100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riian.rouk
Õppematerjali autor
Samuti peaks seal kirjas olema, et une ajal ärkamine on väga harv või olematu. Kooli- või tööpäevadel magatakse vähem ja nädalavahetusel magatakse üheksa kuni 12 tundi. (Adolescent... 1999) Küsitlus näitas, et põhikooli osas ei olnud neid õpilasi, kes lähevad koolipäevadel tavaliselt magama kell kaks öösel või hiljemgi, gümnaasiumi osas oli selliseid inimesi kaks. Paljud patsiendid kurdavad, et probleem sai alguse pärast hilisõhtuse õppimise või pidutsemise perioodi, või tööd sellisel alal, mis nõuab töötamist õhtul või öösel. Pärast selliseid tegevusi leidsid nad, et on võimatu saavutada tavapärane unegraafik, isegi kui naaseti tavapärasele päevasele tegevusele. (Adolescent... 1999) Pooled küsitlusele vastanud leidsid end raskustes tavapärase uneaja taastamisel, kui olid teinud midagi hilja õhtul. Peab ära mainima, et tüdrukute ja poiste osas tuli erinevus
Tänapäeva tempoka elu juures on kohustusi rohkem, kui aega neid täita. Näpistades vajalikku aega unest ja puhkusest, tundub olevat ainus lahendus. Kuidas muidu jõuda teha piisavalt tööd, elada igapäevaelu ning seejuures veidi elust rõõmu tunda ja näiteks lubada endale üks teatriskäik või võtta päevakorda mõni huvitav hobi? Loomulikult tundub seitse-kaheksa tundi magusat und äärmiselt ahvatlev, aga kas sellise kiireloomulise elu juures on meil piisavalt aega, et seda endale lubada? Kas me üldse tohime riskida täisväärtuslikust unest loobumisega? Uni on organismi füsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Und iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid see ei ole tegevusetu seisund. Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneurootilisi ja hormoonvõnkeid. Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks. Uni on seejuure
Tallinna Reaalkool UNI JA UNENÄOD Referaat 10A Tallinn 2008 2 Sisukord Uni........................................................................................................................................4 Unega kaasnevad muutused organismis ......................................................................... 4 Une staadiumid................................................................................................................ 4 Unevajadus.......................................................................................................................5 Une tähtsus ja unepuudus.................................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod...............................................................................
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Une
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga kohaneda (Hansson & Oscarsson, 2005).
Sisukord · Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte......................................................................................
Uurimismeetodid psühholoogias Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel. Une ajal on mei
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Uni on hädavajalik, et taastada inimese p
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid