Rüütliturniir Rüütliturniir Kõrgema seltskonna armastatuim ajaviide, rüütlite jõuproov, ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi nüride relvadega ja vägiteod pühendati südamedaamile Rüütliturniir Kestis mitu päeva 1.päev ratsakahevõitlus (puubarjäär, võitja sai vastase varustuse, piigid ja kilbid) Rüütliturniir 2.päev jalgsivõitlus (mõõgad ja sõjakirved) Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Rüütliturniir 3. päev grupivõitlus (lahingrelvad) Tänan kuulamast!
Berti Vägiteod 1. Miks jäi Berti käsi postkasti kinni? 2. Kes olid Berti sünnipäevapeol? 3. Miks Väike-Erik lihavõtete ajal väljas ei käi? 4. Kes lõi kooli jalgpallimeeskonnas võidumängus kolm väravat? 5. Mis ülesanne oli ema-patrullil emadepäeval? 6. Miks pani Bert töövestlusele minnes fraki selga? 7. Kuidas õnnestus Åkel ja Bertil mopeedi putitamine? 8. Kus käis Bert tööpraktikal? 9. Kus võtsid Bert ja poisid vastu uut aastat? 10. Mis sulle meeldis selles raamatus? Miks? Mis ei meeldinud?
elasid heroilisel ajal. See asendus kaasaja viletsa, raudse ajajärguga. V inimpõlv külvas põllule enda tapetud draakoni hambad, millest sirgusid relvastatud inimesed. Prometheus Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval kasvas maks tagasi. Hiljem Herakles vabastas ta. Heraklese põlvnemine, suhted jumalatega, vägiteod Zeusi ja Alkmene laps, kangelane, kes saavutas jumalate väärikuse. Ta sooritas 12 vägitegu, neid meenutades, võib öelda, et ta puhastas nii Augeiase tallid kui ka kreeklaste maailma, hävitades selle koletised ja laiendades selle piire. Nende teenete eest kingiti surematus. Ta sooritas oma vägiteod, et lunastada oma süütegu, Eurystheus andis talle need käsud. Herakles ladus enda jaoks tuleriida Oite mäele ja ronis sellele, kuna ei suutnud piinu välja kannatada. Sümbolid
Benito Mussolini 2016 Sissejuhatus “Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele.” - Benito Mussolini Sünnikoht ● Mussolini sündis Itaalias Predappio linnas ● 29.juuli 1883 - 28.aprill 1945 ● Vaeses sepa peres Amet ● Itaalia peaminister ja diktaator ● 1922-1943 ● OVRO - salapolitsei ● Õpetaja kirikukoolis ● Ajakirjanik Eraelu ● Armuke Clara Petacci ● Abielus koos Ida Dalseriga 1914 ● Poeg Benito Albino Mussolini ● Teine abielu Rachele Guidi ● 2 tütart ● Kolmas abielu Ravenna Vägiteod ● Aastatel 1943–1945 juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki ● Aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia 1943 kuninga käsul ● Juhtis riiki üle 20 aasta ● Abessiinia vallutamine 1935.- 1936.aastal Edu põhjused ● I maailmasõda raskendas tunduvalt olukorda ● Uue liikumise esiletõus köitis elanikkond...
peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1
Berti vägiteod Bert Ljung on 14 aastane puberteedi eas noormees, kellega juhtuvad igasugused huvitavad asjad. Oma sõprade Ake ja väikese-Erikuga juhtub neil palju seiklusi. Bertil on üks tüdruk- Emilia, kellest ta kogu aeg mõtleb. Ta on selline poiss, kes vahetpidamata unistab, et ta ostab endale mopeedi ja et temast saab kunagi miljonär. Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi. Bert sai tööd ka Bengstoni kohvikus jäätisepoisina. Seal lootis ta teenida nii palju raha, et osta mopeed. Ta sõber väike-Erik on kummaline, sest ta kardab kõiki naisi, lihavõtte jäneseid jne. Berti teine sõber Ake on ka kummaline, ta läheb iga asja peale vihale ning armastab rääkida musta...
Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios Jamb-kasvas välja pilkelaulust.Selle rajaja oli Archilochos Meelika-jaguneb modooniline ja koorimeelikaks Modooniline meelika-vastab nüüdisaja lüürikale.Teemad:sõjad, armastus jm. Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion. Esitajad olid Pindaros, Theokritos, Simonides. Luuletajad: Tyrtaios- motiivid olid vaprus, sõjalised vägiteod. Archilochos- kujutas oma luules palgasõduri elu Alkaiaos- kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule. Pindaros-teatud isikus ja tema suguvõsa ülistamine. 7.Draamazanri teke- draamazanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal. Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Dionysose pidustusteks olid suure dionüüsad, mis toimusid märtsis-aprillis. Kolme päeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale
kantsleri, kuid ei hakanud enda pead vaevama tema kõrvaldamisega, kuna teadis, et mees on palju õelat ja halba korda saatnud. Ta isegi pidi võitlema iseendaga, kaalutles sooritada enesetappu, sest võitles pidevalt ju ebaõigluse ja valede keskel, kuid siiski seda ei teinud, kuna arvas, et muidu poleks ta hing rahu saanud. Don Quijote seevastu aga tahtis muljet avaldada oma südamedaamile. Kujutas end ette rüütlina, kes püüdis kaitsta kõike ja kõiki kurjade jõudude eest. Kõik vägiteod, mida ta tegi, olid mingil määral pühendatud Dulcineale. Näiteks, kui ta vabastas galeeriorjad, tahtis ta, et nad läheksid räägiksid Dulcineale, mida mees tema pärast kõike korda saadab. Peale selle oli mees veel vaeste ja nõrkade kaitsja. Don Quijotet tembeldati hulluks ja naerdi tema rumaluste üle, kuigi tegelikkuses don Quijote käituski narrilt rüütliromaanide pärast, mida ta lugenud oli. Mõlemad raamatud kujutavad erinevat liiki kangelaslikust – kas siis kättemaks või
Kas karta Venemaad Venemaa on rahvuselt ja pindalalt maailma suurim riik ning tal on palju naaberriike. Eesti on üks nendest, mis on Venemaast pindalalt umbes 337 ja rahvaarvult 109 korda väiksem, selle teadmisega võib tekkida tunne, et Venemaa võib meiega teha, mis tahab. Kas siis peaks kartma Venemaad? Mõeldes kokkupuuteid ajaloost Eesti ja Venemaa vahel, võib tekkida hirm, et see juhtub jälle. Arvan, et Venemaa oleks meid juba ammu okupeerinud, kui me ei oleks Euroopa Liidus ega sõlminud lepingut NATO-ga. Näiteks Ukraina, kes ei ole NATO-s, Venemaa kasutas Ukraina ja separatistide vahelist konflikti ära ja okupeeris Krimmi. Lisaks meile, kui vaadata tagasi aastasse 1940, millal algas Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, meil ei olnud kedagi seljataga, kes meid kaitseks nagu NATO. Usun, et ei ole vaja vaadata Venemaad kui vaenlast aga valmis peab olema. Isegi, kui nüüd Venemaal tuleks pähe mõte, et ...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid.
Ladina juriidiline terminoloogia 11.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Tõlkida tekstist 21 (lk 31) laused 1-21. Partitsiipide kohta lähemalt lk 127. 3) Harj 30 (lk 87): süüdistav hageja – valitsev kuningas; õigeksmõistetud kohtualune – kirjutatud seadus. 4) Kaasa võtta arvestuse materjalid ja verbi koondtabel, vt ÕIS. 1. ius disponendi – õigus käsutada , ius possidendi – valdamise õigus/õigus asja vallata, ius utendi – kasutatamise õigus..omandiõiguse peamised elemendid 2. culpa in custodiendo – hooletus järelevalve teostamisel, culpa in eligendo - hooletus abiliste valimisel, 3. culpa in faciendo – isiku süü tegude sooritamises, culpa in non faciendo – isiku süü millegi tegemata jätmises (hooletus) 4. Iter est ius eundi per fundum alienum – teekond on minemise õigus võõrale maale? Per = läbi minemis...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi
ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas spordiriik peab tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad suusakepid käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi algusesse, kui mitte veel kaugemale. Tervisespordi harrastajate arv kasvab märgatavalt igal aastal. Oma panuse sellele annab riik, rajades aina enam kergliiklusteid, välijõusaale, erinevaid matkaradu. Seoses huvi kasvamisega aktiivse eluviisiga seoses, korraldatakse ka järjest enam spordiüritusi nagu näiteks maratonid, elamusretked jne. Praeguseks on võimalused tervisespordi harrastamiseks välitingimustes kasvanud samale maale,
SAJANDINI Kes me oleme? 1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn.
Heraklese vägiteod · I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha raiutud, haaras kangelane surematu pea ning m...
4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6. Hümn- ülistuslaul jumalaile 7. Ood- pidulik ülistuslaul 8. Epiniikion- laul teatud isikutele Archilleus · Kirjutas valme, eleegiaid ja jambe, milles kujutas iroonilist palgasõduri elu Tyrtaios · Vanim kreeka eleegik. Vaprus, sõjalised vägiteod, patriotism Solon · Eleegid ja jambid. Seadusandlus, poliitika, moraal Alkaios · Poliitiline võitlusluule Sappho · Esimene naisluuletaja. Naiselik luule, tunded, meeleolu. 6 sajand ekr Anakreon · Õukonnalaulik. Vein, lõbu, kaunid naised. Simonides · Pilkeluuletused Pindaros · Ülistuslaulud. Sõnakujundite rohkus Teater 1
quintia essentia---> kvintessents) ning läbi selle kulgedes tekitab iga taevakeha mingit heli, mille kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna (nii, et vahemärkuse korras võiksime lisaks tähtede vaatamisele ka taevast kuulata), aga meie ei kuule seda heli, sest a) meie loomus on liig tühine b) oleme niisuguse heliga kokkupuutunud juba sünnist saati ja ära harjunud Veel on Pythagorase nimele kantud seesugused vaimsed vägiteod: 1) matemaatikas avastas omanimelise teoreemi tõestuse 2) astronoomias omistatakse talle avastus, et Hesperus ja Phosporus (Ehatäht ja Koidutäht) on üks ja seesama ehk Veenus. 3) muusikas määras akustikas kindlaks matemaatilised suhted heliredeli intervallide vahel Kokkuvõttes: maailma ehitust tuleb mõista arvude abil
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
Valm Eleegia Jamb Palgasõduri elu TYRTAIOS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Elas 7. sajandil eKr. Kolmas tase Spartast pärit Neljas tase eleegik Viies tase TEOSED Vaprus Sõjalised vägiteod Polislik patriotism Häbistas pelgureid ja reetureid Marsilaulud SOLON Elas 7.-6. sajandil eKr. Atika poeet, kaupmees, rändur, poliitik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Üks seitsmest targast Teine tase ``Mis liig, see liig`` Kolmas tase
rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia- kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel 2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda, armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis, tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale, tütrele. Pühendas abiellunud tütarlastele. Luues väljendas õnne, igatsust, südamevalu
kehtestamiseks või nende ületamiseks. Ühiskond on arenenud õelaks ja kurjaks ning sellest on tulnud ahnus ja teised probleemid. Usun, et kui inimesed saaksid valida õigluse, armastuse ja heatahtlikkuse järgi valitsejad, oleks olukord sootuks parem ning ajaloo õpikute sisu teine. Õppides ajalugu näeme, et suurem osa sündmustest keerleb I ja II maailmasõja ümber, mille vältel on toimunud suurte juhtide Hitleri, Mussolini ja Stalini nn vägiteod, kaasa arvatud massimõrvad miljoneid inimesi tapeti selleks, et alles jääks ,,kõrgem rass" (Hitleri puhul aaria rass). Süütud inimesed saadeti tihti põhjuseta vanilaagritesse, gaasikambritesse, neid näljutati ja peksti surnuks. Ära ei tohiks unustada ka lihtsalt sõjas surnud mehi. Hitleri ajal viidi vangilaagrites läbi inimkatsed. Eesmärgiks oli välja töötada DNA, mis muudaks sõdurid vastupidavamaks, tugevamaks ning pikendaks eluaega. Mida selleks tehti?
Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningriigis valitseb kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod Zeus otsustas vabastada oma vennad, kes olid veel isa kõhus vangis. Ta andis Kronosele rohujooki, mis paneks ta allaneelatus lapsi välja oksendama. Zeus mõistis, et ei saa tegutseda enne, kui ta vennad on täiskasvanuks saanud. Nad võitlesid siis Kronose ja titaanidega. Sõda kestis 9 aastat, titaanid said lüüa. Zeus jumalate ühendaja Kui aeg käes, asusid Zeus ja vennad heitlusesse. Zeusi aitasid teised jumalad.
Siin kohal võin näiteks tuua itaalia viimase kuninga Umerto II Savoi, kes põhimõtteliselt kihutati oma riigist välja ja kehtestati ka sedus, et tema meessoost järeltulija ei või itaaliasse naasta ja see on küll väga halb asi, millega inimestele meelde jääd. Aga millega siis peaks üks valitseja siis silmapaistma? Machiavellil oli selleks oma teooroia 21.peatükis Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitsejal tuleb igas ettevõtmises püüda jätta endast mulje kui suursugusest valitsejast ja väljapaistvate vaimuannetega inimesest. Samuti peetakse lugu valitsejast siis, kui ta on tõeline sõber või tõeline vaenlane. Valitseja peab hoiduma liitumast endast tugevamaga, kuna kui toimub ühine pealetung, siis jääd sa tema vangiks. Valitseja peab näitama lugupidamist nende vastu, kes on mingil alal väljapaistvad. Innustamine on oluline,
Hades andis talle selleks nõusoleku, tingimusel et Herakles ei kasuta koera vastu relva. Kangelane tohtis kasutada ainult kätejõudu. Isegi neil tingimustel sundis vägilane hirmsa looma alistuma. Ta tõstis koera kätele ja kandis teda kogu pika tee allilmast Mükeenesse. Eurystheus aruka mehena ei soovinud elukat enesele jätta, vaid käskis Heraklesel koer tagasi viia. See oligi vägilase viimane töö. Peajumal Zeusi poja vägiteod on filmilavastajaid ning kirjanikke inspireerinud juba tubli kolmkümmend aastat. Viimati anti välja Walt Disney, täispikk animafilm «Hercules» (1997), mis jutustab kurikuulsa loo ka lastele. Esimene «õige» Herakles nägi ilmavalgust 1959. aastal Pietro Francisci käe all. Esimesele linaüllitisele vändati varsti järg «Hercules Unchained». Erinevalt paljudest teistest ühe-karakteri-zhanridest (Tarzan, Frankenstein jpt) oli pretendente selle nimi- osalise kohale aga palju
Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus Erootiline suhe ei välistanud pedagoogilisust Pederastia (kr. k paiderastia- poistearmastus) Lesbose saarel elanud poetess Sappho kirjeldab naiste ja tüdrukute suhteid Arutelu Võrrelge naiste ja meeste positsiooni Vana-Kreekas. Kuidas on naiste ja meeste positsioon ühiskonnas ajaga muutunud? Kangelaseepika Heraklese vägiteod Teeba kuningas Oidipus Trooja sõja lugu "Ilias" ja "Odüsseia" Autoriks Homeros? Ülesanne Võrrelge Vana-Kreeka teatrit tänapäeva teatriga. Õpik lk 120-121 Kreeka jumalad Tuleta meelde Kreeka jumalad! Õpik lk 110-111 ,,Filosoofia saab alguse imestusest." Aristoteles Sokrates (470-399 eKr) Skulptori ja ämmaemanda poeg, kiviraidur Ei pannud oma mõtteist midagi kirja. Sokrates õpetas kahtlema omaks võetud veendumustes, teguviisides,
Nefertar suri aga noorelt ja tema haud Thebesis on hästi tuntud. See on Kuningannadeoru kauneim, kaunistatud suurepäraste joonistuste ja värvidega. Ramsese teise peanaise nimi oli Isinofre. Tema sünnitas talle ka neli poega. Need ei olnud aga mitte sugugi Ramsese ainsad lapsed. Tal oli samuti palju ka mitteametlikke naisi ning kokku oli tal üle saja lapse, mis annab talle ka viljakaima vaarao tiitli. Ramses II vägiteod Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta asus troonile 25-aastasena ning teenis täie õigusega rahvasuus hüüdnime ,,Suur". Ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias Hetiitidega. 1286 või 1275 eKr toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja
-12. sajandist? Paberit oli vähe ning ilmaliku muusika jaoks paberit raisata ei tohtinud. 10. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuim luulekogu. Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist. Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja. 11. Mis on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud ja kes neid esitasid? Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence's Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just room...
leeri: keisri ja paavstipooldajad, arveldamine rahaga, rikkust hinnati rohkem kui päritolu (vastuolus ristiusuga) Linnakultuur: pidustused, vastlakarneval, 40-päevane paast, näitemängud, linnakirjandus ilmalikud motiivid (fabliood värsivormis lühilood) pilkasid erinevaid inimesi 5. Kirjandus 1. pühakute elulood konkreetselt ühe pühaku kohta kuni surmani 2. kangelaseeposed kangelase vägitegudest värsivormis 3. rüütliteromaan rüütli vägiteod, südamedaamile 4. trubaduuride luule südamedaamile 5. linnaromaanid suhted linnas, kajastatakse nt. loomade näol 6. Kirik + ristiusk (keskaegse inimese maailmapilt) veendumus: maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene -Jumal maailma looja, üleloomulike võimetega olend, kes juhib maailmas toimuvat ja keda eriliselt austatakse -Paradiis koht, kuhu võetakse õigesti elanud ristiusulised pärast surma
alguses enam karnevallik. -Raamat kirjutati ajal, mil Itaalias ja kogu Euroopas suurenes pettumus võimaluses humanismi teostada kui ühiskonnaelu programmi. -Esimeste raamatute ja kolmanda osa avaldamiste vahe on pikk. ,,Gargantua" ja ,,Pantagruel" olid menukad. 1542. a avaldas Rabelais mõlemad raamatud koos. Neljanda raamatu peatükid nägid ilmavalgust 1548. a alguses ja raamat tervikuna 1552. aastal. -Kirjutas proosas. lülitas süzeesse peategelaste vägiteod kui ka tema kasvatamise. See oli tähtis üleminekule eeposelt romaanile. Isiksuse kujunemine oli humanistide kogemustest pärinev motiiv. -Teda kasvatati frantsisklaste kloostris. 1525. a läks ta dominiiklaste juurde üle. 1530. a loobus ta valimulikuseisusest, hakas õpetama oma meditsiinikursust. -Tema raamatus leiame ka kiriku parodeerimist. Miguel de Cervantes (1547-1616)
· Ränk töö, katsumused ja raskused · Jumalad ei hoolinud inimestest palju ja vahel harva saatsid häid asju · Luuletajad, jutuvestjad, näitekirjanikud o Homeros o Sophokles o Euripides o Aischylos Kreeka mütoloogia sisuks on eelkõige IV põlvkonna vägiteod ja selle rahva hääbumisega lõppes ka mütoloogia. Titaan Prometheus - Inimkonna kaitsja Pandora - Savist naine, kelle Hephaistos zeusi soovil kättemaksuks inimkonnale valmistada lasi. Pandora avas nõu, kuhu olid vangistatud kõik pahed. Kekrops - Ateena I kuningas Deukalion - Kreeka Noa Charon - allilmajõe paadimees 9 muusat: Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat)
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul ku...
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Parimaks kindluseks on see, kui kaaskodanikud valitsejat ei vihka, kui see aga nii on, pole kindlustest enam abi, kuna alati leidub võõramaalasi, kes juba relvad haaranud kodanikele appi tõttaksid Eelnevat arvestades kiidab Machiavelli heaks nii kindluste rajamise kui mitterajamise ning mõistab hukka need, kes kindlustele lootma jäädes ei hooli oma kaaskodanike vaenulikkusest. Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitseja ei tohi olla erapooletu. Ta peab olema kas sõber või vaenlane. Kõhklevad valitsejad jäävad tavaliselt erapooletuks, et vältida oleviku ohte, ja enamasti ka hukkuvad. Valitseja ei tohi kunagi liituda endast tugevamaga, et tungida kallale teisele, sest võidu korral jääb ta tema vangiks. Valitseja peab arvestama ka sellega, et kõik vastuvõetavad otsused on ebakindlad: kunagi ei lähe korda vältida üht ebameldivust, langetamata teist
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis ...
Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas, et parim vahend lõvi n...
5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10. laul Odysseuse ja Diomedes öine käik troojalaste leeri 11. -13. laul troojalasi saadab edu 14. laul Zeusi uinutamine 15. laul Hektori vägiteod 16. laul Patroklos suundub lahingusse Achilleuse relvadega ning langeb Hektori käe läbi 17. laul Patroklose surnukeha päästmine 18. laul Hephaistos valmistab Achilleusele uued relvad 19.-21. laul Achilleus osaleb jälle sõjategevuses, ka jumalad võivad lahingust osa võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused
Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles. (Tuleb Heraklese sünnimüüt). Herakles oli alati Hera kiusuobjekt, aga samas tema ori. Herakles oli kompleksne kuju. Ähvardus lapsepõlves, vägiteod, et tõestada end jne, müüt mis ta oli. Osad tema vägitegudest on allilmsed- nagu Kerberose toomine, Geryoni karjad, mida valvasid põrgukoera vend Orthos. Läänepoolse maailma tugisammas on Atlas, idapool on tugisammas Prometheus. Seotud ka kentauridega (see naisekandmise, vee ja mürgi lugu)- nende tapja ja tema sai nende kavaluse poolt tapetud. Ta on nagu kentaur- tapahimune ja karvane. Herakles oli seotud naistega allutatud rollis. Ühelt poolt Hera
Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad, et kogu Maa oli sõja käigus rusuda saanud. Maa-ema ja Tartaros heitsid ühte ja sündis Typhon – jube koletis, kellega Zeus võitlusse astus. Zeus võitis taas. 2. Zeus, tema sünd ja vägiteod Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
soetamiseks ootamatu rünnaku puhuks on valitsejatel saanud harjumuseks püstitada kindlusi, mis on kui suurauad neile, kes kavatseksid tema vastu midagi ette võtta. Kindluste kasulikkus sõltub ajast ning asjaoludest. Kindlusi tuleks püstitada sellel valitsjeal, kes kardab rahvast rohkem kui võõramaalasi. XXI PEATÜKK MIDA TULEKS VALITSEJAIL TEHA SELLEKS, ET NEID VÄLJAPAISTVAKS PEETAKS Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitsejal tuleb igas ettevõtmises püüda jätta endast mulje kui suursugusest valitsejast ja väljapaistvate vaimuannetega inimesest. Samuti peetakse lugu valitsejast siis, kui ta on tõeline sõber või tõeline vaenlane. Valitseja peab hoiduma liitumast endast tugevamaga, kuna kui toimub ühine pealetung, siis jääd sa tema vangiks. Valitseja peab näitama lugupidamist nende vastu, kes on mingil alal väljapaistvad
andmeid Väike-Aasia Joonia linnade majanduse ja kultuurielu kohta. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos toetus suulise traditsioonile. Teose keskmes Euroopa-Aasia konflikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia). Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega". 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsut...
kauagi hoiaks, et oma õlale padja panna, kuid kui Atlas oli oma positsiooni tagasi jõudnud, võttis Herakles kähku õunad ja lahkus. XII Kolmepealise põrgukoera Kerberose äratoomine. Allilmas päästis ka Theseuse unustuste istmelt. Hades andiski Kerberose talle tinguimusel, et ta looma vastu relva ei kasuta. Theseus võttis koera kätele ja viis Mükeenesse. Eurystheus käskis looma muidugi kohe tagasi viia. Ülesanded saidki tehtud ja naise ja laste tapmine lunastatud, kuid Heraklese vägiteod ei lõppenud. Ta võitis võitluse gigant Antaiosega, kes oli nii kaua võitmatu, kui maad puudutas. Herakles tõstis ta maast üles ja kägistas ta. Ta võitis ka võitluse jõejumal Acheloosega, sest tahtis ta naisega abielluda. Acheloos võttis sõnni kuju, Herakles murdis sõnni sarve ära ja saigi Deianeiraga abielluda. Päästis kuningas Laomendoni tütre, kes ootas rannas koletisele ohverdamist, nagu Andromedagi. 11. vägiteo
Aleksandria filoloogid jagasid hiljem teose üheksaks ja andsid igale osale nime mõne muusa järgi. 1.4. raamat räägivad Pärsia riigi esiletõusust ja mitmete hõimude varasemast ajaloost, sh on üsna lai ülevaade Egiptusest. 5.9. raamat Kreeka-Pärsia sõdadest. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta)" 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Keskmes Euroopa-Aasia konfikt: idapoolsete impeeriumide ekspansioon (esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) 5. sajandil eKr
Aeneas saab relvad ja tulevikukujutlustega kilbi (Rooma asutajast imetavast emahundist). 9s rmt: sõjategevus algab. Aeneas V arvates vahva, julge, Turnus aga kirglik, Mesentius rahulik, Pallas ideaalne. Itaallased alustavad pealetngi, initsiatiiv läheb peagi troojalaste kätte. Kui Aeneast pole, piirab Turnus troojalaste laagrit. 10s rmt: Turnus tapab Pallase. Aeneas tapab Laususe ja Mesentiuse. 11s rmt: Pallase matus, latiinide sõjanõukogu, Camilla vägiteod ja surm. 12s rmt: Aenease ja Turnuse kahevõitlus. Olümposlik konflikt laheneb, troojalased ja latiinid peaks Juno arvates segunema. Lõppstseen on kahevõitlus (nagu Achilleus ja Hektor), milles võidab Aeneas. ,,A" on Augustuse-aegse rooma klassitsismi mälestis. Ses Itaalia patriotismi. ,,A" idealiseerib Rooma-Itaalia aega, kombeid, uskumusi. Aeneas on arukas, õiglane, vapper, halastamatu jms. Täienisti negatiivseid tegelasi peaaegu pole. See on ideaalsete kangelaste poeem,
uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
