Veenmine (0)

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Veenmine kui kunst 3
2. Mõjutamine 4
2.2 Veenmine 4
2.3 Enesekehtestamine 4
3. Efektiivne veenmine 5
Kokkuvõte 6

Sissejuhatus

Veenmine on juba läbi aegade olnud inimloomuse üheks paratamatuks harjumuseks. Selle abil saab läbi suruda oma tahtmist, kuid samas aitab ta ka muuta teise inimese ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes.
Kuulus filosoof Aristoteles on öelnud: „Veenmine on kunst panna inimesi tegema midagi niisugust, mida nad hrilikult ei teeks, kui sa seda neilt ei paluks.”
Oma referaadiga ma üritan välja selgitada kui tõhus mõjutamisvõte veenmine on, kui positiivne ta on võrreldes teiste mõjutamismeetoditega ning millised on kõige olulisemad tegurid veenmise juures.

Veenmine kui kunst

Aristoteles täheldas, et sotsiaalsete olenditena tuli kõigil inimestel peaaegu igapäevaselt tegeleda kaaskodanike veenmisega. Kõik veenmisolukorrad taotlesid niisuguse eesmärgi saavutamist, kus kuulajaskond võeti alguspunktist , mida ta nimetas punktiks A, ja viidi edasi punktini B (eesmärgini). Niisugust suhtumiste ja hoiakute muutmist nimetaski ta veenmiseks. [J. Borg, Veenmine, Tänapäev, 2004]
Veenmine on nii kunst kui ka teadus. Sa pead omandama erinevaid oskusi, sealhulgas tekitama usaldusväärsust, võitma enda poole teiste mõtted ja südame ning ületama vastuseisu oma ideedele. Kui sa neid oskusi täiustad, suurendad ka võimalust muuta oma suurepärased ideed väärtuslikuks tulemuseks. [H. Mills, Inimeste veenmine, Äripäev, 2010]
Kuna veenmist võib nimetada üheks olulisimaks eduka suhtlemise aluseks, on tal inimestevahelisel suhtlemisel suur tähtsus. Filosoof Aristoteles rajaski juba rohkem kui 2300 aastat tagasi eduka suhtlemise põhialused. Tema jaoks oli veenmine kunst.

2. Mõjutamine

2.1 Manipuleerimine
Manipuleeriv inimene ei anna teistele selgesõnaliselt ja otse teada, mida ta soovib ja ootab, vaid püüab oma eesmärke saavutada mingeid kaudseid teid kasutades (ohates, näomoonutusi tehes, hoiatades, hirmutades jne.). Kusjuures enamasti ei anna ta endale isegi täpselt aru, mida ja milleks ta teeb.
Tihtipeale võib tajuda manipuleerimist sageli selle kaudu, et sõnad ja keha keel pole omavahel vastavuses. Ka siis, kui keegi käitub vägagi alistuvalt, on tõenäoliselt tegemist manipuleerimisega.

2.2 Veenmine

Veenmine on isikutevaheline kommunikatsioonivorm, mis sisaldab uskumuste, hoiakute, eesmärkide ja motiivide loomist, tugevdamist, muutmist või ümberlükkamist antud kontekstis. Hea kõne veenvus seisneb emotsionaalsuses ja heades argumentides.

2.3 Enesekehtestamine

Enesekehtestamine soodustab võrdsust inimsuhetes, võimaldades igaühel käituda lähtuvalt oma huvidest, seista enda eest tundmata kartust, väljendada vabalt oma ausaid tundeid ja kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus , empaatiavõime, iseseisvus , paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll . Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega.
Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid.

3. Efektiivne veenmine

Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus.
Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju.
Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda informatsiooni juba eelkõige selle pärast, et inimene üle 1,5 tunni keskendunult millegagi tegeleda ei suuda.

Kokkuvõte

Mõjutamine sisaldab nii selget eneseväljendust kui ka aktiivset kuulamist, mis on vajalikud soovitava mõju saavutamiseks. Mõjutamisoskusi kasutatakse läbirääkimissituatsioonides , vaidlustes, osapoole veenmisel ja tööde või ülesannete esitamisel.
Kuigi meetodeid mõjutamiseks on olemas mitmeid erinevaid, on veenmine siiski üks tõhusamaid ja eetilisemaid, sest eelkõige põhineb veenmine teise inimese arvamuse kujundamisel argumenteerimise abil, kuid enesekehtestamine ja manipuleerimine on alatute võtete kasutamisega oma tahtmise kindlameelne pealesurumine .Kasutatud kirjandus
J. Borg, Veenmine, Tänapäev, 2004
H.Mills, Inimeste veenmine, Äripäev, 2010
http://www.arileht.ee/artikkel/315942
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=8&artid=911