Embrüoloogia (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Embrüoloogia 2018

Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene - ehk embrüonaalseks ehk perinataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni 2. Üsaväline - ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees - ehk munaraku areng toimub munasarjas. Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)otsüüt, isassugurakk ehk spermat

Bioloogia

10

odt

EMBRÜOLOOGIA

Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku. Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi. Spermatosoididel eritatakse 4 arengufaasi: paljunemis-, kasvu-, küpsemis- ja transformatsioonifaas.

Bioloogia

7

docx

Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad

Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildimaterjali moorula, lõigastumise ja gastrulat

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada rohkem seemneid, kuid piirab genee

Bioloogia

2

docx

Viljastumine, looteline areng, lootejärgne areng.

Ontogenees ­ organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine ­ spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees ­ uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine ­ enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine ­ enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ­ ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees ­ organismi lootleine areng, mis algab viljastumisest ja lõpeb sünni võ

Bioloogia

28

odt

Raseduse kulg, loote areng, sünnitus

Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine.............................................................................................. 5.1 S�

Bioloogia

2

odt

Inimeste suguelundkond ja üldine areng

Inimeste suguelundkond ja üldine areng 1. Mõisted: 1. Ovulatsioon- viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast 2. Menstruatsioon- kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine 3. Viljastumine- muna- ja seemeraku ühinemine, mille tagajärjel hakkab viljastunud rakust arenema uus organism 4. Abort- raseduse iseesenelik või tahtlik katkemine 5. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime 6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3. M

Bioloogia

5

rtf

Paljunemine ja areng

PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia ­ teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ­ ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm ­ välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab

Bioloogia

Kommentaarid (0)