Vanakreeka ja -rooma mütoloogia kokkuvõte (3)

Kordamisteemad 10.klassile
1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA.
Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest
Mütoloogia-müütide kogum
2.Vanakreeka- rooma jumalad (nimi, valitsemisala , iseloom. Tunnused)
Zeus( Jupiter )-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees.
Hera ( Juno )-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud .Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev. Armukade ja salakaval.
Aphrodite ( Venus )-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku: Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele.
Apollon (Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika .Iseloomulikku:talle allusid muusad , sümboliteks vibu ja nool , lüüra.
Ares ( Mars )-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver .
Athena (Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku: Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmiklaps.
Artemis( Diana )-valitsemispiirkond-ööd, metsad ja jahid. Iseloomulikku:Apolloni kaksikõde, parim kütt, ta loom oli emahirv.
Demeter ( Ceres )-valitsemispiirkond-põllundus.Iseloomulikku:viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar.
Poseidon ( Neptunus )-valitsemispiirkond-Meri.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks kolmhark , ta loom oli hobune.
Hephaistos ( Vulcanus )-valitsemispiirkond-Tuli ja oskustöö.Iseloomulikku:Aphrodite abikaasa, inetu ja lombakas , rahuarmastav, kaitses käsitööd ja kunsti.
Hermes(Mercuria)-valitsemispiirkond-Kaubandus ja Zeusi käskjalg.Iseloomulikku: varaste jumal, uljas nooruk, kes ainukesena sai minna allilma, tiivulised sandaalid ja kübar.
Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun.
3.Mütoloogilised olendid
Saatür-deemonlik loodusvaim , inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega.
Kentaur -metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad.
Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal.
Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha
Muusa -lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral.
Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates . Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana.
Kükloop-„sõõrsilm“, ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks.
Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna
Gorgo( Medusa )-koletised, 3 õde, kellel olid juuste asemel maod , kivistava pilguga.
Graatsia-Aphrodite saatjannad, kaunid ja head
Titaan (id)-vanad jumalad, alguses oli neid 12, valitsesid maailma
Sfinks-naise pea ja ülakehaga, aga lõvi alakehaga ja tiibadega. Küsis mõistatusi
4.Mütoloogilist päritolu sõnad/väljendid
Achilleuse kand -Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.
Trooja hobune-Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus.
Oidipuse kompleks -Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.
Delfi oraakel - oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid.
Paanika -Paan (kreeka Pan) oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust , mistõttu on tema järgi nime saanud paanika.
Arahnofoobia- (ka: arahnefoobia, araknofoobia) on haiglaslik hirm ämblike ees.
Gigant -Kyknos oli vanakreeka mütoloogias Arese ja Pelopeia verejanuline poeg, gigant. Ta elas Makedoonias ja tappis nii palju möödakäijaid kui sai. Tema unistuseks oli tapetute luudega kaunistada oma isa templit, mida ta Anaurose jõe kaldale ehitas.
Atlas -Atlas on vanakreeka mütoloogias titaan, kes kannab oma õlul taevavõlvi. Tema järgi on nime saanud mitmesugused asjad. KUI VÕIB NII ÖELDA. SUUR ASI KA, et vikipeediast kopin.
Pegasus -oli Kreeka müütides Korintose kangelasele Bellerophontosele kuulunud lendav hobune.
5. 5 loetud müüti. ISE LOED ÄRA NEED, NAHHUJ
6.Homerose eeposed („Ilias“ ja „Odüsseia“)

„Ilias“- Lühike sisukokkuvõte

Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi . Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist.
„Odüsseia“
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!