ANTIIKMÜTOLOOGIA (0)

ANTIIKMÜTOLOOGIA
Achilleuse kand - inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks.
Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool- hobused , metsikud, üks hea oli Cheiron.
Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle  Hermes  andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks
Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka , mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb.
Penelope  truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et  Odysseus  on surnud ja Penelope  lesk . P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale , Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus.
Prokrustese säng -  Prokrustes  oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid.
Sisyphose töö -  Sisyphos  peab allmaailmas veeretama kõrge mäe otsa kaljurahnu, mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd.
Tantalose piinad -  Tantalos  tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid.
Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka
kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad  Hera ,  Athena  ja  Aphrodite , kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras  Paris  õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks.
Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse  Ateena  kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida.  Theseus  talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks .
Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu.
Kükloop – Ühesilmsed hiiglased.
Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid,
sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga.
Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega.
Najaad – kreeka  nümfid , kes elasid allikates, tiikides ja järvedes.

KAKSTEIST PEAJUMALAT

Zeus  -
Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja
taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja. Armus pidevalt. Sümboliks kotkas ja tamm.
Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi
armukesi halastamatult.
Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes.
Hades - Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte
õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone.
Athena - Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalanna, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas.
Apollon - Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli  muusika  kaitsja.
Artemis  - Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati
kuujumalanna Seleenega, teeristide jumalanna, seostati pimeduse tempudega.
Aphrodite - Armastuse ja ilujumalanna. Vastupandamatu, õel, pilkav.
Hermes - Üks mitmekülgsemaid jumalatest, karjajumal, kaubandus ja teede, ta oli noor ja väle jumalate käskjalg. Teda peeti heeroldikeppikese tõttu ja une- ja unenägudejumalaks. Pettur ja varas. Kuna ta oskas kõigest väljapääsu leida oli ta ka mõtlemise- ja kõnekunstijumal.
Hestia - Kodukolde jumalanna ja perekonna kaitseja. Kodukolle oli tema kultuspaik, kuhu
ohverdati talle osa toidust. Ei lahkunud Olümposelt
Ares - Sõjajumal, sõdurite kaitsja, inimesed ja isegi jumalad vihkasid teda. Julm
hävingut ja kannatust toov. Tapahimuline aga samas argpüks.
Hephaistos - Tule- ja sepatööjumal. Inetu, lombakas. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaitsemise eest Olümposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis.

ÜHEKSA MUUSAT

Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja  Mnemosyne
ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei
teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga  muusa  oma alale .
Kleio Ajalugu
Urania Astronoomia
Melpomene Tragöödia
Thaleia Komöödia
Terpsichore Tants
Kalliope Eepiline luule
Erato Armastusluule
Polyhymnia Jumalatele määratud laulud
Euterpe Lüürika

HERAKLESE 12 VÄGITEGU

1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi .
2. Tappis Lernas 9peaga koletise .
3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve
4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud
5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi.
6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku.
7. Tõi ära Minose metsiku sõnni , kelle Poseidon oli tollele kinkinud.
8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused.
9. Tõi ära Hippolyte vöö .
10. Tõi ära Geryoneuse karja.
11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad.
12. Päästis Theuse allilma „unustuse istmelt“

ILIAS

Menelaos  – Abiellus Helenaga, kelle Paris röövis.
Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele.
Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud
temasõnadelt usutavuse.
Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid
Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise
Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada
Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja.
Priamos – Trooja kuningas
Laertes – Odysseuse isa
Hektor – Trooja prints ja troonpärija
Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik:
tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus.
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel.
Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid .