Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine 9 muusat Kleio – ajaloo Urania – astronoomia Melpomene – tragöödia Thaleia – komöödia Terpsichore – tantsu Kalliope – eepilise luule Erato – armastusluule Polyhymnia – jumalatele määratud laulude Euterpe – lüürika Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia on vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. 650 a. eKr. seeon järg "Iliasele” parise otsus-Eris oli tülijumalanna, keda ei kutustud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune
ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka
· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead
luudega kaunistada oma isa templit, mida ta Anaurose jõe kaldale ehitas. Atlas-Atlas on vanakreeka mütoloogias titaan, kes kannab oma õlul taevavõlvi. Tema järgi on nime saanud mitmesugused asjad. KUI VÕIB NII ÖELDA. SUUR ASI KA, et vikipeediast kopin. Pegasus-oli Kreeka müütides Korintose kangelasele Bellerophontosele kuulunud lendav hobune. 5. 5 loetud müüti. ISE LOED ÄRA NEED, NAHHUJ 6.Homerose eeposed (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") ,,Ilias"- Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam
Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.
Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi tallide, nii et õige pea oli kõik sõnnik minema kantud. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine.
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
12. Kerberose toomine Hadesest · Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle lõngakera, mille otsa pidi sissekäigu juurde siduma, ei kaota ta tagasiteed. · Achilleuse kand: Achilleuse ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. · Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud. juhtis kaks jõge kokku ja pani vee voolama läbi talli ja kõik sõnnik voolas minema. *suure segaduse koristamine, ületamatu ülesande sooritamine. · Parise otsus: Trooja prints, kes pidi otsustama, milline kolmest jumalanadest on kauneim. Aphrodite lubas, et maailma kauneim naine saab kuuluma temale, kui
· Hestia- kodukolde jumalanna · Demeter- vilja jumalanna · Hera- Zeusi naine- abielukaitsja · Apollon- zeusi laps- ilu, kunstijumal · Hephaistos- tulejumal · Ares- sõjajumal · Athena- tarkusejumalanna · Aphrodite- armastuse jumalanna · Hermes- jumalate käskjalg · Artemis- loomade, jahijumalanna Homerose eeposed: Ilias- lugu kreeklaste sõjast Trooja linna vastu. Kujutab 50 päeva 10. sõjaastal Kõik algas sellest, kui titaan Prometheusile ennustati, et ta ei tohi merenümf Thetisega abielluda, sest too olek ta muidu troonilt tõuganud. Ohu vältimiseks pani ta Thetise paari Peleusega. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris. See vihastas, ja viskas rahvasekka õuna kirjaga kõige kaunimale. Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg)
Ambroosia surematuse roog, mida sõid jumalad Nektar jumalate jook Narkissos (enesesse armunud piltilus noormees) Nartsissism psüühiline häire, liialdatud enesearmastus Echo kaja Prokrustese säng kui miski vägivaldselt sobivaks tehakse, nt ajalehe artikkel surutakse ettenähtud mahu Prokrustese sängi. Pygmalion (andekas kujur) armub oma loodud naise kujusse, müüt väljendab looja ja loodu suhet. Sisyphose töö (lõputu mõttetu töö või tegevus) Sisyphos peab allmaailmas veeretama hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. (Inimelu võrdkuju) Tantalose piinad see, mida ihaldatakse näib olevat käeulatuses, kuid jääb ometi kättesaamatuks. Orpheus ja Eurydike armastus võib võita isegi surma, Orpheus pääseb Hadesesse, kuid kahtlemine armastuses (Orpheus vaatab tagasi) hävitab kõik. Paan (Faun) jahimeeste, karjuste, metsaelanike jumal. (Sarved peas, karvased saku jalad,
kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Ambroosia- jumalate toit. Kes iganes seda tarbib, on pidevalt kujutatud surematuks. Arkaadia- maakond Peloponnesuse piirkonnas, seda kujutatakse idülliliselt karjakasvatusega tegeleva piirkonnana, nimi on tulnud Zeusi ja Kallisto poja Arkase järgi, kes oli arkaadlaste esiisa. Skylla ja Charybdis- kaks halba varianti. Müütiliselt kaljud meres, mis hävitavad laevad nende teel. Kaks koletist Odysseuse mereteel, kes valvasid sissepääru teise merre. Demoklese mõõk- näitab mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Damokles oli õukondlane, kes polnud rahul oma seisusega. Valitseja kutsus ta seejärel õhtusöögile, kus pakkus kuninglikku sööki, kuid samal ajal rippus Damoklese pea kohal mõõk, mis oli kinni vaid ühe hobusejõhviga. Ainuke võimalus ohust pääseda oli mõnudest loobuda. Nii sai Damokles õpetuse, et rikkus ja edu ei kaitse ohtude eest.
