"odüsseia"- Sellest et kuningas odüsseus tuleb tagasi trooja sõjast ja ei saa koju minna kuna on jumalatega tülis 6. seda ma päris hästi ei tea aga peaks olema lk 22 -24 .. seal on see sappho jne 7.lk 27 hakkab see teema .. see on selline päriiis pikk 8.achilleuse kand- inimese nõrk koht .. tuli sellest et kunagi tema ema hoidis sealt kinni kui kastis teda jõkke ja see jäi ta ainukeseks nõrgaks kohaks, tüliõun-seda ma ei teaja ei leia .. trooja hobune - tähendab täielikku hävingut mingile asjale .. ja pead ka teadma seda et kunagi viidi see trooja linna ja võideti sedasi sõda .. deus ex machina - kunagi oli teatri tõstekraana, tänapäeval tähendab keerulise olukorra pöördelist lahendust *skylla asja ma ei tea .. 9.rooma kirjandus lk 48, vergilius lk 54 .. seal ka see eepos,ciceros ja caesar on lk 53 *ja rooma teater lk 50
3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4. tüliõun*- vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12
3. Parise otsus*-Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4. tüliõun*- vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid-
Muistne kirjandus kontrolltöö küsimused 1.Mis on maailmakirjandus? Nimeta maailmakirjanduse põhietapid 2.Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" teema, tegelased, lühidalt sündmustik 3 Seleta mõisteid Achilleuse kand, Trooja hobune, Tüliõun 4.Vanakreeka teater Vastused 1) Maailmakirjandus hõlmab romantismiaegses mõistes teoseid, mis on ületanud rahvuslikud ja piirkondlikud piirid ja muutunud kogu maailma elanike jaoks oluliseks. Maailmakirjandusena võib käsitada ka kõikide maailma rahvaste kogu kirjandust. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe.Seda mõistet saab tõlgendada kolme moodi: a) kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani
kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 23. Cicero? Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. 24. ,,Tüliõun"? Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). 25. Antiik kirjanduse mõiste. Kõnekeeles tähendab eelmise sajandi asju. Kultuurilises taustas Kreeka- ja Rooma Vanaaeg ning selle kultuuri
· Parise otsus Eris oli tülijumalanna. Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. · Tüliõun Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. · Achilleuse kand Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette
roaks, kuid jumalad said sellest aru ja tegid ta uuesti terveks. Tantalosele aga määrasid karistuseks seista igavesti Hadeses selge veega tiigis, pea kohal viinamarjad. Vesi ja viinamarjad kaugenesid kohe, kui ta nende poole sirutus. Nii piinles ta igaveses näljas ja janus. Tänapäeval kui ihaldatav on käeulatuses, kuid ometi keelatud või kättesaamatu. · Skylla ja Charybdis merekoletised. Tulemusteta tee. · Tüliõun kuldõun, mis põhjustas pulmas tüli. · Odüsseia - · Ambroosia kreeka jumalate toit, mis tegi nad surematuks · Mentor Odüsseuse hea sõber, tark nõuandja
ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda
· protagonist Atika tragöödia esinäitleja · deus ex machina Euripidese loodud kunstlik lõpp, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole müüdi poolt ette antud lahenduse. · Katarsis puhastumine · Annaal aastaraamat (Tacitius) /AESTII hõim · Mis on antiikkirjanduse tähtsus? On pannud aluse kirjanduszanritele, luulele. On läbi põimunud kultuuriga. Väärtustused ei ole muutunud. Achilleuse kand(nõrk koht), tüliõun(tülipõhjustaja), Trooja hobune(kavalus), dionüüsiad(pidustused veinijumal Dionysose auks), Odüsseia(pikk eksirännak) Carpe Diem(kasuta päeva),hübris(ülbe valitseja), Sfinks ja Oidipuse kompleks
Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see otsus saigi Trooja sõja ajendiks. (Siit ka väljend Erise õun ehk ,,tüliõun") Ares esineb müütides üldiselt vähe. Osad neist seotud tema arvukate lastega, kellest mõned olid sama verejanulised ja vastuolulised kui ta ise. Mõningad müüdid jutustavad tema ja Aphrodite kirest, mida on kunstis ja kirjanduses kasutatud ja idealiseeritud kui tugevuse, jõhkruse ja ilu kooskõla. Veel näiteks müüte seoses tema madulapsega, kelle Kadmos tappis ,kuldvillaku hiie valitsemisega, pronksanumasse sulgemisega, kus ta kolmteist kuud
Ehitis Koturn- kõrge jalats Prokrustese säng-sobimatu olukord Kükloop-ühesilmaga olend Lüüra-keelpill Achilleuse kand- ainus nõrk koht Buridani eesel-otsustusvõimetu inimene Pandora laegas-keelatud asi Platon-filosoof Salomoni otsus-tark otsus Hippokrates- medisiini rajaja Trooja hobune-saadetis, mis teeb saajale kahju Ithaka-koht, kus Odysseus elas Tartaros-allmaailm V-K mütoloogias Tüliõun-ajas inimesed tülli Skylla ja charybdis-Koletised Styx-allmaailma piiriks olev jõgi Kirke-nõid Alkaios- kirj. hümne jumalatele, pärit Lesbose saarelt Sokrates-V-K filosoof Ariadne lõng-väljapääsu leidma lõnga abil Euripides-V-K tragöödia kirjanik Sisyphose töö-kivi veeretamine vastumäge Tantalose piinad-lõputu piin Aristophanes-V-K komöödia kirjanik Odysseus-kreeklane,läks Trooja sõtta võtlema Cicero-filosoof Caesar-väejuht Delfi oraalkel-kõiketeadja Olympos-
Nt pyrrhos võttis Ausculumi lahingu kaotades rohkelt head 19. Sisyphose töö Kreeka kuningas, kes sai karistuse. Ta pidi vaatama terve igaviku, kuidas kivi mäest ala veereb, siis uuesti ja uusesti 20. Tantalose piinad selle eest, et ta oma poja lasi mõrvata ta sai karistuse, pärast surma seisis ta ojas viigipuu all. Kui tahtis vilja haarata siis tuul puhus oksa eemale, ei saanud, kui ojast vett tahtis, siis veetase langes ning ikka ei saanud 21. tüliõun Iliases kingitus kõige kaunimale pulmas, Paris pidi valima kellele annab, Aphrodite sai Helena eest, tänapäeval mingi asi mis põhjustab tüli. 22. võõraste sulgedega end ehtima Kellegi teisena ennast esitama, teise au endale võtma. Hakk ehtis end paabulinnu sulgedega
Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale"
Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask Terpischore Tants Lüüra Kleio Ajalugu Kirjarull Urania Maateadus Maakera · Tüliõun*- Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist (mis ei ole ka mingi ime) kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale"
surematuks ning selleks hoidis ta kinni tema kannast, mis oli Acheilleuse ainuke nõrk koht Ariadne lõng juhtnöör - lõngakera, mille Ariadne andis Thesusele, et ta leiaks labürindist väljapääsu. Arkaadia harmooniline koht looduses, selle koha leidis Vana-Kreekas Arcas Augeiase tallid lohakusest tekkinud korraagedus, mis vajab kõrvaldamist - Elise kuninga Augeiase suured puhastamata tallid, kust Herakles kaks jõge läbi juhtis, mis tallid sõnnikust puhtaks uhtusid. Erise tüliõun tüli tekitav asjaolu Erist, kreeka tülijumalannat polnud kutsutud ühele pulmapeole ning kättemaksuks viskas ta külaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,Kõige kaunimale". Hera, Athena ja Aphrodite läksid selle õuna pärast kaklema. Paris, kes oli kutsutud tüli lahendama, määras õuna Aphroditele ning see otsus sai Trooja sõja ajendiks. Heraklese vägitöö Herakles pidi sooritama 12 vägitegu karistuseks oma naise ja laste tapmise eest.
Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse.
Sisukord...............................................................................lk 2 I. Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad...................................lk3-4 1. Hera asend Olümposel...........................................................lk 3 2. Hera lapsed............................................................................lk 3-4 II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5 1. Tüliõun...................................................................................lk 4-5 III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6 1. Templid................................................................................... lk 5-6 2. Heraga seostuvad sümbolid.....................................................lk 6 IV. Pildid..........................................................................................lk 7 .
Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunud võrdselt mõlema vennaga. Ebavõrdsus oli siis, Kaini ja Aabeli ajal ning on ka praegu tüliõun. Tänasel päeval on Eesti ühiskonnas üheks probleemiks sugupoolte ebavõrdsus. Levinud on juhtumid, kus mehi eelistatakse naistele ja vastupidi. Põhiline konfliktikoht, mida feministid avalikkuse ette toovad, on see, et mehed saavad sisse õppeasutustesse, töökoha või kõrgemat palka, kui samal tasemel olevad naised. Põhjuseks võib olla see, et mehi on Eestis vähem kui naisi(haruldasemad) või selles, et meestel on kõrgem enesehinnang ja julgevad küsida kõrgemat
Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna. Selle kavaluse olla välja mõelnud Odysseus
8. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Nende loomingutele on iseloomulikud tragöödilsed teosed, mõlemas teoses lõpep asi surmaga. 9. Achilleuse kand müütide järgi on see Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. tüliõun- Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Trooja hobune- Suur puust ehitatud hobune milles varjasid ennast sõdurid ja see oli nagu kingiks ,, võidu puhul" ja kui see toodi lossi müüride vahele ronisid sealt välja sõdurid. Ambroosia- Ambroosia on Kreeka mütoloogias jumalate toit.
Suur puuhobune, mis oli seest õõnes, kuhu olid end peitnud kreeklased. Ariadne lõng Selle abil leidis Theuses päras Minotauruse tapmist labürindist tagasitee (lõng- juhtnöör). Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandorra avas selle uudishiumust lastes inimeste sekka sinna olid peidetudpahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud: "kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite. Sisyphos Teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus Valis Aphrotite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes, Aphrotite röövis talle vastutasuks Helena. Parnassos Seal asus Apolloni oraakel.
Eros- tema nooled sütitasid inimeste ja jumalate südametes armastuse (vibu ja nooled) Dionysos- veini- ja viljakusejumal, kinkis inimestele joogi, mis teeb muretuks ja rõõmsaks (viinamarjakobar) Müütidest pärit mõisted Achilleuse kand – inimese nõrk koht Ariadne lõng – raskest olukorrast väljapääs Arkaadia – unistuste maa Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab kõrvaldamist Erise tüliõun – tülitekitav asjaolu Heraklese vägitöö – võimatuna tunduv töö, mis on tehtud Lethet ületama- teise ilma minemine, suremine Prokrustese säng- talumatu või sobimatu olukord Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks
KIRJANDUSE EKSAM 1. MÕISTED 1. Võõraste sulgedega end ehtima teiste tehtud töö eest au endale võtma. 2. Tüliõun tülitekitaja, tüli põhjus. Antiikmütoloogias viskas riiujumalanna Eris kuldõuna Thetise ja Peleuse pulmas külaliste hulka, õunal oli kirjas Kõige ilusamale ja kõik tahtsid seda endale (Pallas Athena, Hera ja Aphrodite). Trooja sõja põhjustaja. 3. Tantalose piinad Tantalos oli Zeusi poeg ja tal oli au süüa koos jumalatega ja ta võõrustas ka ise neid. Talle ei meeldinud jumalad ja tahtis näidata, et neile
Temal on inimese keha, soku pea ja jäsemetega - ta on liiderlik kui sokk. Samas on ta kardetav oma vihas, ta võib halvata inimese ja loomi paanilise hirmuga. Kükloobid - kreeka mütoloogias hiidkoletised, kel oli ainult üks tohutu suur silm, mis asetses keset laupa. Kuldlõige- jumalik proprtsioon Minos- Kreeta kuningas. Zeusi ja Europa poeg. Kassiopeia- oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Aethiopiat ei tohi segi ajada tänapäeva Etioopiaga, mida antiikajal kutsuti Aksumiks. Tüliõun- sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks. Augeiase tallide puhastamine- Augeiase tallid on tänapäeval tuntud väljend ning tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus.
