Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused (0)

Q: Mida mõistetakse kaasajal maastikena?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Millised on antropogeense maastiku iseärasused?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Milline on olnud inimese ja looduse suhete ajalugu?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Millised on olulisemad inimtegevuse mõjutused tegevkihile?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Millised on inimtegevuse mõjutused kiirgus- ja soojusreziimile?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Q: Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine?

Vastus leiad õppematerjalist: Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused

Euroülikool - Ökoloogia - Ökoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida mõistetakse kaasajal maastikena?
Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks?
Millised on antropogeense maastiku iseärasused?
Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid?
Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis?
Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb?
Milline on olnud inimese ja looduse suhete ajalugu?
Millised on olulisemad inimtegevuse mõjutused tegevkihile?
Millised on inimtegevuse mõjutused kiirgus- ja soojusreziimile?
Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine?
Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus?
Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale?
Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist?
Milline on metsakaitseribade mõju niiskusreziimile?
Kuidas mõjutavad metsakaitseribad põllukultuuride saagikust?
Mis on lumikeskkond?
Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis?
Mida mõistetakse mullana?
Mis on mulla viljakus?
Mis on mullateaduse aine?
Millised on mullateaduse ülesanded?
Mida mõistetakse rabenemisena?
Mida mõistetakse porsumisena?
Milles seisneb murenemise tähtsus?
Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena?
Millise loimisega on kerged keskmised ja rasked mullad?
Millised on mulla orgaanilise aine allikad?
Mis on mulla erikaal?
Mis on mulla mahukaal?
Mis on mulla üldpoorsus?
Mis on mulla plastilisus ja millistest teguritest see sõltub?
Mis on mulla sidusus ja millistest teguritest see sõltub?
Mida mõistetakse mulla küpsusena?
Millised on olulisemad pinnase termilised karakteristikud?
Millised on olulisemad soojuse levimise seaduspärasused mullas?
Mis on mullatemperatuuri tsonaalseks taustaks ja millistest teguritest see sõltub?
Kuidas on mõõdetud mullatemperatuur pinnase ülemistes horisontides?
Mis on tegevkiht ja kuidas seda iseloomustatakse?
Millisel kuul on mullatemp 10cm sügavusel Eestis kõrgeim?
Millised on mullavee liigid?
Millised on mulla hüdroloogilised konstandid?
Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub?
Mida mõistetakse mullaõhuvahetusena?
Millised on mulla õhustamist mõjutavad tegurid?
Mida mõistetakse võimaliku potensiaalse ja tegeliku auramisena?
Mida mõistetakse summaarse auramisena?
Millised on geofüüsikalised auramise arvutamise meetodid?
Millised on biofüüsikalised auramise arvutamise meetodid?
Millistest maastikulistest teguritest sõltub auramine Eestis?

Mida mõistetakse kaasajal maastikena? Maastik on inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.

Mis on maastike kujunemise aluseks ja miks? Pinnavormid oma ainesega on maastike aluseks. Ligilähedaselt ühesuguses ilmastus on reljeef ja selle vorme moodustav aines kõige määravam komponent maastike arengus. See tuleneb eelkõige sellest, et need tegurid suunavad pinna- ja põhjavee liikumist ning ainete migratsiooni, samuti tingivad soojuse ja niiskuse ümberjaotust.

Millised on antropogeense maastiku iseärasused?

Kirjelda maastikuliste üksuste hieharhilist jada.

Paik ehk faatsies – kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul)
paigas - kujunenud ühel mesoreljeefil (künkal, seljakul, tasandikul)
paigastik – kujunenud ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistikul (küngastikul, orustikus, ulatuslikumal tasandikul)
maastikurajoon e loodusgeograafiline rajoon – kujunenud reljeefi suurvormil või selle suurel osal (kõrgustikul, lavamaal, madalikul)

Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid?

Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis? Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood , siis nüüdisajal on üle 1/3 terrotooriumist põllumajanduslike kõlvikute ja ligemale 20% poollooduslike heina- ja karjamaade all.

Kirjelda inimtegevuse mõjutuste arengusuundi. Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine; süvendamine jne; pinnase ja kivimasside teisaldamine maavarade kaevandamisel; pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne – see kõik mõjutab looduslikke protsesse väga tugevasti

Mis on ökoloogiline kriis ja kuidas see areneb? Ökoloogiline kriis on inimtegevusega põhjustatud kahju loodusele või keskkonnale, näiteks metsa põlemine ja rohttaimkatte kahjustumine või hävimine kestval karjatamisel, pinnavete ülespaisutamine. Ajaga on need kriisid suurenenud ja see just õpetas meie esivanematele juba paljusid ratsionaalse looduskasutuse põhimõtteid. Kuid tänapäeval on see muutunud juba väga teravaks probleemiks mis mõjutab kogu planeeti.

Kirjelda kunstlike ökosüsteemide arengut. Juba aegade algusest saadik on inimene ökosüsteeme mõjutanud oma tegevusega , näiteks kunstlik kõplapõld sai püsida vaid tänu sellele, et inimene järjepidevalt ja kasu eesmärgil sekkus looduses kulgevatesse protsessidesse maad harides. Ka metsade arengus on inimesel suur osa kui nt mets on maha põletatud või raiutud, siis taimed leidsid uusi kasvukohti jne. Ka tahtlikult on inimene sisse toonud erinevaid taimeliike. Ning taimkatte muutmisega on inimene ka esile kutsunud nihkeid mullatekkes. Ka huumuse sisaldust mullas on inimene oma tegevusega vähendanud – liiga sügav künd. Põllumajandus mõjutab ka oluliselt keskkonnaseisundi halvenemist, sest nt mürkkemikaalid ja raskemetallid kujuvad mulda ja sellega hävineb mullaelustik.

Milline on olnud inimese ja looduse suhete ajalugu? See on lahutamatult seotud rahvastiku dünaamikaga ja majanduse arenguga. Sp on inimtegevusest loodusespõhjustatud nii muutusi ja looduskasutuses toimunud nihkeid otstarbekas käsitleda ühiskonna arengu foonil . Inimese mõju ümbritsevale loodusele hakkas ilmnema ja muutus edaspidi oluliselt maastikku kujundavaks teguriks piirkonniti erineval ajal. Sõltuvalt kohalike loodusolude iseärasustest ja nende vastavusest elatusvahendite hankimise viisidele. Täpseid piire selle protsessi eri etappide vahele on raske tõmmata, sest kaugemas minevikus toimusid muutused enamasti järk-järgult, aeglaste üleminekutena.

Millised on olulisemad inimtegevuse mõjutused tegevkihile? 1. ettemääratud mõjud kliimale tööstustegevuse arenemise protsessis, sageli ebateadvuslikud. 2. mõjutused kliimale looduse ümberkujundamise protsessus majanduslikel kaalutlustel , kus tagajärjed on enam või vähem prognoositavad. 3. plaanipärased suured mõjutused looduskeskkonnale praktilistel kaalutlustel eesmärgiga.

Millised on inimtegevuse mõjutused kiirgus- ja soojusrežiimile? Üldiselt põhinevad need aluspinna vahetusl soojenemisel või efektiivse kiiruse vähendamisel. Näiteks kasutatakse suitsukuhjasid ja lõkkeid toorest materjalist. Kuivades piirkondades võib külmadel öödel temperatuuri tõsta intensiivse kastmisega.

Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine ? Sõltuvalt katte värviomadustest ja soojusjuhtivusest on multšimise e mullapinna katmise efekt erinev. Kuiva heinaga kattes alandab temperatuuri, kile põhjustab pealispinna soojenemist aga kile all võib muld olla jahedam.

Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine .

Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa , kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu.

Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusrežiimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka kommunikatsiooni asutuste transpordi jne arvel; 3.)soojusbilansi muutumine põhiliselt auramise vähenemise tõttu, seoses vette halvasti läbilaskva tegevpinna osakaalu suurenemisega (tänavate, majade katuste kõvad katted jne.) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna „reljeefi“ liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele.

Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda.

Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid põllumajanduslikule tootmisele ja metsamajandusele. Ebastabiilse niisutamisega regioonid muutuvad kuivemaks, seetõttu toimuvad muldade degradatsioon ja saagikaod; niisked alad muutuvad veelgi küllastunumaks veega suuremate troopiliste tormide tõttu; muutub ekstreemsete mõjutuste sagedus ja iseloom põllumajandusele, mille põhjuseks on ülejutused, püsivad põuad, metsatulekahjud ja põllukultuuride kahjurid . Paljudes piirkondades suureneb oluliselt sooja perioodi pikkus aastas. See võib põhjustada viljakuse (produktiivsuse) kasvu. Külviaegade optimatiseerimine parasvöötmes viib viljakuse tõusule suurenevate soojusressursside täielikuma utilisatsiooni tõttu.

Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid energeetikale, transpordile.

Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid tervishoiule. Võib radikaalsel viisil muuta viiruslike haiguste levikut, siirdades nende leviku piiri kõrgetele laiustele.

Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maailmamerele. Kliima eeldatav globaalne soojenemine avaldab mõju: ookeani soojusbilansile; põhjustab merepinna tõusu; ookeani globaalse tsirkulatsiooni muutumist ja avaldab mõju mereökosüsteemidele. Rannajoone erosioon , estuaaride vee soolsus , tõusude kõrguse suurenemine jõesuudmetes ja lahtedes ja need ilmingud viitavad maismaa pindala vähenemisele, magevee allikate reostumisele ja inimeste ümberasustamisele võimalikest üleujutuse piirkondadest.

Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist? Neil on tuulekaitseline toime, mis põhjustab tuule keskmise kiiruse vähenemist ribadevahelistel põldudel ja turbulentse vahetuse intensiivuse vähenemist lõige alumises õhukihis, maa pinnalähedal.

Milline on metsakaitseribade mõju niiskusrežiimile? Oluline tähtsus on niiskusvarude säilitamise jaoks mullas soojal aastaajal. Vähendab võimalikku auramist; soodustavad lumevarude suurenemist põldudes ja sademete mõningast suurenemist. Põldudel väheneb lumevete äravool.

Kuidas mõjutavad metsakaitseribad põllukultuuride saagikust? Mulla vaba vee hulga tunduv suurenemine ja üldise auramise mõningane suurenemine võivad oluliselt tõsta põllukultuuride saaki keskmistes kliimatingimustes. Saakide kõrgenemine kujuneb taimede transpiratsiooni produktiivsuse suurenemisega. Samuti tõuseb ka auramine mis tõstab saagikust. Tõstavad ka maapinnakeskmist temperatuuri ja see on ka soodne ja kiirendav paljudele põllumajandustaimedele.

Mis on lumikeskkond? Lumikeskkond on uudissõna, mis rõhutab lumikatte tähendust elule ja tervisele.

Nimeta olulisemad lumikatet iseloomustavad parameetrid. Kestus, paksus ja mass.

Iseloomusta lumikatte mõjusid elusorganismidele. Lumi on koduks paljudele taimedele ja pisiloomadele, kes elavad lume all soojas . Takistades pinnase sügavat külmumist kaitseb lumikate talvituvaid taimi, seeni ja loomi. Nii võivad ka mõned taimed varem kogutud varuainete arvel areneda ka lume all.

Milline on lumikatte kujunemine ja muutumine Eestis? Pikaajaliste vaatluste aluses Tartus on lumikate kõige paksem veebruari lõpus – 17cm. Üksikute talvede lumerohkeim dekaad oli enamasti veebruari teisest dekaadist märtsi teise dekaadini, seejuures 28% kõikidest talvedest oli lumerohkeim märtsi esimene dekaad. Mõnel talvel oli lumi kõige paksem novembris-detsembris. Talve maksimaalsete dekaadi lumikatte kõrguste paljuaastane keskmine väärtus on Tõraveres 20cm.

Mida mõistetakse mullana? Muld on loodusmoodustis, mis on maakoore kivimitel kujunenud rohelise taime, teda saatvate mikroorganismide ning mis tahes jäänuste muundumisel tekkinud huumusainete mõjul. Ta kätkeb endas elavast ja eluta maailmast pärinevat ning ühtaegu mõlema tunnuseid.

Mis on mulla viljakus? Mulla viljakus kujuneb otseselt elusorganismide tegevuse tulemusena. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.

