PEDOSFÄÄR- kordamine (0)

PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja 
organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine  kivimite mehaaniline 
peenendumine   põhjustavad temperatuuri 
kõikumised ja kivimipragudes 
oleva vee jäätumine.  on eriti intensiivne seal, kus 
temperatuuri kõikumise ulatus 
ja sagedus on suur  Kõrbes  Niiskes ja jahedas kliimas kivide 
pragudes olev vesi  kivimis olevate keemiliste elementide 
reageerimine vee, hapniku, 
süsihappegaasiga ja keemiliste 
saasteainetega  vabanevad mineraalsed toiteelemendid,
mida kasutavad taimed ja mikroorganismid  kõige intensiivsem palavas ja niiskes 
kliimas  Temp kiirendab protsesse ja sajuveest 
moodustuvad lahused Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks 
paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda 
toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab 
kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld 
on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.  Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Füüsikalisel murenemisel 
toimub kivimite mehaaniline peenendumine , keemilise murenemise korral aga kivimis 
olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja teiste ainetega. Füüsikalist 
murenemist põhjustavad pidevad ja suure ulatusega tempratuuri kõikumised keemilist 
murenemist aga kõrge temp ja sademed.  Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks?  Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline 
murenemine. Põhjenda. Keemiline on vihmametsades(vihmad? Ja kõrge temp) ja 
füüsikaline on kõrbetes(suur temp kõikumine) Tundra Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride 
kõikumine Kõrb Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride 
kõikumine ja tuuled 


Vihmamets Ülekaalus keemiline murenemine, sest seal on kõrge temperatuur, mis  kiirendab keemilisi protsesse ja palju sademeid, mis moodustavad lahused     Murenemist põhjustavad: Päikesekiirgus, vesi, jää, tuul, temperatuuride kõikumine,   Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga 
tähistatud kohtades. A.   Liustikujää kulutab liikudes pinnast, tekib org                                           
B. Vesi kulutab kallast
C. delta?  Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. Murenemisest tekib 
mud, mis on loomuikult oluline elukeskkond paljudele looomadele ja taimedele  Miks murenemine ei lakka?  Sest murend uhtub minema ja pinnas hakkab uuesti ja 
uuesti murenema  Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: a. Jõekallas on varisenud …füüsikaline murenemine?….
b. Maakoorde on tekkinud pikk ja ulatuslik lõhe füüsikaline murenemine?…….
c. Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks ……….
d. Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ………
e. Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud …………..
f. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägih…………….


g. Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud- füüsikaline  murenemine 2. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik,  mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim- tekib mulla mineraalne osa, annab mullale mineraalse aluse, määrab 
füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, 
soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima.- sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, mullasisene bioloogiline 
aktiivsus. Sademetest ja temperatuurist sõltub taimestik, mis määrab omakorda aineringe, 
orgaanilise aine koostise ja hulga. Reljeef. - mõjutab vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad 
soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse 
mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed- Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taime 
kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla 
huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad, eritavad ainevahetuse 
käigus mitmesuguseid aineid. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja 
kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused 
lähtekivimist. Inimtegevus-  Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud 
inimtegevusele ja  taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaal kliimas
võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, 
pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.  Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, taimed, inimene, aeg Märkige, millises joonisel kujutatud kohas 1. soojenevad mullad kõige kiiremini A
2. on erosiooniohtlikkus suurim C


3. on mullad kõige niiskemad D
4. on mullad kõige põuakartlikumad B 3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja  millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. 
sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja 
kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega 
reageerides moodustuvad sinakad või rohekad gleimineraalid. Väheneb poorsus ja halveneb 
veeläbilaskvus. tundramullad, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine –kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine 
toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. 
aurumine > sademed, kõrbed Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud muldade niisutamisest. Kuiva kliimaga 
piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu 
ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt 
niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Turvastumine- taime jäänused ei lagune lõpuni, liigniiskus ja hapnikupuudus(sood) Ferralisatsioon- tugev keemiline murenemine, puna muld (vihmametsad)


Igikelts- pinnas ei sula lõpuni üles    Millised neist on kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet? a. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad
b. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad.
c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust.
d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele.
e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire.  Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade 
väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed 
prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja 
veeerosioond), tuulekanne, sooldumine,  saastumine raskmetallidega, Kindlad muldade 
hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine.  Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3.
sooldumine a. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla  läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte sooldumine b. esineb pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas gleistumine
c. esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega  kamardumine  Mullad. a. Millised mullad on ülekaalus rohtlates ja millised ekvatoriaalsetes  vihmametsades? Rohtlates on ülekaalus mustmullad. Vihmametsades on 
ülekaalus punamuld b. Mis on nende muldade peamised erinevused?Mustmullad on huumusrikkad, kuid vihmametsades huumust peagu ei tekigi, kuna surnud orgaaniline aine laguneb 
sedavõrd kiiresti c. Selgita, millest see erinevus on tingitud?vihmametsades läheb orgaaniline aine  kohe ringlusse, seal on kiire ainete ringlus d. Millise loodusvööndi mullad on põlluharimiseks kõige paremad, miks?  Loodusvöönd- rohtla( parasvööde?)   Mullad-mustmullad  sest mustmullad on 
väga viljakad


 Millised protsessid võivad põlluharimist nimetatud loodusvööndis takistada?  Tuuleerosioon?  Miks liivmullad on huumus vaesemad kui liivsavimullad? 4. teab mullaviljakuse vähenemist ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise  võimalustest; Erosioon – tuule ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja 
ärakanne. Mulla viljakus väheneb oluliselt, kuna esimeseks kantakse ära pealmised 
pinnakihid. Erosioon sõltub pindade kallakust, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on 
erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju 
ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete 
masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine-  muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige 
maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse – pinnase taimestamine, ülekarjatamise 
vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse 
mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. 
Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) – esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus 
kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine – tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine 
toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad 
orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad
mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada 
ka põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine 
mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted (rasked masinad, üleväetamine 
või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained 
korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla 
mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)          
(veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%)  Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, 
keemiline ja radioaktiivne saastumine, hapestumine, raskmetallid mullas. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe  Tänu mullaviljakusele  kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele, 
inimestele  Elukoht paljudele organismidele  Muld aitab taimedel kinnituda  Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku  Asendamatu loodusvara põllumajanduses Muld


 Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. a. Heitgaasid
b. Hävitab taimeliike
c. Tallab mulda, muudab selle viljatuks  NB! Intensiivne vaid arenenud riikides!  Võrdle arengumaade omatarbelise ja arenenud riikide moodsa põllumajanduse 
mõju keskkonnale.  Milles seisneb huumuse tähtsus? Huumusesse  koguneb  toimub taimedelt pärit orgaanilise aine ehk seal toimub 
kamardumine ja seal see seguneb mineraalosaga Huumus on väga viljakas ja toitaineterikas, taimedel on seda kasvamiseks vaja