Antiikmütoloogia (3)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Antiikmütoloogia töö
12 jumalat:

Zeus ehk Jupiter – peajumal, taevajumal

Hera ehk Juno – abielu jumalanna

Poseidon ehk Neptunus – merejumal

Hades ehk Pluto – allilma- ja surmajumal

(Pallas) Athena ehk Minerva – linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna

(Phoibos) Apollon – tõe- ja valgusejumal

Artemis ehk Diana – looduse- ja loomade jumalanna

Aphrodite ehk Venus – armastuse- ja ilujumalanna

Hermes ehk Mercurius – kaubanduse- ja turujumal

Ares ehk Mars – sõjajumal

Hephaistos ehk Vulcanus – käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö

Hestia ehk Vesta – kodujumalanna
Heraklese 12 vägitegu:

Nemea lõvi tapmine

Lerna hüdra tapmine

Keryneia hirve kinnipüüdmine

Erymanthose metssea kinnipüüdmine

Augeiase tallide puhastamine

Stymphalose lindude tapmine

Kreeta sõnni kinnipüüdmine

Diomedese hobuste äratoomine

Hippolyte vöö äratoomine

Geryoni kariloomade äratoomine

Hesperiidide õunte äratoomine

Kerberose äratoomine
9 muusat:

