Pedosfäär (1)

Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR
1.Mis on muld ?
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus , sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.
2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord.
1)Elus osa- seened, bakterid , taimed, loomad ( vihmaussid )
2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90% mineraalne , 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk)
3.Mis on murenemine ? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi!
Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks .
Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks.
Bioloogiline murenemine – oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne.
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
-on kivimite mehaaniline peenendumine;
-kivimi keemilis-mineraloogiline koostis ei muutu;
- kivimite purunemist põhjustavad temperatuuri kõikumistest tulenev kivimite paisumine ja kokkutõmbumine ja/või kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv (näiteks kõrbetes- seal suur ööpäevane temperatuuri kõikumine). Samuti parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes, kus pluss- ja miinuskraadid sageli vahetuvad.
-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega;
-muutub kivimi keemilis- mineraloogiline koostis;
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas (näiteks ekvatoriaalsetes vihmametsades).
4.Mis on murenemiskoorik? Kuidas sõltub selle tüsedus laiuskraaditi ning milline on seos t* sademetega?
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest.
5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon , leostumine , leetumine , karstumine,mineraliseerumine, humifitseerumine , mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon
RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu.
PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumisega.Porsumisel toimuva kivimi peenestumisega kaasnevad mitmesugused keemilised protsessid, mille käigus vähem vastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised.
LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld.
KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.
LEOSTUMINE- Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele
LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont . Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal).
KARSTUMINE- on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maaalused koopad , nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid , mida kokku nimetatakse karstiks.
MINERALISEERUMINE- Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak jt ained (ühendid). Protsessi käigus eraldub energiat.
HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks.
MULLA PUHVERDUSVÕIME- mulla omadus vastu pannna reaktsiooni järsule muutumisele happe või aluse lisamise korral (vastupanuvõime välismõjutstele).
MULLA DEGRADATSIOON- Muldade hapestumine - mulla pH langeb alla 5,6
Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed.
6.Oska selgitada mullatekketegureid ja nende osa muldade kujunemisel!
1) Lähtekivim
Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse
2) Kliima
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.
3) Reljeef
Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile
4) Taimed
Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa – huumus
5) Mullaorganismid
Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid
6) Aeg
Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid . Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
7) Inimtegevus
Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida
7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi?
Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad , mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.)
8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele!
1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine ) -> mullaviljakuse vähenemine
2)Õhusaaste ( happevihmad ) -> mullavee reostumine
3) Lageraie -> erosioon , soostumine
4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad
5)Erosioon
*Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad , siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
6)Kõrbestumine
*Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu).
*Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
7)Muldade sekundaarne sooldumine – tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis.
9.Miks tekivad mulda horisondid?
Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid .
10.Millised horisondid eraldatakse muldades? Tea nende tähistust ja nimetusi!
Mullahorisondid: O metsakõdu
A huumushorisont
B sisseuhtehorisont
E väljauhtehorisont
G gleihorisont
C lähtekivim
D aluskivim
T turbahorisont
11.Tsonaalsed mullatekke iseärasused.
läbiuhteline veerežiim – sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veerežiim – sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne.
Auramise ülekaaulga veerežiim – aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine.
12.Oska iseloomustada erinevate loodusvööndite mullatüüpe:
a)mullatüübi nimetus
b)mullas esinevad horisondid
c)mullas esinevad protsessid
d)mulla viljakus, kasutamine jm. isel. Tunnused
Kliima iseloomustus
Mulla veereziim
Mulla paksus
Peamised horisondid
Iseloomulikud protsessid
Sobivus kultuuride viljeluseks
Tundra -
Tundragleimullad
Suvel jahe, talvel külm, sademeid suvel rohkem
Liigniisked, igikelts takistab Läbiuhtelise mulla teket
Õhuke
AT; BG; C
Turvastumine, gleistumine , solifluktsioon
Ei sobi
Okasmetsad – Leetmullad (parasvööde)
Talv külm, suvi jahe, sademeid mõõdukalt
Läbiuhteline
Kuni 1m
0; A; E; B; C
Leetumine, soostumine, turvastumine
Vähe viljakad ,
vajavad väetamist, lupjamist.
Lehtmetsad – Pruunmullad (soe mereline parasvööde)
Suvi soe, talv pehme, sad=aur
Tasakaalustatud
1m
0; A; (E); B; C
Leostumine
Tunduvalt viljakamad, sobib
Rohtlad – mustmullad (soemandriline parasvööde)(stepp, preeria, pampa )
Sad=aur, suvi soe, talv jahe
Tasakaalustatud
Üle 1m
0; A; B; C
Kamardumine
MAAILMA VILJAKAMAD MULLAD
Kõrb ja poolkõrb – troopiline kliimavööde
Aur>sad, sademeid pole, temp.amplituud väga suur, füs murenemine
Aurumise ülekaaluga
Õhuke
(A); B; C
Sooldumine
Vajab niisutamist, happelisemaks muutmist
Vihmamets – punakollamullad ( ekvatoriaal )
Soe, palju sademeid
Läbiuhteline
6-10m
(0); (A); (E); B; C
Ferralisatsioon
Ei sobi
13.Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane?
Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad . Gleistumine ja turvastumine
14.Mida tähendab muldade gleistumine?
Mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont.
15.Selgitage leetumisprotsessi olemust!
Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal).
16.Miks on mustmullad väga viljakad?
Sest need on väga huumuserikkad.
17.Milline veerežiim iseloomustab mustmuldi?
Tasakaalustatud veerežiimiga - sademed = aurumine (Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad väga viljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.)
18.Miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud? Millistes tingimustes see toimub, kuidas seda ära hoida?
Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel.
19.Miks ulatuvad ferraliitmullad väga sügavale?
Ferraliitmullad ehk punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks , kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m.
20.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad ja happelised ?
Vihmametsades on kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed.
21.Milliste omaduste poolest erinevad mullad üksteisest?
Mullahorisont , koostis, happelisus , veerežiim, paksus, iseloomulikud protsessid(mullaprofiil), viljakus, lõimis, huumusevaru.
22.Kuidas liigitatakse muldi lõimise järgi?
Lõimise järgi:
Liivmullad - füüsikalist savi 0%-10%
Saviliiv 10%-20%
Liivsavi 30%-50%
Savi üle 50%
23.Milles seisneb muldade osa biosfääris?
1)Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, taimejuured võivad küll ulatuda mitme meetri sügavusele.
2)Mullas elavad mõned ussid , aga ka pisiimetajad.
3)Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid.
24.Milliste looduslike protsesside teel mullad hävivad?
Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade hapestumine, deflatsioon .
25.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele?
Valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine, üle niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)
26.Mis on muldade erosioon? Mille toimel see toimub? Kuidas seda ära hoida, vähendada?
Erosioon – ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
27.Mis on kõrbestumine? Millistes maailma piirkondades on selle oht kõige suurem?
Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Aafrika põhja osa.
28.Mis on deflatsioon?
Deflatsioon ehk tuulekanne. Deflatsioon esineb enamasti väikese sademete hulgaga tasastel kuivadel maadel, kust tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte.
29.Milline on happevihmade mõju mullale?
Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest – langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad – bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida.
30.Milliseid raskmetalle leidub mullas ja kuidas nad sinna satuvad?
Raskemetallid mullas-satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- kaadmium )
31.Mida kujutab endast ehitus-ja bioloogiline degradatsioon?
Bioloogilise degratsiooni alla kuulub- erosioon ja deflatsioon (pinnavee või siis tuule tagajärjel kantakse ära mulla pealmine /viljakas kiht) Ehitus degratsioon - seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete sattumisega mulda. Suur osa muldadest on ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb.
32.Muld kui ressurss. Selgita!
Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks .