50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kmiller
Õppematerjali autor
• Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude täiendamine, lühendamine ja vastavusse viimine lehe stiiliraamatuga. • PR-lugude tegemine objektiivseteks ja tasakaalustatud uudisteks. Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead.
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha.
Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse otsesteks ja edasilükatuteks
Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö
SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead
Valima ja kadreerima fotod ning kirjutama fotoallkirjad. 4. Vajadusel hankima teabegraafika ja lisalood põhiteksti juurde. 5. Jagama lood lehekülgedele, koondama ühe teema materjalid infoplokkideks ning tegema infoplokkidest tervikliku lehekülje. Pealkirjad Pealkirjadega on kaks probleemi: kirjutada või toimetada pealkirjad sisuliselt sobivaks ning teha nad kujunduslikult sobivaks selle koha ja ruumiga, mis neile on antud. Põhipealkirja kirjutamine - põhipealkiri peab andma uudise resümee, meelitama lugema ja osutame kõige olulisemale infole loos. Lisaks liigendab lehekülge ja aitab pilku juhtida. Pealkirja kirjutamine kolm põhireeglit: 1. Pealkiri peab olema nii selge, et pole vaja lugeda, et saada aru, mida loos ja pealkirjas endas öelda tahetakse. 2. Pealkiri arendatakse välja juhtlõigust seda lühendades. Kui on mitu sündmust, siis keskendutakse ühele. Pealkiri võib juhtlõiku lühendada selleni, et järele jääb vaid
1. Sündmus pole spontaanne ja tema suhted tegeliku situatsiooniga on ebaselged. Mõju tegelikule elule on minimaalne/olematu. 2. Sündmus on tehtud põhiliselt(mitte alati) selleks, et teda ajakirjanduses reprodutseeritaks. See tähendab ka, et pseudosündmus peab olema tehtud nii, et see jõuaks meediasse. 3. Seepärast on see nii, et meedial oleks teda võimalikult kerge reprodutseerida(valmis tekst, uudisväärtuste ja muude uudise valikkriteeriumite arvestamine, korrastatud faktid, dokumendid jne). 4. Sündmus võib olla edastatud nii, et meedial oleks teda raske kontrollida(varjatud allikad jne). 5. Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja jälgitakse avalikkuse reaktsiooni. Kui avalikkus on ideele vastu, häbistatakse pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid