-7. sajand eKr ning, mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.-7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus.
,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati tragöödiaid, hiljem lisandusid komöödiad. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit.
butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkamad lauljad). Kontratenor väga kõrge häälega lauljad (alt enam maha ei lõigata:D) Veneetsia koolkond, esindaja Claudio Monteverdi (1567 1643), 1607 ,,Orfeus" NB! Esimest korda avamäng. 1608 ,,Ariadne"
Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid. Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. välisvormiliseks tunnuseks on dialoog, põhielemendiks tegelased. Dramatism inimese Pikapeale koori osa vähenes, kasvas näitlejate osakaal ja arv. sisemiste jõudude eriline pingulolek taotleb tõelise sündmuse illusiooni. Iseloomulik on Antiiktragöödia osad: 1) proloog (koorijuht esitas sündmustiku); olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed); Tekstis puudub jutustav element, on dialoog (või monoloog) + autoripoolsed 3) näitlejate dialoogid ja kooripartiid; kommentaarid remargid. Vaatus jaguneb piltideks: stseenid e etteasted
Sai auhinna 5 korral. Käsitles esimesena põhjalikult naiste psühholoogiat. Teosed: Medeia, Hippolytos, Elektras. Tema näidendid on realistlikud, võttis kasutusele proloogi. Tema looming viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata. Tapja otsimisel kohtub Oidipus pimeda mehega, kes ütleb et tema ise ongi süüdi. Pika arutlemise peale tulebki välja et Oidipus on ise tapja, ja et Laios oli tema isa ja et tema praegune naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja.
Tähtsal kohal kirjandus, lüürika- dramaatika. Keskpunkti tõusis konflikt, sündmusi esitati kuulaja vaatajaga. Dramaatika- koorilüürika haru- näidendeis vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga. Tragöödia- lepimatu konflikti ja traagilise lahendusega ülivõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi(inimese suhe jumalasse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse) Aischylos (525- 456 ekr)- ,,Pärslased", ,,Oresteia"- antiiktragöödia aluspanija. Sophokles (496-406 ekr)- ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone"-Loob inimesi, nagu nad on. Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse
sealhulgas üks trioloogia. Draamavõistlusel tuli võitjaks 13 korda. Algul oli koor 50 liikmeline, hiljem 12 liikmeline. Tõi ühe näitleja kõrvale teise juurde ning hiljem Sophoklese eeskujul kolmandagi. Trioloogia on kolm kokkukuuluvat näidendit. "Oresteia" on trioloogia ühe suguvõsa traagilisest saatusest. "Aheldatud Prometheus" räägib Prometheuse allumatusest Zeusi ülemvõimule. "Pärslased" räägib Kreeka-Pärsia sõjast. Aischylost peetakse antiiktragöödia alusepanijaks. Sophokles (496-406 e.m.a.) - sai draamavõistlustel 24 korda esikoha. Loobus trioloogiast, suurendas näitlejate arvu kahelt kolmele, koor suurenes 12-lt 15-ni. 123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha
sponsor). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus.
mõtte poole. Keskaja Euroopas tragöödiat ei unustatud, kuid kirik taunis selle ideid ja praktikat. Bütsantsis aga hoiti traditsiooni elus, tegeleti käsikirjade uurimise ja kommenteerimisega. Tragöödia taassünd Läänes algas Itaalias. Renessanss tõstis uuesti au sisse antiikaja kirjanikud. Dante suureks eeskujuks said Vergilius, Ovidius, Lucanus jt. rooma poeedid. Itaalias linnades hakati sel perioodil õpetama kreeka keelt, tutvustama kreeka kirjandust. Antiiktragöödia mõju järgnevate sajandite Euroopa kultuurile on suur. Selles eristub kaks külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju kirjanike endi originaalloomingule, tegelaskujudele ja sündmustikule. 16. Sajandil tõlkisid Prantsusmaal tragöödiaid Pierre de Ronsard, Joachim du Bellay, Étienne Jodelle jt. Nad lõid antiikeeskujude põhjal ka algupäraseid lavateoseid. Hiljem arenes
Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad Tyrtaios, Solon, Archilochos, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistridAischylos, Sophokles ja Euripides. Sophokles Sophokles elas aastatel 496-406 eKr. Sophokles oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate (näiteks "Kuningas Oidipus") poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Tegi 123 näidendit, 24 esikohta, mitte kunagi kolmas. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Homeros
See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada KLASSIKALINE AJAJÄRK Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega Tähtsamad autorid Aischylos, Sophokles ja Euripides Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") HELLENISMI AJAJÄRK Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku
Kujunes välja reeglite kogum ehk nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet , kettaheidet ja edaviset muusikaga naid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. Klassikaline: eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega (ooperite ja teatrite eelkäija). Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis ,,uus muusika", kus tähtsus oli professionaalsetel muusikutel. Hellenistlik: selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski
Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga — neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk 5. sajand – 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”) 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 330-ndad – 146 eKr (Rooma vallutused)
pahatahtlikeks ja halbadeks. OIDIPUSE VARIATSIOONID Pärast antiiki tekkis huvi Oidipuse loo vastu taas renessansiajal ning on kestnud tänapäevani. 17.-18. sajand: Pierre Corneille', John Drydeni, Voltaire'i draamad. 19. sajand: Friedrich Hölderlin, "Kuningas Oidipus"; Heinrich von Kleist, "Purunenud kruus"; koomiline, farsilaadne versioon Percey B. Shelleylt. 20. sajandil on Oidipus olnud populaarseim antiiktragöödia kangelane. Tuntuimad teosed: W. B. Yeats, "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses"; A. Gide, "Oidipus"; J. Cocteau, "Kuningas Oidipus"; T. S. Eliot, "Riigivanem"; Pier Paolo Pasolini film "Edipo Re" (1967); Igor Stravinski ooper-oratoorium "Oedipus Rex" OIDIPUSE KOMPLEKS "On enda emade teotusest ju meeste poolt / und nähtud tihti." ("KO", 981-982, tlk Ain Kaalep, Ülo Torpats)
Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk? 5. sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused)
Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt
arendatud süžee
Aristoteles –
DRAMAATIKA:
Luulekunstist
(1448b44). ”Jäljenda
2
mine on inimesele
sündinud, ja nad
erinevad teistest
elusolenditest selle
Žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama,
poolest, et
kajastusid tema poliitilised vaated ta kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. 594. aastal sai ta arhondina erakorralised volitused, et teha lõpp majanduslikule ja poliitilisele kriisile Ateenas. Soloni eleegiad ning jambid sisaldavad sageli teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Seega valmistab Solon ette antiiktragöödia problemaatikat. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. · Theognis (6. saj eKr) Megarastveendunud aristokraat ,,Eleegiad Kyrnosele" u 1400 värssi . Mitte sündida, see surelikule on parim saatus, et ei iial ta näeks kuumava päikese kiirt. Kui aga sündinud sa, siis parem Hadese maile on minna
seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. • Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium, libreto, stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon. • Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum
AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis. Koor on staatiline, esilaulja dünaamiline käib ära, esitab erinevaid rolle, deklameerib, mitte ei laula. Koor võttis osa mängust, kujutades isikute rühma, kes oli asetatud suzeelisse seosesse näitleja kujutatavate isikutega.On algeline teater. Nim antiiktragöödia varajaseks ajajärguks. 5. saj peeti Ateenas 2x aastas suuri pidustusi, kevadel on need eriti rõõmu- ja rahvarohked peetakse dionüüsiaid (Dionysuse auks). Üheks pidustuste osaks on näidendid, korraldatakse võistlusi valitakse 3 näitekirjanikku, kes esitavad võistlusele 3 tragöödiat ja 1 draama, zürii valib võitja. Autor paneb teksti ka lavale ja algselt esitas koos näitlejatega. Näitleja/lavastaja saab raha (kõik), võitmine on au ja kuulsuse küsimus
eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simonides-epigramm, Aisopos-valm Horatius-epistel, satiir; Vergilius poeem Lektüür "Kuningas Oidipus"/nimed tahvlil, vali ja täpsusta sisu pôhjal antiikteater Dionysos, dionüüsia, skeene, koor, dialoog, vabaôhuteater, maskid antiiktragöödia Sophokles, Euripides, Aishylos, Aristophanes (komos-pidutsev salk Plautus, Terentius, Seneca (trag.) tunnikontroll nimede peale (autor, zhanr, maa) "Gilgame`s" sisu VAATA veebileheküljelt "VANEM KIRJASÔNA" Vana Testament tähtsamad nimed KANNA SISSE täiendada: 1 "GILGAME`S" sumeri eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos
Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed),
Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos , romaan, jutustus, novell , muinasjutt , laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises
=Üliõpilaste näidendid olid algselt antiigist Alates 15. sajandi lõpust =Näidendid võõrastemajade õuedel =Olid avalikud ja erateatrid Lavaehitus erinev =Oli rõdu =Oli poodiumilaaden lavakõrgendus Esimesed teatrihooned olid ovaalsed =Hiljem pingid seinte ääres ja mitu rõdu =Laval ja parteril puudus katus =Puudus eesriie =Kasutati muusikat Teater oli väga populaarne, sest temaatika oli lai Antiiktragöödia ehk koomiline lühinäidend Teatris olid vaid mehed C. Marlowe =1564 - 1593 Pärit vaesest kingsepaperest =Sai Cambridge'i ülikooli soosijate tõttu Oli algselt näitleja 1587 läks Londonisse =Oli ohtlik vabamõtleja =Peetakse ateistiks =Salapolitsei sai kaebusi -Piibli või usu tõttu 1593 tapeti segastel asjaoludel Londoni lähistel kõrtsis =Arvatakse, et oli salapolitsei poolt organiseeritud mõrv
eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv, Välismaailma kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus 1 3) dramaatika (tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia) Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog, Tegelaste kõne > isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik
- on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur (peatekst, kõrvaltekst): ekspositsioon (sissejuhatus), konflikti areng, kulminatsioon. Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? uuritakse zanrilisust eraldi
kevadpidustused. Etendused kanti ette võistluse raames, kolm autorit said esitada kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit. Tragöödias vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga. 15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aichylos antiiktragöödia rajaja. Koori osa on temal kõige suurem, samas ta ikkagi lühendas seda, tehes rohkem ruumi dialoogile. Suurendas näitlejate arvu ühelt kaheni. Loomingut kannab usk maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mis saab ajutiselt rikutud tragöödiliste konfliktide tõttu, kuid taastatakse läbi inimese kannatuse jumaliku plaani kohaselt uuesti. Inimeste käitumist põhjendas jumaliku mõjuga. Usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus.
Maski kandmine, et tagumistesse ridadesse oleks näha. Mask avas tegelaskuju olemuse (mis soost on tegelane, naisrolle etendasid mehed, näitas ka majandusseisundit). Mask tehti lõuendist, kaeti kipsiga, maaliti ja kinnitati paruka külge. Polise asjadest räägitakse teatrilaval kajastas ühiskonna üldiseid probleeme. Akustika suurepärane, mahutas üle 10 000 pealtvaataja (säilinud on Epidaurose teater). Kreeka teatrid olid hobuserauakujulised. Antiiktragöödia lugu, mis räägib kannatustest, õnnetu lõpp ei pruukinud olla, võis ka õnnelikult lõppeda. Tragöödias max 3 näitlejat, kooris 12-15 inimest. Vaheaegu polnud, mäng katkematu. Tegevus toimus ühes kohas ja kestvus oli üks päev. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb?
Tavaliselt õnnetu lõpuga. Sündmustik võeti tavaliselt müütidest ja oli publikule juba ette teada. Võimalikult kaasakiskuvalt püüti kujutada tegelaste kannatusi. Sisuks tavaliselt müüt kangelastest või jumalatest koos satüürdraamaga. Tragöödiad käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. 4 Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid sisu. Tema vaadete kohaselt pidid kõik maailmas alistuma saatusele. Teine suur tragöödiakirjanik oli Sophokles. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Lisas kolmanda näitleja, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik temalgi müütidest ja kandelaskujudest. Asetas põhilise rõhu inimese enda tegudele, tema otsustele ja võitlustele. Tema tegelased sügavate ja
Vanalajal oli teater püha, aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja veetmise võimalusi, mida harrastatakase harva . Deus ex machina ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. 4) Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" kui antiiktragöödia. Peab ise seletama, miks see on antiik tragöödia. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. ,,Kuningas Oidipus" peetakse kogu atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks. ,,Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496- 406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat
Sophoklesel on koor moraliseeriv . Euripidesel ei ole koor seotud sündmustikuga, pigem vahepala. Aischylos mõjub juba 5. Saj. arhailisena. Temal domineerib religioosne temaatika, veresüü, õnnetused, mida ei saa ära hoida. Sophoklest huvitas linnriigiga seonduv- türannia, võimuküsimused. Sophokles on endassetõmbunud, keskendus tegelaste sisemaailmale. Aischylos (525-456 e.m.a). Ateena riigi kujunemisperioodi, Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu poeet, antiiktragöödia rajaja selle kindlakskujunenud laadis, tõeline ,,tragöödia isa". Sündis Eleusises Ateena lähedal, pärines aristokraatia hulgast, nägi türannia kukutamist ja demokraatia võidulepääsu. Pooldas demokraate, kuulus konservatiivsesse rühmitusse. Võttis osa sõdadest pärslaste vastu. Poliitilised vaated väljenduvad teostes. Viimase eluaastad Sitsiilias, suri seal. Trad. maailmavaate elemendid põimuvad demokraatliku riikluse toimel tekkinud seisukohtadega. Ta usub
aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua. Vanalajal oli teater püha, aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja veetmise võimalusi, mida harrastatakase harva . Deus ex machina ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. 5. Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" kui antiiktragöödia. Peab ise seletama, miks see on antiik tragöödia. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. ,,Kuningas Oidipus" peetakse kogu atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks. ,,Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat
Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog Nn. tüüpstruktuur > ekspositsioon > konflikti areng (komplikatsioon)> kulminatsioon > kokkuvõte
Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog Nn. tüüpstruktuur > ekspositsioon > konflikti areng (komplikatsioon)> kulminatsioon > kokkuvõte
(inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise, ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika: Zanrid nt tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, liberto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid. Dramaatikat iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine,m muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" koosolu ja probleemid. Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu tajutav
siis kui tunneme kaasa laval olijatele. · Iga ajastu annab oma tsentri traagikale. Keskajal väljendus traagika märterlusena. Suurim traagiline figuur on Kristus. Renessansiajal kaasnes traagika inimese individuaalse käitumisega, saavutas kõrgpunkti Shakespeari teostes. Kangelase hukkumise põhjus on tema individualism, mis satub vastuollu ühiskonna normidega. Friedrich Nietzche (1844-1900) ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" · Arutleb antiiktragöödia allakäigu põhjuste üle ja kuulutab ette kaasaegse tragöödia sündi (R. Wagneri) muusikateatrist. Hiljem siiski pettus Wagneris, sest ei olnud piisavalt dionüüsoslik. Oli liialt usklik. · Kritiseerib klassikalist (Goethe, Schiller) arusaama kreeklastest ja kreeka kunstist kreeklased ei olnud muretud ja lõbusad, vastupidi, traagilise elutunnetusega rahvas, kelle elu ja kunstiloomingu üle valitsesid kaks jumalust Apollon (käsitöö, teadus,
prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel Vicenza, Teatro Olimpico Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 1585, Andrea Gabrieli kirjutas madrigalistiilis koorid c) intermeediumid (vahemäng, vaheosa) suurejoonelised, vaatemängulised etendused pidustuste, rüütliturniiride, tragöödia või komöödia vaheaegadel, sisaldasid tantse ja koore, 16. sajandi lõpupoole ka uues monoodilises stiilis soololaulu. Pole läbivat tegevust ja süzeed. (Omaette muusikavorm 16/17
tragikomöödia vt komöödia. tragikoomiline vt traagiline. tragöödia kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik- Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiiktragöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525456 e.Kr), Sophoklese (496406 e.Kr), Euripidese (u 484406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.17. sajandil inglise kirjanduses: William Shakespeare (1564 1616) "Hamlet", "Kuningas Lear" jt. Hiljem on kirjutanud kuulsaid tragöödiaid sakslased Johann Wolfgang Goethe (17491832), Friedrich Schiller (17591805), Bertolt Brecht (18981956), prantslane Victor Hugo (18021885)
(max 3-ni). 38 Kõik etendused olid arvestatud massilise pealtvaatajaskonna jaoks (Ateena teatris oli 17000 kohta) ja toimusid võistluse korras. Tragöödiavõistlustest võtsid osa kolm autorit, kellest igaüks esitas kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Saatürdraama leevendas oma naljade, laulude ja lõbusate tantsudega tragöödiate sisust jäänud rusuvat muljet. Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos (525-456) Eleusisest, kes lõi 90 draamateost, millest säilinud on 7. Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja, tragöödia "Pärslased" autor, milles ta suure patriotismiga kirjeldab Salamise merelahingut (480. a.). Välja arvatud "Pärslased", on kõik ta tragöödiad kirjutatud mütoloogilistel süzeedel. Aischylos usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus.