Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trooja sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Trooja sõda
Thetis - neriid
Ettekuulutus – Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega – Peleusega.
TüliõunEtis (tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma.
Surematus – tulekoldesse panemine , loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida.
Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates – allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi.
Achilleuse kand – nõrk koht
Odysseus – kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami)
Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis.
Parise otsus – Paris oli Trooja noorim prints . Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera( Juno ) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena ( Minerva ) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite( Venus ) pakub talle kõige ilusamat naist – Helenat. Merqurius( Hermes ) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada.
Eros – armastusjumal (Aphrodite poeg)
Atribuut – tunnus
Gorgoneion – kilbil olev Medusa . See oli Athena ( sõjajumalanna) atribuut.
Medusa pilk kivistas.
Kassandra – 50 venna ainus õde(Parise õde) ta isa oli Priamos . Kassandra oli selgeltnägija.
Kassandra hüüded – halva ettekuulutamine.
Kui keegi oleks Kassandra ettekuulutusi uskunud, jälginud, oleks saanud halbu asju vältida. See oli tema karistus, et keegi teda ei uskunud .
Luik ja Leda – Leda oli Sparta kuninganna. Zeus läks luigena tema juurde. Peale seda tulevad 4 muna. Munadest tuleb 2 poissi – Kastor ja Polydeukes ja 2 tüdrukut - Helena, Klytaimnestra
Kastor ja Plydeukes proovisid endale röövida naisi ( leukipiidid ) Iidas tapab Kastori ära. Poisid pannakse taevasse tähtkujuks. – Kaksikud.
Helena abikaasa oli Menelaos . Helena oli Sparta kuninganna.
Röövimine“
Paris elab mõnda aega Sparta lossis. Menelaos peab minema mõnda aega kodust ära ning usaldab oma naise Parise hoolde. Paris “röövib“ Helena.
Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks.
Tantalose piin – üleloomulikult suur kannatus.
Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa)
Agamemnon – Menelaose vend. Myckene kuningas. Kreeka vägede ülemjuhataja.
Iphigenia (Agamemnoni tütar) ohverdamine
Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte.
Agamemnoni saadikud Achilleuse ees.
Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis).
Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa.
Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta. Patroklos võtab Achilleuse rüü ja vanim prints Hector tapab ta , arvates, et ta on Achilleus.
Hectori ja Andoromache hüvastijätt.
Hector jätab oma naisega hüvasti, sest ta arvab, et ta saab surma, sest Achilleus tahab Hectoriga võidelda, kättemaksuks selle eest, et Hector ta sõbra tappis.
Hectori surnukeha lohistamine.
Priamos läks üksi Achilleuse telki ja palus oma poja surnukeha tagasi.
Amatsoonidmetsikud naised, kes tapavad mehi (eelistavad naisi)
Amatsoonid tulevad mängu peale Hectori surma, et aidata troojalasi.
Trooja hobune – õnnetusttoov kingitus.
Odysseus mõtles välja trooja hobuse, kui nipi kuidas Troojasse pääseda. ( Suuremaks tuli raiuda Scyla väravad, et hobust sisse viia). Hobuses oli 40 meest.
Laukon – Trooja preester. Ta hoiatas hobuse sisse toomise eest. Ta ütles, et hobust ei toodaks sisse. Maod tapsid ta ja tema poja.
Rooma rahvuseepos on Aeneas . Armastusjumala poeg oli Aeneas. Armastusjumalanna palus oma pojale sõjariistu, et too saaks leekidest haaratud Troojast põgenema.
Anchises – Venuse mees, Aenease isa. Ta on halvatud , sest ta lobises välja, et on Aenease isa. Kui Aeneasel oli valik kas päästa oma isa või ei, siis ta tegi seda.
Kuninganna Dido pakub Aeneasele, et ta võib ta naiseks võtta. Aeneas- prints-abikaasa. Dido tapab ennast, sest Aeneas läheb ära, kuigi Dido palus tal jääda.
Aeneas läheb Apenniini poolsaarele. Leiab uue naise ja saab rooma rahva alusepanijaks.


Flora Kuningriik

Flora – taimeriik .
Aias – kukutab end mõõga otsa – sünnib nelk . Ta tahtis saada Achilleuse sõjarüüd, mille sai parim sõdalane. Mõõga otsa kukutamine oli aumeeste surm.
Klytie – moondub päevalilleks, sest päevalill keerutab ennast päikese järgi. Klytie armastab päikesejumalat ja vaatab talle järgi.
Narkissos –moondub nartsissiks. Ta vaatab kogu aeg oma peegelpilti. Pandi karistuseks ennast armastama . Kaja armastab Narkissost.
Echota sai karistuse, et ta ei saanud teksti alustada vaid kordas ennast kogu aeg.
Smilax – muutus kassitappuks. Armastas Krokust
Krokus – muutub krookuseks . Armastas Smilaxi
AdonisAphrodite armastatu . Aphrodite palub, et Adonis jahile ei läheks, kuid ta läheb ikka. Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest.
Sefiir – õrn tuuleiil .
Hyakinthos – Zephyros – Tekib hüatsint. Saab surma Apolloni poolt visatud kettaga.
Gükloop – sõõrsilm
Gükloop Polyphemos – kannibal , hiiglane . Armastas Galateiat.
Odysseuse reisikaaslased rammisid gükloobi pimedaks.
Galateia armastas Akist. Polyphemos tapab kiviga Akise, ta muutub Sitsiilia jõeks.
Tuulte jumalad
Aiolos - peajumal
Boreas- põhjakaare tuulejumal
Sireen - kuri deemon, naislind, ilus, hukutavalt ilus hääl. Nende laulule ei suudetud vastu panna. Tapsid inimesed, kelle olid kohale meelitanud.
Odysseus oli ainus, kes oli kuulnud sireenide laulu ja ellu jäänud. Ta lasi end masti külge siduda ja reisikaaslaste kõrvad vaha täis valada.
Harpüia – koledad, kurjad naisdeemonid, linnud . Panid asjad haisema .

Skylla ja Charyptise vahel olema

Kahe halva asja vahel valima. Ei tahaks üldse valida, aga oled sunnitud.
Messina väin- apeniini poolsaare ja Sitsiilia vahel. Olid keerulised laevastamistingimused. Oli palju veekeeriseid ja karisid.
Skylla – kari
Charyptis- veekeeris
Glaukos armus Skyllasse, Skylla ei hoolinud temast. Glaukos tahtis võlurohtu saada, mis paneks Skylla teda armastama. Ta palub Kirkelt armurohtu. Kirke armub mehesse, ning annab Glaukosele mürki. Glaukos heidav seda madalasse lahesoppi, kus Skylla pesemas käib. Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga.
Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni.
Odysseus oli pärit Ithaka saarelt.
Penelope töö – töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud. Mehed tahtsid temaga abielluda , et saada kuningaks. Ta ütles, et ta peab enne surilina valmis tegema. Igal päeval ta kudus ja öösel harutas.
Lõpuks pidid kõik kosilased laskma Odysseuse vibuga läbi 7 kirvevinna. Ilmus Odysseus maskeerituna. Odysseus lasi Telemachosega kõik kosilased maha.
Odysseuse ja Penelope abielusalasud oli, et voodi on elusast puust.
Trooja sõda #1 Trooja sõda #2 Trooja sõda #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kkiirrkkee Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Antiikmütoloogia
6
doc

Antiikmütoloogia

8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ­ ajalugu 2. Urania ­ astronoomia 3. Melpomene ­ tragöödia 4. Thaleia ­ käsitöö 5. Terpsichore ­ tants 6. Kalliope ­ eepiline luule 7. Erato ­ armastusluule 8. Polyhymnia ­ jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste

Kunstiajalugu
Trooja Sõda
17
doc

Trooja Sõda

Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa ­ kuus; metron ­ mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis

Ajalugu
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

Sellest ajast peale oli Kronos universumi isand koos oma õest kuninganna Rheaga. Viimaks tõstis üks nende poegadest Zeus isa vastu mässu. Kronos oli kuulnud, et üks tema lastest tõukab ta ühel päeval troonilt ja õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende sündi. Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta salaja Kreeta saarele. Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi. Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel. Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam ­ Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna). Hiljem tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata ­ gigandid hakkasid mässama.

Kirjandus
Trooja sõda
4
doc

Trooja sõda

TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.

Ajalugu
TROOJA SÕDA
3
docx

TROOJA SÕDA

TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi

Kirjandus
Vana-Kreeka Antiikkirjandus
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos ­ tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead

Kirjandus
kirjandus 2020 talv
18
docx

kirjandus 2020 talv

Lõpuks sai Zeus teada, et too naine on merenümf Tethis, ning ohu vältimiseks pandi Thetis naiseks kreeka kangelasele Peleusele. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris, kuid too viskas pulmaliste sekka kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”, ning loomulikult läksid naised omavahel tülli. Riidu läksid kolm tähtsaimat: Zeusi abikaasa Hera, sõjakas linnade kaitsja ja tarkusejumalanna Athena ning ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Kohtunikuks määrati Paris Alexandros, Trooja kuninga Priamose poeg, kes eelistas Aphrodite lubadust (maailma ilusaim naine). Kauneim naine Helena oli kahjuks juba võetud Sparta kuninga poolt, kuid viimase äraoleku ajal läks Paris talle külla ning Aphrodite abiga röövis Helena. See põhjustas kreeklaste sõja Trooja vastu, mille ülemjuhatajaks oli Sparta kuninga vend, Agamemnon. Kümnendal piiramisaastal mõtlesid Kreeklased välja viisi Trooja vallutamiseks - Trooja hobuse. Troojalased läksidki

Kategoriseerimata
Kirjanduse arvestus I - antiik
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

fuuriaid minema ajada, sest niikaua kuni eksisteerib patt, eksisteerivad ka nemad. Valitsema jäid Kronos ja tema õde ning abikaasa Rhea. Kronos teadis, et üks tema lastest tõukab ta troonilt ning seega neelas ta kõik sündinud lapesd alla. Rheal õnnestus päästa üks poeg, andes poja asemel Kronosele kivi. Poja viis ta aga Kreeta saarele. Selleks pojaks oli Zeus. Kui ta suureks sai, sundis ta oma isa viit allaneelatud venda ja õde ja ka kivi välja oksendama. Järgnes sõda Kronose ja titaanide ning Zeusi ja teiste jumalate vahel. Sõda ähvardas maa hävitada, kuid Zeus võitis tänu sajakäelistele koletistele ja titaan Prometheusile, kes asus Zeusi poole. Kõiki titaane karistati hirmsasti. Kõige suurema karistuse sai Atlas, Prometheuse vend, kes pidi turjal kandma taevavõlvi. Maa sünnitas viimase koletise, tuldpurskava Thyponi. Zeus võitis, sest ta valitses kõue ja välku.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun