Antiikkirjanduse KT küsimused (0)

1 Hindamata

Antiigi mõiste, ajalised piirid.
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana- Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr.
Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg .
Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne .

Vana-Kreeka jumalad.
Zeus ( rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal , taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled)
Hera (rooma mütoloogias Juno ) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem)
Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark)
Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv)
Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Ares (rooma mütoloogias Mars ) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (Sõjariistad)
Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna (Öökull)
Apollon (rooma mütoloogias Apollo ) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal (loorberipärg)
Aphrodite (rooma mütoloogias Venus ) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna (ehted)
Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal (Tiivulised sandaalid)
Artemis (rooma mütoloogias Diana ) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna ( vibu ja nooled)
Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus ) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal (vasar)
Demeter - viljaema, tänu temale vahelduvad aastaajad (viljapeadest pärg ja tõrvik)
Iiris - Hera sõnumitooja, sümboliseerib rahu taeva ja maa vahel (Vikerkaar)
Eros - tema nooled sütitasid inimeste ja jumalate südametes armastuse (vibu ja nooled)
Dionysos - veini- ja viljakusejumal , kinkis inimestele joogi, mis teeb muretuks ja rõõmsaks (viinamarjakobar)

Müütidest pärit mõisted
Achilleuse kand – inimese nõrk koht
Ariadne lõng – raskest olukorrast väljapääs
Arkaadia – unistuste maa
Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus, mis vajab kõrvaldamist
Erise tüliõun – tülitekitav asjaolu
Heraklese vägitöö – võimatuna tunduv töö, mis on tehtud
Lethet ületama - teise ilma minemine, suremine
Prokrustese säng - talumatu või sobimatu olukord
Sisyphose töö – ränk, aga mõttetu töö
Tantalose piinad – igavene piin ja lõputu vaev
Damoklese mõõk – ähvardav hädaoht
Trooja hobune – sissesahkerdatud pahalane
Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks
Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu
Kuldvillak - kullast jääranahk
Gordioni sõlm – probleemide pundar
Moirad - saatusejumalannad
Sireenid - laulvad neitsid merel
Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu
oraakel – ennustuskoht, ennustaja
muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki
Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased

Eepos , Homerose eeposed : loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited.
Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos.
Homerose eeposed: Ilias ja Odüsseia . "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Odüsseia on sündinud umbes 650 aastat eKr. Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg.
Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane
Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht
Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane
Hektor – Trooja prints ja troonipärija
Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend
Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest
Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg .
Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos , Penelope, Menelaos, Alkinoos,

Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid.
Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes.
7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika.
Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika .
Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm , elamused, mõtted.
Tuntumad autorid on Solon ja Sappho

Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga.
Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil .
Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend).

Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine.
Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood . Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos.

Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused .
teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris - mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad, Orkestra- koori lava, Skeene - näitlejate lava, Proskeenion. Sammastik dekoratsioonidega.

Vana-Kreeka tragöödiakirjanikud, teemad, näited.
Sophokles -( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi : loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli „ Kuningas Oidipus“ , mis tajanes vana teeba müütidel.
Euripides -Sophoklese järeltulija . Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia , Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest
Aischylos -Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased , Aheldatud Prometheus .

Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide.
Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata. Tapja otsimisel kohtub Oidipus pimeda mehega, kes ütleb et tema ise ongi süüdi. Pika arutlemise peale tulebki välja et Oidipus on ise tapja, ja et Laios oli tema isa ja et tema praegune naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast.
Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta.
Oidipuse tragöödia- püüab vältida jumalikku ettemääratlust, kuid tegutseb selles suunas, et kõik täituks.
Oidipuse kompleks - liigselt emasse kiindunud poja nähtus.

Romaan „ Daphnis ja Chloe “, autor,teema, mõju.
Longos- ( 2-3 saj pkr.) – on tuntud sellle poolest, et tema kirjutas kuulsaima teose „Daphnis ja Chloe“ , mida hinnatakse täinini kõrgelt.
Longose «Daphnis ja Chloe» on üks hiliskreeka kirjanduse kõige täiuslikumaid kunstiteoseid , mis maailmakirjanduse varasalves püsib omapärase aardena.

Rooma linna rajamine ja nimi.
Pärimuse järgi olid Romulus ja tema kaksikvend Remus kohaliku kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad. Nende kuri onu oli õige kuninga minema kihutanud ja ise valitsejaks hakanud. Kartes, et poisid suureks sirgudes ta võimult kukutavad, käskis julm valitseja vastsündinud kaksikud Tiberi jõkke heita. Kuid korv, millesse nad pandi, kandus jõevooluga kaldale. Lahke emahunt võttis poisid oma hoole alla ja imetas neid seni, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Sirgunud suureks, tapsid noormehed oma õela onu ja otsustasid seejärel üheskoos uue linna rajada. Kuid juba selle ettevõtmise laguses puhkes vendade vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Linna ehitas üles Romulus ja nimetas selle enda järgi Roomaks. Rooma rajas ta 753 ekr.

Rooma jumalad.
Rooma jumalaid samastati väga palju kreeka jumalatega . Jumalad olid : Jupiter(zeus),Juno(hera), Neptunus(Poseidon), Vesta(Hestia), mars(ares), minerva(athena), venus( aprhodite), diana(artemis), Mercurius(hermes), Vulcanus(hephaistos), ceres (demeter).

Rooma luule, autorid, näited.
Rooma luule kuldneajajärk oli 1 saj. ekr.
Rooma luule tähtsamad autorid on Vergilius ja Horatios. Vergilius kirjutas eepose Aenis ja Horatios kirjutas luulekunsti Ars Poetia.

Rooma proosa, autorid, näited.
sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero . Cesar kirjutas ajaloo kirjandusest ja Cicero tegeles kõnekunstiha, oli kõnemees ja temal oli tähtis roll kõneõpetuses. Caesar kirjutas näiteks Märkmeid Gallia sõjast, ja Cicero kirjutas traktaadi De oratore (Kõnemehest). Cicero sai omale aunime isamaa isa.

Rooma ja Kreeka teatri ja žanrite võrdlus.
Roomas oli teater ehitatud lauskmaale, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas. Näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult.
Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e.m.a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased : ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus.

Antiikkirjanduseks nimetatakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr.
2) Vana-Kreeka jumalad
3) Müütidest pärit mõisted (vt vihikust)
4) Homerose eeposed: „Ilias“ 8sj eKr ja „Odüsseia“ 7sj eKr. Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks. Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus heksameeter. Eeposed on kirjutatud aioolia keele sugemetega vanajoonia murdes. Mõlema eepose aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust Trooja (e. Ilioni) linna vastu. Sõja põhjuseks oli jumalte tüli. Eeposte tegelasteks on nii jumalad kui ka inimesed. Nt: Eris, Aphrodite, Hera, Athena, Helena, Odysseus. „Ilias“ on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos. „Odüsseia“ jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu. Eeposte ühisjoonteks on stseenide mitmekesisus , kirjelduse värvikus, jõuline väljendusrikas stiil ning kujundlik keel. Eeposed haaravad tõelisust väga laialdaselt => antiikaja entsüklopeediad. „Ilias“ – Trooja sõja eellugu , Erise tüliõun, Hera-Athena-Aphrodite, Helena röövimine , Agamemnon, Achilleus, Odysseus, jumalate sekkumine, sõjastseenid. „Odüsseia“ – 10a, Odysseuse kodutee, Kirpke, Lootusesööjad, kükloop .
5) Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis. Lüürika liigid ehk vormid on LUULETUSED (sh. sonetid , oodid, hümnid , pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid — lüürilist ehk lürismi . Lüürikat iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus , hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, “mina” avamine, pihtimine.
6) Teatrietendus¬draama (kreeka keeles draama¬ ”tegevus” Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest
7) Esimesena saab näidendite liikidest alguse tragöödia a 534 eKr Thespis dialoogi kooriga. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi , nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse.
8) Vihikus
9) Tragöödiakirjanikud: Thespis, astus kooriga dialoogi. Aischylos, Sphokles, Euripides. *Aischylos – „Oresteia“ on trioloogia ühe suguvõsa traagilisest saatusest. „Aheldatud Prometheus“ on lugu inimkonna vabastamise nimel peetud võitlusest. „Pärslased“ räägib autori kaasajast Pärsia kuninga sõjakäigust Kreekasse.
*Sophokles – „Kuningas Oidipus“ on lugu Kadmose suguvõsa hävimisest väärtegude pärast. „ Antigone “ räägib inimeste kehtestatud seaduste ning usundi ja moraali kirjutamata seaduste vahelisest konfliktist.
*Euripides – „Medeia“ põhineb argonautide müüdil ning räägib tunnete võitlusest, hingelisest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. „Hippolytos“ käsitleb armastusteemat. „Elektras“ võtab Euripides Orestese ematapmiselt õilsuse aupaiste lähendades tegelasi ja tegevustikku argielule.
10) „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Kurb ning traagiline lõpp. Ettearvamatud saatusekäigud. Jumalate otsene või kaudne sekkumine. Jumalik ettemääratus.
11) „Daphnis ja Chloe“ – Autor: Longos. Tegevus toimub Lesbose saarel. Romaan rääkis ilusast süütust armastusest. Samas oli raamatus ka muinasjutulisi elemente: nähti unes nümfe, palvetati jumalate poole ja toodi neile ohvreid. Chloe ja Daphnise puhul tuleb välja tõsiasi, et südant ei saa sundida ja elus võib kõike juhtuda, saatus on ettearvamatu. Näiteks see, kuidas Daphnis ja Chloe oma vanemad leiavad ja Daphnis saab tänu unenäole palju raha.
12) Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Kaksikvennad Romulus ja Remus visati korviga jõkke, et takistada neil täitmast ettekuulutust. Emahunt võttis nad aga oma hoole alla ning imetas neid kuni kohalik karjusenaine nad endale võttis ning üles kasvatas. Suureks sirgunud kukutasid nad kuningas Amuliuse võimult ning hakkasid endale uut linna rajama, kuid vendade vahel puhkes tüli ning Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. Linna nimeks sai Romuluse järgi Rooma.
13) Need olid Jupiter (Zeus), Juno (Hera), Neptunus (Poseidon), Vesta (Hestia), Mars (Ares), Minerva (Athena), Venus (Aphrodite), Mercurius (Hermes), Diana (Artemis), Vulcanus või Mulciber (Hephaistos), Ceres (Demeter).
Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo (Apollon) ja Pluto (Pluton); viimast aga ei kutsutud kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber.
14) Vergilius: karjaselaulud, eepos „ Aeneis “ – Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. See idee ajendab kõiki Aenease tegusid , eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. „Bucolica“, „Georgica“.
Horatius: „Ars poetica“. Klassikalise esteetika järgi peab teos olema lihtne, terviklik ja harmooniline.
15) Caesar: „ Märkmed Gallia sõjast“ – ajalooline kirjandus.
Cicero: kõnekunst , kõneõpetuses tähtis roll
Õp lk 53
Rooma teatreid ei ehitatud mäeküljele, vaid lauskmaale ja piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Näidenditest koori kadumisega polnud enam vajadust orkestra järele. Rooma teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees paiknesid tõusvad pingiread ja kahekorruseline sein. Lavatehnika oli heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria ja kostüümid . Publiku jaoks püstitati varikatused, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palava ilmaga töötasid lõhnadušid. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas seostus näitlejakutse paljude kodanikuõiguste kaotusega. Ka Roomas esitati teatrietendusi kindlaksmääratud ajal pidustuste ühe osana .
Rooma tragöödia kohta oli vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest, koor puudus. Valdavateks žanriteks said atellaan ja kreeka päritoluga miim.
Kreeka teatri kohta loe lk 29-30

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 28 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TrollingInTheDeep Õppematerjali autor

Kokkuvõte antiikkirjandusest, mõisted ja muistendite, väljendite seletused.

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Kreeka

KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- merekoletised

Kirjandus

docx

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkava

Ajalugu

odt

Antiikkirjanduse referaat

käiva satiiri "Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" - "Apokolokynthosis"", mille avaldas alles siis, kui Claudius 41. aastal suri. 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et õpetaja määras sellise teema. Kuna kooliaasta jooksul on vaja läbi võtta palju teemasid, siis õpetaja otsustas jätta antiikkirjanduse ja keskajakirjanduse meie endi uurida. Mina sain referaadi teemaks antiikkirjanduse. Referaat hõlmab nii eesti keele kui ka kirjanduse tundi. Referaadi kirjutan selleks, et saada teada rohkem antiikkirjandusest. Kirjutamist alustan üldiselt antiikkirjandust kirjandust kirjeldavalt . Sellest järgmisena kirjutan kitsamalt kahest kohast, kus antiikkirjandus tekkis. Käsitlen referaadis tuntumaid kirjanikke ning teoseid. Kirjutan pikemalt ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma jumalatest

Kirjandus

pptx

Rooma teater, Kreeka teater Power Point ÜKSIKASJALIK

Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit,

Kirjandus

docx

Antiikkirjanduse kokkuvõte, kirjanikud ja põhimõisted.

Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad Posei

Kirjandus

docx

Antiikkirjandus

1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mi

Kirjandus

doc

Antiikkirjandus

Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. 5. Kirjelda vanakreeka eeposeid. Homerose eeposed- Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos

Kirjandus

doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik?

Antiikkirjandus

Rohkem sarnaseid