Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine."Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida." (0)

1 Hindamata
Punktid
Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine.
Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida.
Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed . Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab.
(Hansson 2004, Narkootikumide levimus rahvastikus http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20701/ )
Kerged narkootikumid on vaja legaliseerida ja selleks on mitu põhjust. Need põhjused on kõigepelt seotud majandusega. Põhjused on ka teised – teiste riikide positiivne kogemus, võimalus paremini jälgida ja kontrollida narkootikumide levik ja kvaliteet, võimalus vähendama kuritegevust, mis on seotud narkootikumidega ning ka iga inimese vabadus ise valida, kas tema jaoks on see vajalik või ei.
Argumendid, mis on seotus majandusega. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida, sest see toob riigile lisa raha, see on ju loogiline, et kui meie riigis hakkatakse legaalselt narkootikumid müüma, tuleb osa sellest rahast käibemaksuga riigile tagasi.
Kergete narkootikumide legaliseerimine vähendab raha, mida riik kuulutab õiguskaitseorganitele. Kegete narkootikumide keeld vajav palju raha – politsei, kohus, vanglad , aparatuur, meditsiin abi jne. Kui osa narkootikudest on legaliseeritud, siis selles valdkonnas on vähem õiguserikkumist, riik tegeleb sellega vähem ning kuulutab selle peale vähem raha.
Keregete narkootikumide legaliseerimine toob kaasa turismi kasvu, mis omapoolt toob ka tulude kasvu.Norkoturism on levinud paljudes riikides ja see toob seal lisa raha. Kerged narkootikumid on lubatud Australias, Argentinas, Hollandis, Tšehhis ja teistes riikides.
( http://ria.ru/spravka/20110603/383694171.html )
Need riigid on head näidised, mis näitavad, kuidas narkootikumite legaliseerimine toob kasu riigile. Hollandis ainult ühes linnas, kus on 14 kohvikud , mis müüvad marijuannat ja marijuanna toodeid, käivad üle 10 000 inimest iga päev ja umbes 70% neist on teiste riikide elanikud.
( http://newsland.com/news/detail/id/609410/ )
Sotsiaalne argument. Narkootikumide kasutamine seal, kus see on keelatud, on nagu „keelatud vili”. Kogemus näitab, et „Keelatud vili on magusam ” ja paljudele inimestele jaoks on narkotikumide kasutamine nii eriline just selle pärast. Nendes USA osariikides, kus rohkem tegeleti narkootikumite kasutamise dekriminaliseerimisega, ei toimunud narkootikumite kasutamise kasv, vaid vastupidi – langus.
( http://www.narkotiki.ru/experience_1543.html )
Moraalsed argumendid. Riik peab mõtlema kõike inimeste peale, kes riigis elavad, sealhulgas on ka need inimesed, kellel on narkosõltuvus. Narkootikumide kasutamise keelamine võib põhjustada narkosõltlaste surma, kuna narkootikumide otsimine, leidmine ja kasutamine on raskendanud. Samuti narkootikumide keelamine tähendab ka seda, et need inimesed leiavad narkootikuid ainult „mustas turus ”, kus hinnad on väga kõrged ja narkosõltlased raiskavad rohkem raha. Narkootikumide legaliseerimine odavdab narkootikumid ja narkosõltlased võivad vähem raha raiskata. Nõndasama „musta turu” kasutamine tähendab ka seda, et need inimesed peavad seadust rikkuma. Narkootikumide legaliseerimine aitab neid inimesi seadust järgima.
Kui Eestis legaliseeritakse narkootikume, siis narkosõltlased võivad vähem karta õiguskaitseorganeid ja see toob nendele rohkem tahmist enda sõltuvusest ravida.
(IBID)
Alkohooli ja tabaka pärast on surnud rohkem inimest kui narkootikumide pärast, aga nad on legaliseeritud, kui samal ajal narkootikud on keelatud.
Meditsiinilised argumendid. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida, sest see aitab paremini kontrollida narkootikumide kvaliteet. Narkootikumide legaliseerimine annab farmatseutilistele firmadele võimalus kontrollida neid narkootikume, mis hakkavad pärast inimesed kasutama. Praegu need inimesed kasutavad neid narkotiikume, mis levivad „mustas turus” ja nende kvaliteet keegi ei saa kontrollida.
(IBID)
Kui riigis on luubatud kergete narkootikumide kasutamine, siis see aitab ka neid, kes kasutab raskeid narkootikumid, kuna nendel tuleb võimalus rasked narkotikumid vahetada kergete vastu, mis ei mõju nii halvasti tervisele, kui rasked narkootikumid. Samuti nende inimeste jaokse võiks see olla esimene samm sõltuvusest ravimises.
Vabadusega seotud argument. Selle argumentatsiooni aluseks on mõtte, et inimene ise saab valida, kuidas ta käitub oma eluga, kehaga ja tervisega , miks ta seda teeb, milleks ta seda teeb jne. Igal täiskasvanud inimesel peab olema vabadus ise valida, kas ta võib seda teha, kasutada või ei või. Narkotikumide keelamine on selle vabaduse rikkumine . Selline arvamus on ka kirjanikul ja psühologil Timoti Liri ning Milton Fridmanil.
( http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D1%8F_%D0%BD%D0%B0%D1%80%D0%BA%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B2 )
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik need argumendid, kõik need põhjused näitavad, et narkootikumide keelamisest on rohkem kuhju ja probleeme ning Eestis on vaja legaliseerida kerged narkootikumid, sest see toob kasu riigile ja riiki elanikudele, sealhulgas nii nendele, kes on narkosõltlased, kui ka teistele inimestele. Narkootikumide probleemid tihti seisnevad just nende keelamisega.
Kasutatud kirjandus:
  • Hansson 2004, Narkootikumide levimus rahvastikus http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20701/ Viimati kontrollitud 25.10.2013.
  • Wikipeedia – vaga entsüklopeedia, „Легализация наркотиков” http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D0%B5%D0%B3%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D1%8F_%D0%BD%D0%B0%D1%80%D0%BA%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B2 Viimati kontrollitud 29.10.2013.
  • „Легализация – взгляд из Норвегии” http://www.narkotiki.ru/experience_1543.html Viimati kontrollitud 28.10.2013.
  • „Страны, в которых легализованы наркотики. Справка” http://ria.ru/spravka/20110603/383694171.html Viimati kontrollitud 28.10.2013.
  • Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine-Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida- #1 Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine-Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida- #2 Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine-Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida- #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ellen Antipenko Õppematerjali autor
    näide, kuidas on vaja teha RAT vastava argumentatsiooni kostata. Töös on võtnud teema "Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida."

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele
    21
    rtf

    Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

    Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Seega ei kohusta väitlusreeglid kedagi valetama. Pigem vastupidi, valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Kui võtta kujundiks Eesti Väitlusseltsi vapiloom sebra, võib öelda, et üks pool peab rääkima tähtsamaks sebra mustad ja teine valged triibud. Mõned näited lihtsamatest väitlusteemadest: Koolivormi kehtestamine (koolis x) on põhjendatud Kohustuslik sõjaväeteenistus Eestis on põhjendatud Kanepi legaliseerimine on põhjendatud Poisid ja tüdrukud peaksid käima erinevates koolides Hasartmängude keelamine on põhjendatud Surmanuhtlus on põhjendatud Kõrgharidus peaks Eestis olema tasuline Naised on ühiskonnale olulisemad kui mehed Keskkonnakaitse on tähtsam kui majanduse areng Eesti kodanikud peaks tunnistama teovõimeliseks (täisealiseks) alates 16. eluaastast. 2. Varem kokkulepitud reeglid, mille järgi väitlus toimub.

    Väitlus
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
    95
    doc

    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

    Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine. Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele 8 mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide ­ Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare ­ omast oluliselt kahel põhjusel

    Turundus
    TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
    77
    doc

    TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

    PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995

    Tehnoökoloogia
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kriminaalmenetluse piiritlemine. Ruumiline kehtivus EV kriminaalmenetlusõiguse sätted kehtivad kõigis EV territooriumil toimetatavates kriminaalmenetlustes sõltumata kuriteo toimepanemise kohast, kui see ei ole välislepingutega määratud teisiti (rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, kui Eesti on taotlevaks või täitvaks riigiks) Erand: välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis, va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti krm-e põhimõtetega (nt valedetektor) Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine ­ taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast ­ kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat.

    Kriminaalmenetlus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona- varusid täiendada. Sageli ei liikunud sõjavägi mitte sinna, kuhu vaja, vaid sinna, kust oli loota leida eest toidu- ja hobumoona. Vaenlasega võitlemise kõrval kujutas ellujäämine vahel isegi suuremat väljakutset. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistika-

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona- varusid täiendada. Sageli ei liikunud sõjavägi mitte sinna, kuhu vaja, vaid sinna, kust oli loota leida eest toidu- ja hobumoona. Vaenlasega võitlemise kõrval kujutas ellujäämine vahel isegi suuremat väljakutset. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistika-

    Baas Logistika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun