla kaasatud on eriti oluline talentidele, kelle nimel käib suur võitlus. Töötajad, kes on hingega oma ettevõtte juures, soovivad ka olla ära kuulatud. 3. Tasakaalustatud osalus see on veidi plaanide tegemisega seotud, kuid kindlasti laiema põhjaga kõik töötajad tahavad tunda, et nende sõnal on kaalu. Kuid sõnale annavad kaalu hästi läbimõeldud argumendid. Just argumenteerimise ja kuulamise oskus on see, mis aitab paljud erimeelsused ületada ja kõik meeskonnaliikmed arengusse kaasata. 4. Kokkulepped põhiliste reeglite suhtes kuigi tundub, et kõik justkui peaks selge olema, isegi ametijuhendid on olemas, selgub sageli meeskondadega kohtudes inimesed saavad asjadest väga erinevalt aru. Aeg-ajalt on vaja üle rääkida see, kuidas lahendame erimeelsusi, kuidas jälgime kokkulepetest kinnipidamist, milliste
Argumendi elemendid Väide Argument Tõestus Seos Argumendiks võib pidada mõtteavaldust, milles sisalduvad (sõnastatud või sõnastamata) väide, tõestusmaterjal ja nendevaheline seos. Argumendiks võib olla aksioon, definitsioon, varem tõestatud väide või faktidel põhinev otsustus (Eesti Entsüklopeedia, 1989). Mida rohkem sisaldavad abistavad väited fakte, seda suurem on argumenteerimise mõju. Tõendusmaterjali liigid Peamised tõestusmaterjali liigid on: Tsitaat konkreetse või identifitseerimata isiku või grupi arvamus; 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalne fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada: 1. kindlale õiguse valdkonnale vastavad ja positiivõiguslikud (dogmaatilised) distsipliinid, näiteks lepinguõigus, kriminaalõigus jne. Need tegelevad vahetult objektiivse õiguse tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis; nende raames õpitakse tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega.
tundeid ja meeleolusid 3) Käitumuslik komponent – nt palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nv-l, soovid, plaanid jne o Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakuid org-s mõjutab kognitiivne dissonants, mis tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. o Hoiaku muutmisel tuleb arvestada: 1) Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2) Argumenteerimise viisi 3) Inimese enesehinnangut 159. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju o Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. o Väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt org-i missioonis, eesmärkide
Kommentaarid ei pretendeeri viimase instantsi tõele. Tuleb nõustuda arvamusega, et eelkõige konstitutsiooniõiguse tõlgendamisel on diskursuse iseloom, kus metoodiline täpsus ei taga vaieldamatuid tulemusi. Küll on iga põhiseaduse teaduslik kommentaar abiks õigusmõtlemise korrastamisel. Õigusteaduse ülesanne ongi õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Eessõnas märgitud ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment" autorid märkisid ka selle kommentaari eessõnas, et nende töö eesmärgiks ei ole riigikorra kriitika, selle eesmärgiks on vaid selgitada maksva põhiseaduse eeskirju, kusjuures seletused on püütud rajada peamiselt nii senisele praktikale kui ka enam-vähem üldtunnustatud vaadetele.
MINA EI TEA + TEISED EI TEA TEA 21. 22. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? 23. isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 24.Kuidas muuta hoiakuid? 25.Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). tuleb arvestada: 26. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 27. Argumenteerimise viisi 28. Inimese enesehinnangut 29. 30.Kirjeldage kognitiivset dissonantsi. 31.Kognitiivne dissonants tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. Kui inimesel on väljakujunenud, tugevatel uskumustel põhinevad hoiakud (religioossed, poliitilised), võib see esile kutsuda vahetu käitumisreaktsiooni. 32.Hoiak koosneb kolmest komponendist: 33
Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada. Tegemist on ,,ajaloolise kroonikaga", milles teadlased on seni ,,põhjendamatult" kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata. See aga omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletavat religiooni. Sellepärast ei ole religiooni valdkonnas esitatud informatsioon tuletatud argumenteerimise teel, mis on muidu teoreetilise teadusliku informatsiooni aluseks. Info on kirja pandud postulaadi vormis. Vastava valdkonna teabe allikaid siin ei avalikustata. Näiteks üheks põhjuseks võib tuua allika kaitse ( ebaadekvaatse ja liigse kriitilise teadusliku analüüsi eest ). Selles mõttes ei ole usaldatud traditsioonilist teaduslikku käsitlust, sest seda ei luba faktid. Fakte siin aga peamiselt ei esitata, sest selle tühimiku täidab ära just ajas liikumise võimalus
ja õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisu vahel. Nii kontrollivad nad kaasuste õiguspärasust või õigusvastasust. Seega puutuvad nii ühed kui ka teised kokku juriidiliste mõistete maailmaga.“ Õigusteaduse süsteemne-struktuurne käsitlus Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. NB! Teadmistesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja ka enesekriitiliselt. Ülevaate saamiseks õigusteaduse süsteemsest-struktuursest käsitlusest, on eelkõige vaja piiritleda küsimustering, millele tuleb leida vastused õigusteadusest rääkides: 1. Mis on õigusteadus: mõiste, olemus, millest koosneb, milline on ta struktuur/süsteem; 2. Kas õigusteadus on teadus (-haru); 3. Millega õigusteadus tegeleb: mis on õigusteaduse ülesanne, mis on õigusteaduse
ka jumalikest loomuõiguslikest printsiipidest. Usk loomuõiguslikesse printsiipidesse asendus veendumusega, et õigus on sarnaselt keelele, arhitektuurile jt tehnikatele ainult osa inimlikust tsivilisatsioonist. Servius võttis oma idee ja meetodi üle skeptikutelt. Skeptikud leidsid, et inimese arusaama maailmast on vastavalt inimeste kogemustele võimalik korrastada mõistete süsteemiga. Seejuures on ainest kergem mõista, kui seletada selle olemust retoorikas kasutatud argumenteerimise võtete abil. Retoorika kasutas argumenteerimise meetodit, mis jagas ainese definitio’teks (definitsioonid), partitio’teks (loetelud), divisio‘teks (analüüsivad jaotused), genus’teks (liigitused) ning species’teks (liigid). Neid retoorikas kasutatavaid võtteid on iseloomustanud Cicero Topica's, selgitades neid Servius Sulpiciuse õpilasele Trebatiusele täpsemalt: /…/Definitio est oratio quae id quod definitur explicat quid sit.