Mis on mullateaduse aine? Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast , kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist . Mullateadus kuulub bioloogiliste distsipliinide hulka.

Millised on mullateaduse ülesanded? Mullateaduse tähtsaimaks ülesandeks on muldade arenemise ja omaduste üksikasjalik selgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks. Teiseks ülesandeks on mulla kui tootmisvahendi investeerimine. Kolmandaks kuulub mullateaduse ül hulka ka mulla kaitse küsimused.

Mida mõistetakse rabenemisena? Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim kivimite tükeldumist ja purdumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased kõikumised ja vee külmumine kivimi lõhedes.

Mida mõistetakse porsumisena? Porsumiseks e keemiliseks murenemiseks nim kivimite purdumist vee ja õhu mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. See toimub samaaegselt rabenemisega, kuid tema osatähtsus suureneb kogu aeg vastavalt lähtekivimi peenestumisele. Mida peenestatum on kivim mehaaniliselt, seda intensiivsem on porsumine . Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid .

Milles seisneb murenemise tähtsus? Murenemine põhjustab kivimis olulisi muutusi. Kivim rikastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse. Sellises massis liigub juba vesi kapillaarsusseaduste järgi ja kivimis hakkab arenema üks viljakuse elementidest – veevarude kinnipidamise võime. Tänu murenemisele tekib mullatekkeprotsess.

Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena? Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis avaldab suurt mõju nii mullatekke protsessi suunale kui ka kiirusele. Lõimisest olenevad ka mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehaanilised omadused.

Millise loimisega on kerged, keskmised ja rasked mullad? Kergete muldade lõimis on väikese veemahutavusega ,hästi õhustatud ja soojad . Rasked ja keskmised mullad on külmad, halvasti õhustatud ja raskesti haritavad.

Millised on mulla orgaanilise aine allikad? Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Need sünteesivad orgaanilist ainet päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2 ja mineraalsoolad).

Mis on mulla erikaal? Erikaal on mulla tahke faasi 1 kuupcm kaal grammides . Mulla erikaal sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning erikaaludest.

Mis on mulla mahukaal? Mahukaaluks nim 1 kuupcm kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides.

Mis on mulla üldpoorsus? Mulla üldpoorsus on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust.

Mis on mulla plastilisus ja millistest teguritest see sõltub? Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Plastilisus on erinevatel muldadel erinev ning sõltub mulla lõimisest, huumusesisaldusest ning niiskusest. Plastilisus suureneb saviosakeste ning veesisalduse suurenemise puhul.

Mis on mulla sidusus ja millistest teguritest see sõltub? Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada (rebimine, surve, nihutamine , lõhestamine). Sidusus on erinevatel muldadel erinev ja sõltub 1.)lõimisest; 2.)niiskusest; 3.)huumusesisaldusest ja 4.)struktuursusest

Mida mõistetakse mulla küpsusena? Küpsus on mulla seisund, mille puhul ta on sobiv harimiseks. See saavutatakse siis, kui kõik füüsikalised, keemilised ja bioloogilised tegurid on viidud optimumi.

Millised on olulisemad pinnase termilised karakteristikud ? Ruumerisoojus ja pinnase soojusjuhtivus.

Millised on olulisemad soojuse levimise seaduspärasused mullas? 1.) temp muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnas, st ööpäevase ja aastase perioodiga; 2.)temp kõikumine pinnases kahaneb sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhitavusest – mida paremini pinnas juhib soojust, seda suuremad ja sügavamale ulatuvamad on temp kõikumised temas. Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht , kõigub temp vaaldeldaval sügavusel rohkem kui kuivas pinnases.

Kirjelda mullatemperatuuri aastast käike erinevatel sügavustel. Aastane kõikumine ulatub 10-20m sügavuseni.

Võrdle maapinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri aastast käiku. Maapinna temperatuure mõõdetakse vaatlusväljakutel taimestikust puhastatd avatud maapinnas. Termomeetrite näitude kujunemist mõjutavad siin paljud tegurid – õhutemp, päikesekiirgus, sademed, pinnase mehaaniline koostis jt. Tihti nim neid näitusid ka temperatuurideks

Mis on mullatemperatuuri tsonaalseks taustaks ja millistest teguritest see sõltub? Tsonaalne taust on regionaalsetes kliimauuringutes üldklimaatiliste tingimuste iseloomustajaks. Nende näitajate konkreetsed väärtused igas punktis on määratud globaalsete kliimatekketegurite poolt, millistest tähtsamateks on atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja päikesekiirguse režiim.

