Pulmonoloogia ülevaade ja analüüs (0)

TIINA PARGI

STSTB -1
12.03.15

PULMONOLOOGIA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning kõiki hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat, sh terviseedenust. ( Vikipedia , 2014). Käsitletavate haiguste alla kuuluvad näiteks tuberkuloos , astma erinevad vormid, hingamisteede allergilised seisundid (sh bronhiidi ja riniidi ehk nohu erinevad vormid) pleura- ehk kopsukelmehaigused, keskseinandi haigused, unehäired jne.
Eestis on võimalik saada eriarstiabi Haigekassa lepingupartneritelt piirkondlikul tasandil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK), keskhaigla tasandil Ida-Tallinna Keskhaigla kahes üksuses, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Lasnamäe Medicumis ja Pärnu Haiglas , mis pakuvad vastavalt võimalusi ambulatoorsele, päeva- ja statsionaarsele ravile (Haigekassa). Pulmonoloogia statsionaarset ravi pakub samuti ka Ida-Viru Keskhaigla. Lisaks on tuberkuloosiravi statsionaarid olemas Narva Haigla infektsioonhaiguste osakonnas ning Viljandi Haiglas (EKS, 2012). Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse inimene läbi, teostatakse kohapeal mõni protseduur ning vajadusel määratakse edasine ravi, kuid haiglasse inimene pikemalt ei jää. Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtt, kuid ei jää ööseks haiglasse. Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima (Haigekassa, 2016 ).
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ( PERH ) pulmonoloogiakeskus on regiooni suurim plaanilise ja erakorralise pulmonoloogilise raviga tegelev keskus, mille alla kuuluvad vaid kopsuhaigustele spetsialiseerunud Mustamäe pulmonoloogiaosakond, tuberkuloosiravile spetsialiseerunud osakond Kose korpuses, Mustamäe, Hiiu ja Kose pulmonoloogiakliinikud ning Hiiu tuberkuloosikabinetid, mis võtavad vastu ja pakuvad ravi lisaks täiskasvanutele ka lastele. PERH-i pulmonoloogiakeskuses on võimalik saada kõiki tänapäevaseid diagnostika ja ravimeetmeid, nt spirograafiat, mükobakterioloogia uuringuid , astma bioloogilist ravi jne (Regionaalhaigla).
Pulmonoloogia 2012. aastal koostatud viisaastaku arengukavas on toodud välja, et viimase viie aasta jooksul on Tartu Ülikooli Kliinikumis teostatud antud erialal keskmiselt 13 072 vastuvõttu aastas, millest keskmiselt 3080 vastuvõttu kopsutuberkuloosi ambulatoorses osakonnas. Keskmiselt viibis statsionaarsel ravil 1030 patsienti aastas, vastavalt 800 pulmonoloogias ja 230 tuberkuloosi osakonnas. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on seevastu teostatud aastas kuni 12 600 ambulatoorset vastuvõttu, millest 6500 olid pulmonoloogilised patsiendid ja 6100 tuberkuloosihaiged. Statsionaarsel ravil viibis aastas keskmiselt 1080 patsienti, kellest 800, nagu ka TÜK-is, vajasid pulmonoloogilist ravi ning 280 tuberkuloosi ravi. Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees Alan Altraja on arengukavas toonud ka välja fakti, et Eesti tervishoiumaastikul toimunud radikaalsemad muutused, mis jäävad 10-15 aasta tagusesse aega, on loonud olukorra, kus tõenäoliselt ei ole pulmonoloogia erialal lähima kümne aasta jooksul tulemas olulist nihet statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi suhte osas, mis tähendab seda, et statsionaarse eriarstiabi osas toimub ilmselt väike langus, mitte töömahu suurenemine ning seda tasakaalustab väike kasv ambulatoorse ravi eriarstide töömahtude osas. Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel on aga viiel aastal kasvanud nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide arv, mis ühtlasi märgib ära selle, et ei ole põhjust arvata, et statsionaarse eriarstiabi maht oleks vähenemas. Siinkohal võib ära märkida ka selle, et prognoositavalt kasvab pulmonoloogiliste ravijuhtude arv lisaks demograafilistest muutustest tulenevale, nagu näiteks elanikkonna vananemine , sest pulmonoloogiliste haigustega patsiendid on keskmisest vanemad, 2015. aastaks 5% ja 2020. aastaks 10%. (EKS, 2012).
Pulmonoloogia 2015-2020 aasta arengukavas kirjutab Eesti Kopsuarstide Selts, et vajadus päevaravi järgi antud erialal on vajalik ainult osaliselt pulmonaalse rehabilitatsiooni korral. See võimaldaks efektiivselt kasutada vajalikku meeskonnatööd mitme erineva eriala spetsialistidelt, et patsient saaks abi ühel ja samal päeval ilma et oleks vaja osutada statsionaarset ravi, kui selleks puudub otsene vajadus (EKS, 2012).
Pulmonoloogia arengukavas on välja toodud ka mitmed eriala arengu prioriteedid , mis aitaksid teenust efektiivsemaks ja paremini kättesaadavaks muuta. Pulmonoloogia haiguste eripärast tulenevalt on paljudel juhtudel vajalik paigutada patsiente III astme intensiivravi osakonda , mille parimaks lahenduseks on toodud uue kopsuhaiguste käsitlusele spetsialiseerunud intersiivraviosakonna loomist, mis on juba toimiv üksus Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kahjuks puuduvad aga TÜK-is I ja II astme intensiivraviks vaja minevad voodid , mis omakorda toob kaasa halvema patsientide vajadustega tegelemise. Hetkeseisuga on patsientide vajadusi arvestades vastav etapipõhine intensiivraviteenistus tagatud kogu ulatuses ainult Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, mistõttu on toodud eesmärgiks luua antud tingimused ka Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogia osakonnas koos isolatsiooni võimalustega. Üheks olulisimaks komponendiks antud erialal on ka pulmonaalne rehabilitatsioon ehk kopsuhaiguste taastusravi. Siiani on selle puudumist põhjendatud finantseerimislahenduste ebakindlusega ning ka osaliselt seotud organisatsioonilise taustaga. Vaadeldes statistikat, suureneb aga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide arv iga aasta ning antud ravimeetod rehabilitatsiooni näol on nimetatud haigete ning ka teiste kopsuhaigustega inimeste jaoks aga ülimalt oluline. Samuti on pulmonaalne rehabilitatsioon väga oluliseks raviosaks nii kopsusiirdamise eelsel ja järgneval perioodil, põhimõtteliselt sõltumata selleni viinud haiguse diagnoosist. Seega peaks pulmonoloogilist haigust põdevatele inimestele olema tagatud nii statsionaarse kui ka ambulatoorse rehabilitatsiooni kättesaadavus. Arvestades kõiki eeltoodud arengukavas käsitletud prioriteete, on lisaks muude kopsuhaiguste diagnostikale ja ravile vaja edasi arendada 2010. aastal alustatud kopsusiirdamisprogrammi Tartu Ülikooli Kliinikumis juba loodud ühtse meeskonnaga. Samuti on oluline koostöös Põhja- Eesti Regionaalhaiglaga jätkata patsientide ettevalmistamist ja valimist, et aastaks 2020 oleks Eestis võimalik teostada optimaalselt 6-8 kopsusiirdamist aastas (EKS, 2012).
Nagu iga eriala puhul, prognoositakse kui palju võiks tulevikus vaja minna vastavaid vahendeid (näiteks voodikohti), et pakkuda täisväärtuslikku teenust. Aastal 2012 oli Eesti piirkondlikes haiglates (PERH ja TÜK) pulmonoloogilisi voodeid kokku 36, vastavalt 22 TÜK-is ja 14 PERH-is, mille hulka arvestati ka 4 I-II astme intensiivravi voodid. Antud eriala puhul puuduvad siiani päevaravi voodid, sest vajadust nende järgi ei ole sellel erialal ette nähtud. Mõlemas haiglas on aga just voodikohtade nappus peamiseks probleemiks. Arengukavas esitatud prognoos on seadnud eelduseks, et aastaks 2020 on pulmonoloogiliste patsientide arv aastas 148 769, kellest 144 600 vajavad ambulatoorset ja 4169 statsionaarset ravi. Keskmiseks ravikestvuseks prognoositakse 7 päeva (aastal 2011 oli TÜK-is kestvus 8,2 päeva) ning voodihõiveks 80% (2011 oli selleks TÜK-is 80,4%). Seoses aga patsientide ebaühtluse jaotusega nädalate või kuude lõikes, ei ole võimalik planeerida täpset hospitaliseerimist, sesoonsuse vältimist ega voodihõivet väga kõrge taseme saavutamiseks. Praeguseks on prognoositud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt 2020. aastaks 259 lisavoodikohta, võttes arvesse 2011. aasta statistikat. Kindlasti aga ei saa prognoosida, et voodikohtade arv võiks langeda, arvestades fakti, et statsionaarset ravi vajavad patsiendid on üha komplitseeritumad ja vanemad, sealhulgas ka rohkemate vanusest kui ka eelneva tervisliku seisundiga kaasnevate haigustega. Kokkuvõtlikult on Sotsiaalministeerium arvamusel, et aastal 2020 võiks Eestis olla 260 pulmonoloogilist voodikohta, millele lisanduks 14 I ja II astme intensiivravi voodit ning seni teadmata arv III astme intensiivraviosakonna voodit (EKS, 2012).
Pulmonoloogia on tänapäevaseid terviseprobleeme arvesse võttes pidevat arengut vajav eriala. Samuti tuleks üha rohkem koolitada välja vastava eriala spetsialiste, et tagada patsientidele parim võimalik ravi Eestis. Olles ise tihedalt seotud pulmonoloogiliste haigustega, on mulle isiklikult ääretult oluline saada teenuseid ja ravi, mis ka reaalselt aitaks haiguseid leevendada, kui mitte täielikult välja ravida. Tänasel päeval on Eesti tuberkuloosi esmahaigestunute tase 20 juhtu 100 000 elaniku kohta, mis tähendab seda, et oleme üheks madalaima haigestumisega riikide hulgas ja seda eelkõige järjest arenevale pulmonoloogia eriarstiabi teenusele (EKS, 2012). Ei olnud võimalik leida küll 2015. aasta statistikat, et võrrelda prognoositud tulemusi reaalselt saavutatuga, kuid olen siiski arvamusel, et Eesti eriarstiabi on jätkuvalt tõusuteel ning loomas paremaid võimalusi kõikide võimalike ravivõimaluste kättesaamiseks.

KASUTATUD MATERJAL

EKS. (2012). Sotsiaalministeerium. Allikas: Pulmonoloogia eriala arengukava aastani 2020: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/pulmonoloogia_arengukava.pdf

Haigekassa, E. ( 2016 ). Eesti Haigekassa Infoteatmik 2016, 27.

Haigekassa, E. (kuupäev puudub). Haigekassa lepingupatrnerid. Allikas: Eesti Haigekassa: https://haigekassa.ee/node/4094?page=eriarstid

Regionaalhaigla. (kuupäev puudub). Pulmonoloogiakeskus. Allikas: Regionaalhaigla: http://www.regionaalhaigla.ee/et/pulmonoloogiakeskus-1

Vikipedia. (29. October 2014. a.). Pulmonoloogia. Allikas: Vikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Pulmonoloogia