Psühholoogia ja loogika I loeng · Psühholoogia on teadus inimeste ja loomade käitumisest sümastiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid. (Kuidas käitub?, miks käitub nii?) · Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. (uurib sisemist nt stress, mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline).
paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil. Veenmine on intellektuaalne tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
( Hayes 2002:101) Veenmisprotsessil on meeletu jõud. Kui on oskustega veenja, siis on võimalik hea reklaami ja veenmisoskusega võimalik müüa inimestele täiesti mõtetuid asju. Paljud uurijad on kasutanud tõhusaks suhtlemiseks veenmise mudeleid. Selle idee taga on oletus, et kui infot teistele piisavalt selgelt edastada, on tulemuseks hoiaku muutus. Petty ja Caccioppo(1979) väitsid, et seda tüüpi hoiaku muutus võib toimuda üht teed pidi kahest võimalikust. Keskse töötlustee tüüpi veenmine toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele keskendub. Aga hoiaku muutumine võib toimuda ka perifeerse töötlustee tüüpi veenmise kaudu, mis võib aset leida isegi siis, kui inimesed teadet eriti ei märka(miller jt,1979). ( Hayes 2002:102) Kuigi reklaamijad uurivad väga harva inimeste hoiakute otsest muutumist, kalduvad nad hoiaku muutusi järeldama läbimüügist. Butterfield (1989) teatas, kuidas üks 1983
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. 3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmine: sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele. Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks.
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
Kõik kommentaarid