Iseloomusta maapinna temperatuuri geograafilist jaotust Eestis. Temperatuur langeb Sise-Eesti suunas, muutudes 5-6 kraadi piires. Kõrgustike mõju on jälgitav ligikaudselt samajoonte asendi järgi. Külmal aastaajal sõltub ilmastik põhiliselt läänemerest, suvisel ajal liituvad mere mõjudele kohalikud kliimatekke tegurid, millest juhtivateks on reljeef, veekogud, muldadevahelised erinevused, taimkate ( esmajoones mets), inimmõjutused jne.

Kuidas on mõõdetud mullatemperatuur pinnase ülemistes horisontides? Mulla temperatuuri mõõdetakse suvel, väiksematel sügavustel (kuni 20cm) Savinovi paindtermomeetritega.

Kirjelda mullatemperatuuri ööpäevast käiku. Temperatuuri maksimum maapinnal vaatlusväljakul on keskpäeval kella 13-14 ajal, miinimum tavaliselt umbes tund pärast päikesetõusu. Taimkatte all temperatuuri amplituud väheneb. Sügavuse suurenemisel väheneb temperatuuri kõikumine. Taimkate pidurdab päeval pinnase soojenemist ja öösel selle jahtumst, seetõttu väheneb pinnase temp ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Paksu lume korral temperatuuri ööpäevased kõikumised sageli ei ulatugi maapinnani, rääkimata siis pinnasest.

Mis on tegevkiht ja kuidas seda iseloomustatakse? Tegevkihiks nim seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Taimkattega pinnase puhul loetakse tegevkihiks ka taimkatet ennast.

Millisel kuul on mullatemp 10cm sügavusel Eestis kõrgeim? Juuli

Kirjelda pinnase külmumise käiku Eestis.

Millised on mullavee liigid? 1. keemiliselt seotud vesi 2. füüsikaliselt seotud vesi 3. veeaur 4. vaba vesi

Millised on mulla hüdroloogilised konstandid?

Kirjelda mullaniiskuse aastast käiku. Külmal aastaajal veevaru mulla ülemistes kihtides suureneb vastavalt mulla järjest sügavamate kihtide külmumisega. Varakevadel, mil lumest vabanenud põlluosadel mulla ülakiht sulab, on veekadu mullast auramise teel väga suur ületades auramist vabalt veepinnalt, Öösel mulla ülakihi külmudes tõmmatakse sinna altpoolt järjest vett juurde, mis päeval aurab. Suvel lahkub vesi mullast peamiselt transpiratsiooni teel. Vastavalt juurestiku arenemisele kuivavad järjest sügavamad mullakihid. Neis kihtides, kuhu juurestik ei ulatu, veevaru peaaegu ei muutu. Sügisel veesisaldus mullas järjest suureneb.

Milline on mullaõhu koostis ja millest see sõltub? Mullaõhu moodustavad: 1.) atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2.)biokeemiliste protsesside mõjul tekkinud gaasid, nagu ammoniaak, süsihappegaas jt. Mullaõhu koostis erineb märgatavalt atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikku.Peale nende võib veel sisaldada metaani, väävelvesinikku ja vesinikku. Peale selle on looduslikus olekus oleva mulla õhk alati küllastatud veeaurudega.

Mida mõistetakse mullaõhuvahetusena? Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel ning mullas toimuvad biokeemilised protsessid põhjustavad mullaõhu koostise pidevat muutumist. See on väga oluline, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ning taimede maapealsed osad süsihappegaasi.

Millised on mulla õhustamist mõjutavad tegurid? Õhustumise intensiivsus oleneb eelkõige sellest, kuivõrd kiiresti saab õhk tungida läbi mulla, seega mulla struktuurist.