Kleio – ajalugu

Urania – astronoomia

Melpomene – tragöödia

Thaleia – käsitöö

Terpsichore – tants

Kalliope – eepiline luule

Erato – armastusluule

Polyhymnia – jumalatele määratud laulud

Euterpe - lüürika
Ilias ja Odüsseia
(Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. )
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud. Edaspidi suruvad troojalased kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja ) ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse . Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid.
Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut saarele . Saare kuningas võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab ta oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
Agamemnon
Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa , kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt.
Menelaos
Maailma ilusaim naine oli Helena, kes anti naiseks Menelaosele. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse .
Kassandra
Kassandra oli tuntud kui ennustaja , keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi.
Kassiopeia
Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna Perseus , kes armus neiusse otsekohe. Tappis koletise ja palus vanematelt tütre kätt.
Iphigenia Ta oli Agamemnoni tütar. Agamemnon sai hakkama koleda looga , sest ohverdas Iphigenia, kui Trooja poole teeleasuval Kreeka laevastikul tuli kaua pärituult oodata. Seda ei suutnud ta naine kunagi andestada ja lasi Agamemnoni hiljem tappa. Tütre ohverdamisele saatmisel valetas ta tütrele, et saadab ta hoopis Achiellusega abielluma.
Patroklos
Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Trooja sõjas riietas ta end Achilleuse soomusrüüsse ja viis tema sõdalased lahingusse. Patroklos surmas palju vaenlasi, kuid Trooja väravas langes ta kahevõitluses Hektoriga. Nüüd kahetses Achilleus kibedasti oma tüli kreeklastega ja maksis oma sõbra surma eest kätte.
Laertes
Laertes oli kuningas. Ta osales suure metssea tapmises koos erinevate kangelastega. Metssiga tapeti ning au langes seda esimesena haavanud neiule. Elu lõpu lähedal võitles ta ka oma poja kõrval.
Sileen
Sileenid olid osalt inimesed osalt hobused . Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal , kuigi neid kujutati sageli hobusekapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga.
Medusa
Medusa oli üks Gorgodest. Ta oli neist ainus surelik. Perseus lubas tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Talle anti eriline mõõk, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, kilp, mis peegeldas nagu peegel , tiivulised sandaalid, koti , mis iga asja jaoks paraja suurusega oli, ja nähtamatuks tegeva mütsi, et gorgod ei näeks Perseust taga ajada. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Tasuks võttis Athena hiljem Medusa pea ja kilbi tagasi. Medusa peata kehast kargas välja Pegasus
Gorgo
Gorgod olid koletised tiibadega ja draakoni kehaga . Kolmest oli ainult Medusa surelik. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas , muutus otsekohe kiviks. Perseus tappis Medusa ja tõi selle pea Polydektesele.
Kerberos
Allmaailma väravat valvav kolme pea ja draakonisabaga koer
Kuldlõige
Kuldlõige esineb ka kõige laialdasemalt kaustatavas ja kõige pühamas geomeetrilises kontruktsioonis nimega vesica piscis, mis sõnasõnalises tõlkes tähendab kalapõit. Tegemist on kahe lõikuva ringjoonega, kusjuures kummagi keskpunkt asub teise ringjoonel. Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline.
Sireen
Linnu keha ja inimese – enamasti naise – peaga kurjad deemonid . Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. Sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud. Odysseus käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid kreeklase südamele veelgi hurmavamad kui meloodia : sireenid lubasid anda teadmisi kõigile, kes nende juurde tulevad, nad lubasid anda tarkust ja vaimuvärskust. Odysseuse süda piinles igatsusest, kuid köied hoidsid teda kinni ja oht oli peagi möödas
Paan
Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemed. Ta oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti - pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust , mistõttu on tema järgi nime saanud paanika .
Nümf
Sageli olid kreeklaste kujutluses need olendid naisssoost ega olnud inimestele ohtlikud, neid võib võrrelda Põhjamaade haldjataridega. Neile anti erilisi lisanimesid selle järgi, kus nad elasid (Oreaadid mägedes, drüaadid puudes ...). Nümfid seltsisid meelsasti teiste loodusjumalustega,. Nad erinevad teistest loodusjumalustest selle poolest, et on surelikud. Puunümfid, näiteks, elasid vaid senikaua, kuni elas nende puu, teised nümfid võidis elada kuni tuhat aastat.
Kentaur
Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Neid esineb suhteliselt vähestes müütides ja lugulauludes. Nad on oma olemuses täiesti vastandlikud. Nende hulgas on nii kultuurituid joomareid kui intelligentne (näiteks Chreion, kes jagas õpetust nii inimestele, kangelastele kui ka jumalatele).
Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda . Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid, jultunud, liiderlikke kosilasi, kes raiskasid Odysseuse toiduvarusid, jõid tema veini ja käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha. Penelope lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale . Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima. Lõpuks leidis Penelope varakambrist nooli täis tupe ja suure vibu , mida suutis vinna tõmmata vaid Odysseus, ning teatas, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab vibu pingule tõmmata ja noole läbi kaheteistkümne kirvesilma kihutada. Ükski tugevatest kosilastest ei saanud ülesandega hakkama. Viimaks otsustas vibu proovida tundmatu kerjusena koju saabunud Odysseus ise, kes pärast sooritust tappis talumatud kosilased. Hämmeldunud Penelope täitis koja rõõmuhõisetega.
Kükloop
Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, (Uranose) ja maajumalanna ( Gaia ) pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse, kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke.
*
Parise otsus
Paris oli Trooja kuninga poeg. Pärast seda, kui ema kuulis ennustajalt, et poeg toob linnale õnnetust, jäeti laps saatuse hoolde. Ta kasvas ües karjasena mägedes. Kuldõunaga tulid tema juurde Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks soovis õuna endale. Paris aga ihkas endale ilusat Helenat. Kui Aphrodite oli lubanud selles Parist aidata, määras Paris õuna Aphroditele. Tema abiga Paris rööviski Helena ja viis Troojasse. See sai Trooja sõja ajendiks.
Achilleuse kand
Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest , ei olnud tavaline surelik. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Ema kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Trooja sõna tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks. Ka suurim kangelane ei pääse oma saatusest- selline moraal on müüdil Achilleuse kannast.
Tüliõun
Riiujumalannat Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Igaüks jumalatest lubas Parisele midagi, kuid, kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks
Ariadne lõng
Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks .
Prokrustese säng
Prokrustes , oli kreeka mütoloogias koletis oli Ta kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Lõpuks pani Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes oma ohvrid oli sidunud, kuid ei ole öeldud kumma meetodiga Prokrustes surmati. Kui tänapäeval räägitakse Prokrustese sängist, mõeldakse nii või teisiti sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse.
Sisyphose töö
Sisyphos oli kreeka mütoloogias asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja . Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema suurt kotkast , kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav jõejumal tuli Sisyphosele kurtma, et tema tütar oli ära röövitud, ning palus, et Sisyphos aitaks tal kadunud last otsida. Sisyphos rääkis Asoposele, mida oli näinud, tõmmates enesele Zeusi halastamatu viha. Sisyphos pidi igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis aga kogu aeg jälle tagasi veeres. Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd.
Pandora laegas Pandora oli savist naine, kes valmistati Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks. Ühel päeval paotas ta laekakaant ja lasi välja kõik halvad asjad sealt seest. Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses. Seega peetakse pandora laekaks tundmatu sisuga ja keelatud asja.
Lethe jõgi Lethe oli allilma unustusjõgi. Sellest pidid surnuteriiki jõudnud jooma, et unustada endine elu Jõgi paikned nejumala eluasemes, mis paiknes pimeduses elavate kimmerlaste maa lähedal sügavas orus, kuhu päike kunagi ei paistnud ja kus ähmane videvik kõik varjudesse mähkis. Seal tekitas ainsat heli unustuse jõe rahulik voolamine , mile vetevulin oli parim uinutaja. Lethest joomine oli „üks sõõm kestvat unustust” Allmaailma jõgedest ülemineku metafoor tähendab veel tänapäevalgi ärasuremist.
Pegasusel ratsutama
Bellerophon, ihaldas kõige enam maa peal Pegasost, suurepärast hobust, kes oli välja karanud gorgo verest, kui Perseus tolle tappis. Pegasos oli tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli targem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune.
Herostratose kuulsus
Herostratos põletas maha Artemise temple , ühe 7st maailmaimest, et saada kuulsaks . Ateenas keelati tema mainimine , et vältida tema kuulsaks saamist, kuid nimi on siiski säilinud. Tänapäeval halva asja või teo eest saadud kuulsus.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 76 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mariliis1206 Õppematerjali autor

Väga põhjalik ja pikk ülevaade tähtsamatest antiikmütoloogia tegelastest, sündmustest ja mõistetest. Sobib tööks õppimiseks, antiikmütoloogia kordamiseks või saamaks ülevaadet tuntud väljenditest nagu näiteks Pandora laegas. Tehtud 10. klassis.

Sarnased õppematerjalid

doc

"Antiikmütoloogia" mõisted

Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu perem

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo antiikmütoloogia töö

Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja Maia poeg.Zeusi käskjal

Ajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt

· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead

Kunst

docx

Antiikmütoloogia

Kunstiajalugu

docx

ANTIIKMÜTOLOOGIA

ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud ed

Antiikmütoloogia

docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

o Atika ajajärk klassikaline kreeka kirjandus (5 4 saj eKr), kultuurikeskuseks on Ateena; kirjanduse tähtsamaks probleemiks on inimene ja tema ülesanne ühiskonnas tragöödia, komöödia o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr) · Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas

Kirjandus

docx

Vanakreeka ja -rooma mütoloogia kokkuvõte

Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmikla

Kirjandus

docx

Trooja sõda

Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid