Geriaatriline õendus iseseisev töö - Dementsus ja Hooldekodu (0)

Otsisin artikli, mis räägib kuuest nipist kuidas aidata dementset eakat, kes hooldekodus küsib
koguaeg koju.  See võib olla valus ja masendav kuulda kui lähedane/patsient, kes kannatab dementsuse all,
küsib pidevalt koju. Edasi saab lugeda mõnest ideest, mis võib olla abiks.  Eakas, kelle eest hoolitsed on emotsionaalsel äärel. Nad võivad olla hiljuti  kolinud uude
keskkonda/hooldekodusse.   Sa   oled   andnud   endast   kõik,   et   teha   võimalikult   mugavaks
keskkond aga sellegi poolest nad võivad:  Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju  Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast  Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna.  Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes
hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla
täiesti   tavaline   reaktsioon   ja   väljakutse   töötajatele.   Nüüd   siis   mõned   viisid,   kuidas   selle
olukorras toime tulla.  1. Tõtt rääkida tuleb õrnalt Kui eakas tundub olevat tõsiselt desorienteeritud ümbritsevast keskkonnast, siis võib-
olla põhjuseks see, et nad hakkab harjuma uuema keskkonnaga ning unustavad, et on
kolinud. Eakale tuleks sageli meelde tuletada, et nad elavad nüüd koos Sinuga ja/või
hooldekodus. Sellisest veenmisest ja suhtlemisest võib piisata, et neid rahustada. 
Nõuandeid:  Eakale tuleks anda igakord täpselt samas suguse selgituse selle kohta, kus nad
asuvad  ja  miks  nad   on  kolinud.  Näiteks:  „Sa  hakkasid   tundma   üksindust   kui
elasid üksi ja sellepärast kolisid siia.“.   Te ei pea kordama kõiki keerulisi sündmusi, mis viis eaka kolimiseni. Seda tuleks
eriti vältida, kui see hõlmab häirivaid kogemusi, milleks võib olla kukkumine või
mingi õnnetus kodus. Mida iganes Sa ka ei ütle, proovi teha selgeks, et kolimine
oli nende enda otsus sama palju kui kellegi teise otsus.   2. Hajuta tähelepanu millegi meeldivaga Kui olete proovinud öelda eakale tõtt ja leiate, et ta vihastab järjest enam, öeldes
näiteks: „Ma olen muutnud oma meelt kolimise osas.“.   Sees tõenäoliselt on kõige
targem graatsiliselt loobuda tõe rääkimisest. Kuna mitte kummagi jaoks pole abiks kui
jääte argumenteerima, kelle otsus kolida oli ja miks nad ei saa koju minna.   Selle
asemel   soovitatav   on   teha   koos   midagi   nauditavat.   Selleks   tegevuseks   võib   olla
jalutuskäik, koogi söömine ja tee joomine või mõne lemmikmuusika kuulamine või
mõni   muu   tegevus,   mis   eakale   meeldib.   Kui   nad   on   saanud   sellesse   mõnusasse
keskkonda ja teha midagi, mis neile meeldib, siis nad rahunevad. Lisaks lõpetavad
küsimuste   esitamise   ja/või   argumenteerimise   koju   mineku   osas   ning   seda   kasvõi
mõneks ajaks.  3. Selgitage välja põhjus Kui te ei tunne ennast mugavalt mõttega, et koguaeg eaka tähelepanu hajutada või kui
leiate, et see on efektiivne lühikest aega, siis tuleks võtta samm tagasi. Selle asemel
tuleks proovida välja  mõelda ja leida  kas sellele  küsimusele on mingi konkreetne
päästik. Põhjusteks võib olla näiteks:
- Kas eakat on hiljuti külastanud mõni varasem sõber või naaber? 
Kui   küsimusele   vastus   on   positiivne,   siis   on   loomulik,   et   inimene   mõtleb
minevikule, kodustele omakestele rohkem.


- Kas eakas võib tunda väsimust?  - Olles   uues   keskkonnas   ja   sellega   harjumine   võib   olla   kurnav   igaühe   jaoks.
Situatsioon on kurnav eriti eaka jaoks, seda eriti kui nende elus on palju toimumas
ja palju uuendusi toimunud.  - Kas nendele tavapärane ja tuttav rutiin on häiritud, mis võib neile tekitada
stressi ja ärevust?
Meeles   tuleks   pidada,   et   kodu   igatsus   on   täiesti   loomulik.   Seda   eriti   kui   uus
keskkond on kurnatud ning kui sellega pole harjutud. Aidake eakal rahuneda ja
lõõgastuda selles keskkonnas. Samal ajal tuleb meelde tuletada ja kinnitada, et nad
on   turvalises   kohas,   olenemata,   et   see   pole   kodu.   Samuti   võiks   eakale   pigem
sisendada ja luua tunne, et see on tema uus kodu. 4. Aidake   luua   ühendus   emotsioonide   ja   sõnade   vahel   (Looge   häid   emotsioone   ja meenutage)
Kõiki eakaid ei saa koju viia. On aga võimalus kinnitada neile seda emotsiooni, mida
nad üritavad väljendada. Te võite näiteks küsida eakalt: „Kas igatsete oma kodus?“.
Kindlasti võtke aega ja rääkige nendega mõnda aega nende mälestustest kodust.  5. Mõistke, et sõna “kodu“ võib tähendada erinevaid asju Kindlasti ei tohiks eeldada, et sõna „kodu“ tähendab maja, kust nad kolisid. See kodu,
mida nad igatsevad ja tuletab mälestusi võib olla ja lapsepõlves elatu maja või maja,
kus   nad   lõid   oma   perekonna.   Kui   on   võimalik,   siis   võiks   meenutades   kasutada
fotoalbumit, viies mälestustes justkui ajast tagasi.  6. Ärge tundke ennast süüdi ega vihastage Olles   eakaga   koos   ja   tunnistades   nende   emotsioone,   milleks   on   positiivsetele   ka
hämming, lein, koduigatsus, võib olla raske. Eakas võib väljendada enda valu ja see
võib ka teid mõjutada.  Kindlasti  ei tohiks ennast tunda süüdi ja tuleks ka eakale
sisendada, et see pole ka nende süü. Eakaga töötades ise süütunnet ja analoogseid
emotsioone tundes, tuleks endale meelde tuletada, et see on haigus. Kaks põhilist eetilist dilemmat, mis dementse eakaga tekkida võib:  Kas ma peaksin proovima viia eakat enda vana kodu nägema?
On   kaheldav,   kas   selline   tegevus   võiks   teda   aidata.   Tegelikult   see   tegevus   võib
mõjuda vastupidiselt. See võib panna eakat tundma rohkem ärrituna ja kurvana. Seda
tunnet võimenda see, kui nad on kodust ära kolimise põhjusest segaduses. Lisaks ei
pruugi olla see kodu, kus eakas viimati elasid. See võib hoopis olla kodu, kus eakas
elas üle 50 aasta tagasi. 
Kui aga olete arvamusel, et selline retk mälestuse rajal võib eakat aidata, siis tuleks
seda kindlasti kaalutleda. Kaalutleda tuleks kindlasti ka selle negatiivseid mõjusid.   Kas ma peaksin valetama?
Mittekeegi ei taha valetada inimesele, kellel on lisaks ka dementsus. Kuid kõik teised
meetmed ei aita teda, siis terapeutiline vale võib lausa olla ebavajalik. Meeles tuleb
smal ajal pidada, et eesmärk on aidata eakal ennast võimalikult rahulikuna ja tagada
turvatunne. Kui see tähendab, et tuleb öelda:
- „Lähme pärast lõunat koju.“ - „Me jäime praegu bussist maha. Lähme hilisema bussiga.“ Siis tuleks kaalutleda, kas see on väärt seda ja kas see aitab eakal rahuneda. 


Link   artiklile:  https://dementia.livebetterwith.com/blogs/advice/why-do-so-
many-people-with-dementia-say-i-want-to-go-home