Maailma parandamine Rousseau ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni, Kant mõjutas iganenud looduskäsitlust. Meie praegused tavalised mõtted ja ideed olid kunagi filosoofide nutikad vaated. Õnn Epikuros: Filosoofia teeb õnnelikuks ja annab meelerahu. *** Filosoofia – kasulik või kasutu? Paljude filosoofide arvates on filosoofia mittekasulik, sellega tegeletakse omakasupüüdmatult. Samas võib arvata, et sellega tegelemine arendab kriitilise mõtlemise ja argumenteerimise oskust, õpetab leidma lahendusi jne. Filosoofia määratlemise dilemma – ei saa määratleda liiga kitsalt (võib välja langeda suur osa sellest, mida traditsiooniliselt on filosoofiaks peetud) ega liiga laialt (võib hõlmata asju, mis sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult
orjandusliku demokraatiaga linnriikides 6.-4. sajandil ema sündinud uus sotsiaalne fenomen - teoreetiline mõtlemine natuurfilosoofia ja tõestava matemaatika vormis on läbi kahe ja poole aastatuhande olnud üks alussambaid tänapäeva teaduspõhise tehnoloogilise tsivilisatsiooni kujunemises. Teoreetiline mõtlemine kasutab refleksiivses (enesekohases kriitilises) kontekstis erilisi mõtlemise vorme, mõisteid, mis omandavad tähenduse ratsionaalsete, mõistuspäraste arutluste ja argumenteerimise käigus. Filosoofia peamine ,,eluviis" on ratsionaalne argumenteerimine. Kui teaduse empiirilised ja kontrolliprotseduurid leiavad valdavalt aset laborites, siis filosoofide laboriks on ideede maailm, kus analüüsitakse kujuteldavaid mõtteeksperimente. Iga ajastu palgejooned kujunevad mineviku ja oleviku inimeste tegevuse tulemusena. Kes seejuures ikka ja jälle murravad pead: mida ja kuidas on meil võimalik teada, mida me peaksime ühes või teises olukorras tegema, milline teguviis on
võinud käituda. Kohtute tegevuses on see vahel hädavajalik tegevus. Argumenteerimine õigusele vastava otsustuse väljaütlemine. Õiguse rakendamise kontekstis on see õiguse rakendusakti sünd, mille tippaktiks on kohtuotsus. Õigusteaduse üleanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. ,,Tervest reast põhjustest ja mitte ainult sellest, et maailm ja ühiskond esitavad järjest uusi nõudeid inimesele, on juriidlise argumentatsioon muutunud eelkõige Euroopa õigusruumis põletavaks probleemiks." Kindlasti ei piisa pelgalt objektiivsesse õigusesse kuuluva õigusnormi leidmisest argumenteerimiseks. Ajalugu näitab, et väga paljudel perioodidel on sellest piisanud argumendina õigusele vastavuse väljaütlemiseks. Viimastel
Ameeriklane Lewis Binford, pakkus koos oma kolleegidega välja uusi lähenemisi arheoloogilise materjali tõlgendamisele. 1968. ilmus varasemaid artikleid kokku võttev teos "Uued perspektiivid arheoloogias". Seal väideti, et arheoloogilisel materjalil on palju rohkem potentsiaali mineviku ühiskondade sotsiaalsete ja majanduslike aspektide uurimisel. Väitsid, et arheoloogiline põhjendus peab olema täpne ning järeldusi tuleb teha loogilise argumenteerimise täpsel raamistikul. Leidsid, et järeldused, mida saab pidada kehtivateks, peavad ka arheoloogias olema testitavad. Üritati seletada, mitte üksnes kirjeldada ning teha õigeid üldistusi. Nad püüdsid mitte rääkida ühe kultuuri mõjust teisele vaid pigem analüüsida kultuuri kui süsteemi, mida võib jagada allsüsteemideks. See viis neid toimetuleku ja tehnoloogia uurimisele, samuti ideoloogiliste allsüsteemide, kaubanduse jms uurimiseni. Otsisid võimalusi reaalteaduste rakendamises
Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda informatsiooni juba eelkõige selle pärast, et inimene üle 1,5 tunni keskendunult millegagi tegeleda ei suuda. Veenmine siiski üks tõhusamaid ja eetilisemaid, sest eelkõige põhineb veenmine teise inimese arvamuse kujundamisel argumenteerimise abil, kuid enesekehtestamine ja manipuleerimine on alatute võtete kasutamisega oma tahtmise kindlameelne pealesurumine. 8. Võim, võimu liigid, kuuletumine, konformism, sotsiaalse mõju teooria, vähemuse mõju enamusele Võim viitab ühe - mõjutaja - käsutuses olevatele jõududele, mille abil ta saab esile kutsuda muutusi teise käitumises või hoiakutes. Võim viitab ühe - mõjutaja - käsutuses olevatele
Üks tingiv-kategoorilise süllogismi kehtivaid mooduseid on: aluse jaatamine (teine: tagajärje eitamine) 71. Kui arutluses tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis selliste olukordade kirjeldamiseks sobib kõige paremini: hägusloogika 72. Üldtermini (üldmõiste) maht sisaldab kindlasti mitut objekti 73. Kui kategoorilise väidete loogilises ruudus on osaeitav lause tõene, siis on paratamatu, et üldjaatav lause on väär74. Üldjaatava osutuste terminite mahud on S+ ja P- 75. Argumenteerimise hea tava kohaselt on küsimusele vastajal õigus nõuda küsijalt eelduse tõesuse põhjendamist 76. Materiaalne implikatsioon on väär siis, kui: selle alus on tõene ja tagajärg on väär 77. Vastupidised (kontraarsed) terminid on: ristuvad 78. Teadmatusele tuginevat demagoogilist võtet nimetatakse: argumentum ad ignorantiam 79. Korrektses kategoorilises süllogismis peab olema täpselt kolm terminit 80. Üldeitava otsustuse terminite mahud on: S+ P+ 81
väide või tõestatavad väited on tõesed või tõenäoliselt tõesed. Allpool käsitletakse peamiselt ratsionaalsusele pretendeerivat argumenteerimist, mille puhul on tavaks loogikareeglite järgimine ning üldsuse poolt omaks võetud faktide ja printsiipidega arvestamine. Järgnevalt ei käsitleta otseselt õiguslikku argumentatsiooni. 5 Näib, et matemaatilise tõestuse parim ingliskeelne vaste on proof ning argumenteerimise kaudu tõestust võib tõlkida inglise keelde ka kui argument. Ingliskeelne sõna argument tähendab eesti keeles vaidlust, väitlust, väidet või argumenti (põhjendit), ent seda võib tõlkida ka tõestuseks väitluse kaudu või arutluseks. Seda käsitleti teema all ,,Arutlus ja selle liigid". Antud juhul ei saa eesti keeles kasutada väljendit argument. Argumendi all mõeldakse eesti keeles tavaliselt midagi niisugust, mida ei peeta tõestuseks, sest sellele võib esitada vastuargumendi.
Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada. Tegemist on ,,ajaloolise kroonikaga", milles teadlased on seni ,,põhjendamatult" kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata. See aga omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletavat religiooni. Sellepärast ei ole religiooni valdkonnas esitatud informatsioon tuletatud argumenteerimise teel, mis on muidu teoreetilise teadusliku informatsiooni aluseks. Info on kirja pandud postulaadi vormis. Vastava valdkonna teabe allikaid siin ei avalikustata. Näiteks üheks põhjuseks võib tuua allika kaitse ( ebaadekvaatse ja liigse kriitilise teadusliku analüüsi eest ). Selles mõttes ei ole usaldatud traditsioonilist teaduslikku käsitlust, sest seda ei luba faktid. Fakte siin aga peamiselt ei esitata, sest selle tühimiku täidab ära just ajas liikumise võimalus
Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada või ümber lükata. Tegemist on ,,ajaloolise kroonikaga", milles teadlased on seni ,,põhjendamatult" kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata. See aga omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletavat religiooni. Sellepärast ei ole religiooni valdkonnas esitatud informatsioon tuletatud argumenteerimise teel, mis on muidu teoreetilise teadusliku informatsiooni aluseks. Info on 12 kirja pandud postulaadi vormis. Vastava valdkonna teabe allikaid siin ei avalikustata. Näiteks üheks põhjuseks võib tuua allika kaitse ( ebaadekvaatse ja liigse kriitilise teadusliku analüüsi eest ). Selles mõttes ei ole usaldatud traditsioonilist teaduslikku käsitlust, sest seda ei luba faktid
annaabi.ee 