Mida mõistetakse võimaliku (potensiaalse) ja tegeliku auramisena? Auramine sõltub nii kliimatingimustest kui ka looduslikest veevarudest. Kui looduslike tingimustega (pidev vee olemasolu) on kindlustatud auramine, siis on see antud kliimatingimustes maksimaalne. Seda auramist nim võimalikuks e potensiaalseks auramiseks. Tegelik auramine näitab antud kohas tegelikult aurunud vee hulka. Nt põhjapoolkera kõrvetes on aasta keskmine tegelik auramine 50-100mm, võimalik auramine aga 800-1000mm.

Mida mõistetakse summaarse auramisena? Summaarne auramine on auramine taimede vahel olevalt mullalt koos taimede transpiratsiooniga.

Iseloomusta süsteemi taim-muld-õhk. Taimed saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja ained neid õmbritsevast keskkonnast, atmosfäärist tuleb lehepinna kaudu päikeseenergia ja CO2, mullast juurte kaudu vesi ja mineraalsed toitained. Mullakeskkond on tigedalt seotud kõige maastikusfääri komponentidega. See süsteem jaotub kuueks horisontaalseks kihiks.Taimkatte ülemiselt piirilt kuni juurte leviku alumise piirini moodustub süsteemi taim-muld-õhk sisekeskkond , mis omakorda jaotub atmosfääri- ja mullakeskkonnaks. Kogu süsteemi ümbritseb välikeskkond. Seda süsteemi iseloomustab tema terviklikkus , ehituse ja funktsioneerimise keerukus, dünaamilisus, isereguleerumise ja adapteerumise võime.

Millised on geofüüsikalised auramise arvutamise meetodid? Geofüüsikaliste meetodite gruppi kuluvad soojusbilansi, turbulentse difusiooni ja mitmed teised meetodid. Selle lähtealuseks onkeskkonna füüsikalised parameetrid. Soojusbilansi meetod: E=R-P-B, kus E – aurumine , R – kiirgusbilanss, P-turbulentne soojusvoog, B- soojusvoog pinnasesse. Veebilansi meetod E=S-F-W, kus S – sademed, F-äravool, W-pinnase niiskusesisaldus.

Millised on biofüüsikalised auramise arvutamise meetodid?

Iseloomusta võimaliku auramise jaotust Eestis. Eeldusel, et kogu päikeselt tulev kiirgusenergia kulutatakse vee aurustamisele, siis suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne.

Millistest maastikulistest teguritest sõltub auramine Eestis? Suurimad võimalused auramiseks on rannikualadel ja saartel, sisemaa suunas auramine väheneb ja kõrgustikel on see minimaalne.

Iseloomusta auramise sõltuvust mullast Eestis. Kõige väiksem auramine on Lõuna-Eesti kõrgustikel ja Pandivere kõrgustikul, põhjarannikul ja Saaremaal. Maksimaalsed auramise väärtused on liigniiskete mineraalmuldade (Pärnu madalik ja Vahe-Eesti) ning soomuldade ( Alutaguse , Peipsi - ja Võrtsjärve-äärsed alad) piirkonnas. Ülejäänud territooriumil muutub auramine 300-370mm piires.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 1 allalaadimist

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #1

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #2

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #3

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #4

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #5

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #6

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #7

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #8

Antropogeensed ökosüsteemid kordamisküsimused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andrailves Õppematerjali autor

maastikud ökologiline kriis kliimamuutused ja nende mõjud lumikeskkond muld mulla viljakus mullatemperatuuri ööpäevane käik mullaniiskuse aastane käik auramine

Sarnased õppematerjalid

doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m?

Geograafia

doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsat

Geograafia

pdf

Mullateaduse üldosa

EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all

Mullateadus

docx

PEDOSFÄÄR- kordamine

PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine  kivimite mehaaniline  kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku,  põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine.  vabanevad mineraalsed toiteelemendid,  on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus  kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliima

Pedosfäär

doc

Maailma mullad.

Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ainete muundumise ja mullas toimuvad orgaani

Geograafia

rtf

Pedosfäär

Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoo

Geograafia

docx

KORDAMINE GEOGRAAFIA KT

KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( min

Geograafia

doc

Pedosfäär

Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi,

Geograafia

Rohkem sarnaseid