Prometheus proovis Iot lohutada. Io järgi sai nime Joonia meri. Io järeltulija Herakles. HOMEROSE ,,ILIAS" ,,Iliase" eellugu. Zeusi tütar Thetis. Zeus ei tohtinud lapsi saada, Thetis abiellus Peleusega. Pulma olid kutsutud kõik jumalad, va tülijumalanna Eris. Eris viskas pulmaliste keskele kuldse õuna, millele oli graveeritud ,,kõige kaunimale". Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast
Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2.Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles
raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud
Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus kaarikust välja, maandudes salpärasesse Eridanose jõkke, mis kustutas leegid ja jahutas surnukeha. Najaadid matsid surnukeha maha. Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus Pilet 15 - Herakles Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära Lasi maha Stymphalose linnud Tõi ära Minosele kingitud sõnni Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö Tõi ära Geryoni kariloomad
79. Achilleuse kand- nõrk koht. Achilleuse ema Thetis kastis ta Styxy jõkke ,et saavutada surematust aga hoidis poisil kannast ning see jäi tema nõrgaks kohaks 80. Tüliõun- oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Troojakuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse.Hiljem röövib Paris Helena kavalusega, sellest saab alguse Trooja sõda. (Paris läheb Helenale ja Menelaosele külla
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.
seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist Homeros · Eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor · Biograafilised andmed tema kohta puudusid · Arvatavasti tekkisid Homerose poeemid ja eeposed Väike-Aasias, Joonias · Elas arvatavasti 12 kuni 7. sajandini e.m.a. · Joonia pime rändlaulik "Ilias" · "Ilias" on Iliose e Iloni linna lugu · Loodud VIII saj keskpaiku · Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi
Ilias Kokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll
rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposed ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama. Article I. Maa ja selle rahvastik Section I.1 Kreeka loodus Vana- Kreeka võttis oma alla Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia ranniku
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale
Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksirännakul sattus Odysseus oma meestega randuma avara koopa juures, mille peremees oli jube ja tohutu suur kükloop Polyphemos. Ta sulges koopasuu röögatu rahnuga ning sõi ära kaks Odysseuse meest, väites, et ei hooli ega karda Zeusi ega ühtki teist jumalat. Järgmisel päeval einestas kükloop sama hirmsal viisil. Viimaks tuli Odysseusele pähe pääsemisplaan: ta torkas tulise terava otsaga palgijupi kükloobi ainukesse silma ning mehed
,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" ,,ILIAS" (Kreeklaste ühine ,,ODÜSSEIA" (Igal kangelasel saatus) on oma tee) Homerose esimese eepose tegevustik Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil samuti piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam aasta viiekümne päevaga. Ahhailased nii suurejoonelistest sündmustest nagu piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste
ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes)
[8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval
Homeros Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid "Iliase" looja ning et "Odüsseia" on hiljem kirja pannud tundmatu autor. Homerose poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna "Ilias" ja "Odüsseia" on üles kirjutatud vanajoonia murdes. Terviklikud kunsti- kirjandusteosed on tõenäoliselt tekkinud sajandite kestel. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