kogu aeg alla tagasi veeres. Piltlikult- ränk, aga mõttetu töö. Tantalose piinad- Ta oli Väike- Aasia kuningas, istus koos jumalatega lauas. Varastas nende toitu, reetis nende saladusi inimestele. Tappis oma poja, et veenduda jumalate kõigeteadmises. Pakkus poja neile toiduks. Karistus- seisis neetuna allmaailmas, pea kohal puuviljad, mis ta haarde korral kaugenesid. Teine versioon- seisis sealsamas kaljupanga all. Ülekantud- lõputu piin, igavene valu. Tüliõun- ülek- tülitekitav asjaolu. Tülijumalanna Eris viskas kuldõuna pulmakülaliste sekka, kuna teda ei kutsutud. Kirjas oli: kõike kaunimale. 3 naist läksid tülli (Hera, Athena, Aphrodite). Võõraste sulgedega end ehtima- Kellegi teisena end esitama, au endale võtma. Pärineb Aisopose valmidest, hakk ehtis end võõraste sulgedega.
Neil oli 14 last ning ta pidas ennast õnnelikuimaks emaks. Leto oli Apolloni ja Artemise ema ,kes oli nö teadatuntud suur ema.Leto karistas teda.Tappis ta lapsed. Niobe oli kurb ja muutus kaljuks. Siplylose mägede nõlval on siiani näha nutvat naist 79. Achilleuse kand- nõrk koht. Achilleuse ema Thetis kastis ta Styxy jõkke ,et saavutada surematust aga hoidis poisil kannast ning see jäi tema nõrgaks kohaks 80. Tüliõun- oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Troojakuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning
kauni daami nimel. Ta relvaks on roostetanud oda, ratsuks armetu setukas Rocinante, kannupoisiks kohalik külamees Sanco Panza, südamedaamiks naaberküla karjatüdruk Aldonza (nim. Toboso Dulcineaks) MÕISTED Antiik- vana, muistne Renessanss- (taassünd), vaimne ja kultuuriline üleminek keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Estofiil-eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane Tüliõun-väljend, mingi asja või küsimuse kohta, mis põhjustab tüli. Achilleuse kand- nõrk koht
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht
Eros (Cupido, Amor) armastusejumalanna poeg, armunoolte lennutaja Parnass luulemaailm/luuletajad Pegasus luulehobu (tiivuline) Odüsseia seiklusrikas elutee Shylla ja Charyldise vahelt läbi pääsemine kaks võrdselt vältimatut õnnetust Homeros ,,Ilias" (8.saj eKr) Lugu kreeklaste sõjast Trooja (Ilioni) linna vastu. Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite
Hiljem kuningas Tigran II Suur (95-56 eKr) vallutas Sophena ja kasutades ära pikaleveninud sõda Rooma ja Partia vahel, asutas ta pindalalt suure, kuid mitte kauakestva impeeriumi, mis ulatus Väike-Kaukaasiast kuni Palestiina piirini. Armeenia Tigran Suure valitsemiseajal Armeenia kiire laienemine kuningas Tigran Suure valitsemiseajal näitas selgelt, kui suur strateegiline tähtsus oli Armeenia mägismaal. Seetõttu sai Armeeniast palju hilisematel ajajärkudel tüliõun naaberriikide ja impeeriumite vahelises võitluses. (Rooma ja Sparta, Rooma ja Pärsia, Bütsants ja Pärsia, Bütsants ja araablased, Bütsants ja türklased-seldzukid, Ajubidamid ja Gruusia, Osmani impeerium ja Pärsia, Pärsia ja Venemaa, Venemaa ja Osmani impeerium.) Aastal 387 jagasid Rooma ja Pärsia omavahel Suure Armeenia. Pärsia aladel säilitas Armeenia riigisisese omavalitsuse. Seejärel tungisid sisse araablased aastal 640 ja purustasid
noorpaar, kellele ta looma andis uskusid, et tänu temale saavad nad poja. Laat toimib ka kui kosjakontor. Peatus 3: Niika otsustab leida endale naise. Selleks sobib tema arvates kõige paremini Ganja ja ta läheb seetõttu tema juurde. Nende dialoogi käigus avaldub Niika juures mitmeid iseloomujooni. Ta on leidlik sampanjat välja valades tteeb ta õunades pokaalid, samuti on ta kaval, kuna süües õuna ja samal ajal naisega vajeldes ütleb see, et siiin on nende esimene tüliõun. Kokkuvõttes aga nad abiellusid. Nad olid tuttavad olnud väga vähe aega mite nagu tavaliselt abiellujad ja nad lootsid et see on hea. Tegelikult nad väga hästi läbi ei saanud. Niika kolis naise pärast väikesesse külasse ja hakkas tegema teistsuguseid töid. Ühel päeval aga viskas Gitja ta välja ja ta pidi tagasi laande minema(vist?). Loousele ei meeldinud, etg ta vahepeal linnas elas ja tal ei läinud sea väga hästi. Hiljem või ta siiski tagasi koju minna. Külas oli ka kool
saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivi, mis aga jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Prokrustese säng: kurjategija, kes pani oma ohvrid voodisse, venitas neid siis pikemaks, või lõikas üleliigseid tükke ära, tehes nii kõik ühesuuruseks. Theseus karistas teda, pannes sellesse voodisse.* ühetaoliseks tegema. · Tüliõun: Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas piduliste sekka kuldse õuna, millele kirjutatud ,,Kõige ilusamale". tõusiski tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas ta nad Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt Trooja sõjani.* sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, saab alguse mõnikord paisuv asi.
Müüt: „Teiresiase lugu“ Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea. Peale selle tohtis ta pärast surma Hadeses mõistuse säilitada. Müüt: „ Hukatuslik tüliõun“ Merenümf Thetisele oli ennustatud, et kui ta saab Zeusi või Poseidoniga poja, kasvab laps isast tugevamaks. Nii ei tahtnud kumbki jumal ilusa merenümfiga abielluda. Ainult surelik Peleus oli nõus Thetist kosima. Pulmad peeti Olümposel. Pidu oi täies hoos, kui saabus tülijumalanna Eris, keda polnud pulma kutsutud. Solvunud Eris viskas pidulauale kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud: Kõige kaunimale. Nüüd puhkes kolme jumalanna-
hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: "kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama noore printsi Parise. Kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna Aphroditele. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. Achilleuse kand-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht. Ariadne lõng-Ariadne armus Theseusesse, kes oli läinud minotaurust tapma. Minotaurus oli labürindis ja sealt ei
mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd. Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see
Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv) 20. Hiiobi sõnum raskest õnnetusest teatav sõnum. Jumal pani Hiiobi usu proovile, saates talle kaela õnnetusi (hävitas karja, tervise, vara, pere) 21. Jesaja ennustus Kord saadab jumal messiase (salvitu), kes taastab Iisraeli riigi kunagise vägevuse. Messias on Taaveti soost ja sünnib Petlemmas. 22. Tüliõun - Trooja kuningapoeg Paris andis kuldse õuna kolmest jumalannast kõige ilusamale, Aphrodite lubas Parisele kauneima naise (Sparta kuninga abikaasa Helena) Lahkheli põhjus 23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja
venitas pikemaks, kui liiga pikad, siis raius jalad maha. Ka nii või teisiti sobimatud võimalused. Pyrrhose võit- Suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit. Sisyphose töö- Mõtetu ja ränkraske töö. Tantalose piinad- Lüüdia kuningas, kes üritas jumalatele oma poja liha söögikspakkuda. Karistuseks saadeti allilma, kus pidi janusena seisma jalgupidi vees ja näljasena vaatama puuvilju peakohal, sest ta ei saanud kumagi kunagi kätte. tüliõun- Tülijumalanna viskas õuna kirjaga ,,Kõige kaunimale" peoliste sekka. 3jumalanna vahel puhkes tüli ja nad otsustasid lasta Trooja prints Parisel valida. Ka lahkheli põhjus. võõraste sulgedega ehtima- Teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine. moirad- 3 Kreeka saatusejumalannat. Nende määrata oli surelike käekäik ja elu pikkus. Esimene ketras elulõnga, teine mõõtis lõnga pikkuse ja kolmas lõikas selle läbi. Ari üia-tormideemon. Pooleldi röövlind, pooleldi inimene
Sireenid olid tiibadega naised või naisepeaga linnud, kes elasid ühel saarel Itaalia ranna lähedal. Algul on nad kaks või kolm lauljat, hiljem lisanduvad teised sireenid, kes lauljaid flöötidel ja keelpillidel saadavad. Sireenid olid surelikele ohtlikud. Kui mõni laev nende saare lähedale sattus ja meeskond nende laulu kuulis, ei suutnud meremehed enam pardale jääda. Igatsuse sunnil ujusid nad kaldale ning jäid viljatul saarel haledasti nälga. Hukatuslik tüliõun oli kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna
Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd. Tantalose piinad- Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Võõraste sulgedega ehtima- teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine.
sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. Prokrustese säng: kurjategija, kes pani oma ohvrid voodisse, ning venitas neid siis pikemaks, või lõikas üleliigseid tükke ära, tehes nii kõik ühesuuruseks. Theseus karistas teda, pannes tema enda sellesse voodisse. * ühetaoliseks tegema/ lõikama, ühtlustama. Individuaalsuse kaotamine. Tüliõun: Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta piduliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud ,,Kõige ilusamale". Sellepärast tõusiski tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kui nad Zeusil otsustada palusid, suunas tema nad naiste viha kartes targu Trooja printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. *sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi.
Sireenid olid tiibadega naised või naisepeaga linnud, kes elasid ühel saarel Itaalia ranna lähedal. Algul on nad kaks või kolm lauljat, hiljem lisanduvad teised sireenid, kes lauljaid flöötidel ja keelpillidel saadavad. Sireenid olid surelikele ohtlikud. Kui mõni laev nende saare lähedale sattus ja meeskond nende laulu kuulis, ei suutnud meremehed enam pardale jääda. Igatsuse sunnil ujusid nad kaldale ning jäid viljatul saarel haledasti nälga. Hukatuslik tüliõun oli kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja
Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud „kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see otsus saigi Trooja sõja ajendiks. (Siit ka väljend Erise õun ehk „tüliõun“) Arese saatjannaks oli ka sõjajumalanna Enyo ,metsiku lahingukära personifikatsioon. Kust iganes nad ka üle ei käinud, tekkis paanika, veri ja surm. Sümbolid – raisakotkas ,kilp ja kiiver. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Sümboleid, mida Aresega seotakse, on mitmeid.
algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. (Roomlased kutsusid neid jumalaid nii: Jupiter, Juno, Minerva, Venus.) Mida teha? Kes langetab otsuse? Pika vaidluse järel lepiti kokku, et 6 naise ilu üle otsustagu kõige kaunim mees Trooja kuningapoeg Paris. Nii tõttasidki kolm
meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme jumalanna
Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme
Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Trooja sõna tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Paris, kes ilusa Helena röövimisega oligi kogu sõja esile kutsunud, noolega kangelase haavatavat kanda. Jumal Apollon oli ise selle eest hoolitsenud, et nool märgist mööda ei läheks. Ka suurim kangelane ei pääse oma saatusest- selline moraal on müüdil Achilleuse kannast. Tüliõun Riiujumalannat Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Igaüks jumalatest lubas Parisele midagi, kuid, kuna Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks Ariadne lõng
Hesperiide võiks mütoloogias pigem mingiks marginaalseks rühmituseks pidada, kuna isikutena on nad tugevalt nende aias kasvava surematust sümboliseeriva kuldse vilja varju jäänud. Kangelased, keda nende aiaga seostatakse, ei tundnud niivõrd aukartust sealsete naisjumaluste vastu, kuivõrd nad hindasid pigem kõrgelt just jumalikku objekti, mida sealt noppida sai. Hesperiidide aiast pärines ka õun, mis kaudselt päästis valla Trooja sõja. Siit ka väljend tüliõun. Paljud jumalannade grupid olid enamasti Zeusi tütred. Peajumala tormilise armuelu tõttu olid aga lastel erinevad emad ning sellest lähtuvalt olid nad ka eripalgelised. Neid seostati samalaadsete tegevusvaldkondadega nagu jumalaidki ning neil oli oma roll kanda teatud loodusnähtuste või aastaaegadega. Nad võisid inimesi nii innustada kui ka karistada. Ehkki peajumaladjumalad mõjutasid mitmekülgselt inimeste elu, oli saatus ning surm teiste
Miks võrdleb Müller keelt Rubicoga? 10. Vanakreeka mütoloogiast on pärit palju väljendeid, mis rikastavad kee- lekasutust. Kust pärinevad järgmised väljendid: Achilleuse kand, Ariadne lõng, Augeiase tallid, danaiidide töö, Erise tüliõun, Ixioni tuleratas, Lethet ületama, Parise otsus, Penelope truudus, Prokrustese säng, Sisyphose töö, Tantalose piinad, Trooja hobune? 14 15
23.Minotaurus härja pea, inimese keha 24.Moirad saatusejumalannad (3tk) 25.Muusad kunsti kaitsejumalannad (9tk) 26.Nartsissism enesearmastus 27.Nektar jumalate jook 28.Nestor kangelane Trooja sõjas 29.Penelope kudumistöö mõttetu töö, midagi mis ei saa kunagi valmis 30.Proksustese säng sobimatu olukord 31.Sisyphose töö midagi lõputut tegema 32.Tantalose piinad see, kes on õnne kõige rohkem nautinud, kuid mitte selle vääriliseks osutunud 33.Tüliõun midagi mis tekitab tüli 34.Võõraste sulgedega end ehtima teiste saavutusi omadena esitama 35.Pyrrose võit edu saavutama ränga hinna eest 36.Morpheus unenäojumal 37.Mentor usaldusväärne isik 38.Oidipuse kompleks kui poeg armastab oma ema, isa on rivaal 39.Parnassos muusade asukoht (mägi Kesk-Kreekas) 40.Pandora laegas tundmatu sisuga keelatud asi 41.Kerberos kolme peaga allilma valvekoer 42. Ariadne lõng - juhtnöör
Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London. Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera (Juno), tarkusejumalanna Athena (Minerva) ja armastusjumalanna Aphrodite (Venus). Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige kaunim surelik mees Trooja kuningapoeg PARIS. Nii tõttasidki kolm jumalannat Parise
annaabi.ee 
