KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED (0)

Luunja Keskkool
KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED
Loovtöö
Koostaja : Riian Rõuk
8.klass
Juhendaja : Sirle Suurväli
Luunja 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee antud valdkonda täpsemalt uurida ning selgitada, mis roll on tekkinud olukorral noorte uneharjumustel. Seega viisin läbi Eesti noorte päevakava uuringu, kus käsitletakse õppimisele, magamisele kuluvat aega ning koolitundide algust.
Koolis on aktuaalseks probleemiks õpilaste väsimus , mistõttu nad ei jõua kooli või jätavad koolitööd tegemata. Põhjusena tuuakse välja, et õpetajad jätavad mahukaid kodutöid , tunde on palju ning oma osa võtavad ka koolivälised huvitegevused näiteks trennid. Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast , kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem?
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kooliõpilaste uneharjumusi ja selgitada välja, mis kell neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad , mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta.

1. UNEST ÜLDISELT

1.1 Mis on uni?

Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju, siseorganid , verevarustus , lihaskond ja närvisüsteem taastub . Une ajal toodab aju juurde uusi rakke ning noortel kasvuhormoone, mis seletab teismeliste suuremat unevajadust. Hea ja sügav uni aitab järgmisel päeval tunda ennast värske ja puhanuna, sest siis jõuab keha, sealhulgas rakud , koed ja infosüsteemid , taastuda. Vähese une korral on inimene loid ja väsinud. Uni annab inimesele rohkemat kui hea tervise ja hingelise tasakaalu. Inimesed on tuhandeid aastaid üritanud välja selgitada, milleks kehal und ikkagi on vaja( Wikipedia 2014, 20.03.2015).
Mõned seni avastatud vastused:
1. uni aitab hoida kehakaalu kontrolli all;
2. mälu ja õppimisvõime säilivad piisava une korral;
3. uni aitab vältida kliinilist depressiooni;
4. und on vaja, et kasvaksid uued ajurakud;
5. uni on abiks külmetus- ja nakkushaigustesse haigestumise vältimiseks;
6. piisava kestusega uni takistab veresoonte lupjumist ning ennetab seega südameatakki ja insulti;
7. piisav uni hoiab ka meie elu suunava bioloogilise kella töökorras.
Uni parandab mälu, õppimisvõimet ning on füüsilisele ja vaimsele tervisele väga oluline. Uni lubab mõelda loovamalt ja olla aktiivsem. Und ei tohiks pidada raisatud minutiteks, sest selle ajal meie aju ja keha uueneb.

1.2 Une faasid ja astmed

Une võib jagada kaheks põhifaasiks: NREM (no rapid eye movements) on rahulik une faas, mille ajal silmad ei liigu, ja REM uni (rapid eye movements), mille ajal silmad kiirelt liiguvad ja kus inimesed tavaliselt unenägusid näevad. Käbinääre mõjutab une- ja ärkvel olemise tsüklit(Egle blogi , kehakeel .ee 2014, 24.04.2015).
Une astmed on järgmised:
1. aste - kerge uni, kestusega 2 minutit, mille ajal keha lõdvestub ja kaovad ärkveloleku ajal olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud).
2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda , see aste hõlmab 45% - 55% uneajast.
3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast.
4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine.
5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni, mida nimetatakse REM-uneks, sel ajal liiguvad silmad väga kiiresti ja nähakse unenägusid. REM-unne jõuab inimene tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist.
1.3 Millal magada ?
Inimene reageerib päikesevalgusele, mis tähendab, et magama peab öösel, sest siis toodab keha melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida unetsüklit. Päeval toodab keha serotoniini. Ideaalis võiks inimene magama minna koos päikeseloojanguga ja ärgata päikese tõusuga. Inimene on nagu masin, mis on häälestatud naturaalse päikesevalgusega(Egle blogi 2014 kehakeel.ee, 30.04.2015).

1.4 Noorte uni

Uni on oluline just kasvueas noortele, eriti vanuses 12 – 18 aastat. Selles vanuses aitab uni eritada rohkem erituvad une ajal kasvuhormoonid, mistõttu vajavad kasvuealised ja sportlased rohkem puhkust.

2. KUIDAS SAAVUTADA HEA UNI?

2.1 Millele tähelepanu pöörata?

a) 8 tundi und – see on magamise normaalaeg. Selle aja jooksul suudab aju ja keha kõik vajalikud protsessid läbi viia. Alla kaheksa tunni magamine võib tekitada nädalavahetusel soovi järgi magada ning pikaaegne unevõlg häirib raskelt keskendumisvõimet.
b) Sobiv üldine koormuse hulk päevas - Inimesed arvavad tihtipeale, et keha ja vaim peavad suutma täpselt nii palju, kui me neile ette kirjutame. Vitamiinide ja ergutite tarbimine selleks, et üleval püsida või mitte ennast väsinuna tunda on vale. Seega peab inimene leidma endale sobiva koormuse, mida päeva jooksul kulutada.
c) Ergutid enne lõunat - erguteid ehk siis kohvi, energiajooke , kokajooke ning teepõõsa lehtetest tehtud teed tuleb vähe kasutada, sest need mõjuvad palju kauem kui arvatakse. Peale lõunat ei ole hea neid üldse tarvitada.
d) Meeldiv kehaline tegevus - treening aitab saavutada hea tuju, värske oleku ja vaimse tasakaalu. 4-5 h pärast trenni on uni raskendatud, seepärast peaks trenni tegema veel varem.
e) Mõnus magamistuba - Magamistoas peab olema võimalikult pime ja vaikne, nii jäävad ära paljud mikroärkamised, mis ajavad REM-une sassi. Ilma mikroärkamiseta uni on palju kosutavam ja värskendavam, samuti on oluline sobiv madrats ( Director Media 2013, 22.04.2015).
f) Elav suhtlemine ja emotsioonid - sageli on nii, et inimesed ei suuda peale lõbusat õhtut või kontserti uinuda. Sellise olukorra puhul tuleb minna hiljem magama, aga samal ajal üles tõusta nagu tavaliselt, sest muidu läheb unerežiim segamini . Kui und ei tule, siis peab voodist välja tulema ja tegema midagi meeldivat umbes 15 minutit ja siis uuesti proovida uinuda. Voodi võiks olla mõeldud magamiseks, mitte teleka vaatamise või raamatulugemise koht.
Inimene pole kuigi efektiivne ei tööl ega kodus, kui uni on häiritud. Kusjuures unine autojuht võib liikluses olla sama ohtlik kui joobes juht. Uuringud näitavad (Director Media 2013, 22.03.2015), et ligi 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast unest.
Hea une 10 nõuannet: (Director Media 2013, 22.03.2015)
1. Pane paika magamamineku ja ärkamise aeg;
2. Ära tee päeval üle 45 minuti uinakut;
3. Väldi alkoholi tarbimist 4 h enne uinumist, ära suitseta;
4. Väldi kofeiini ja šokolaadi;
5. Väldi rasket, vürtsikat või magusat toitu enne uinumist,
6. Treeni regulaarselt, kuid mitte enne voodisse minekut;
7. Tee magamisase mugavaks;
8. Õhuta tuba, reguleeri temperatuuri;
9. Kõrvalda müratekitajad ja tee tuba võimalikult pimedaks ;
10. Maga magamistoas.

3. UNEGA SEOTUD PROBLEEMID

3.1 Unepuudus

Unepuuduses olevatel inimestel esinevad tõsised psüühikahäired . Neli kuni viis tundi magajatel on eluiga tunduvalt lühem. Isegi ühekordne vähene magamine põhjustab järgmisel päeval ebaselget mõtlemist ja väsimust(Egle blogi 2014 kehakeel.ee, 21.04.2015).
Sümptomid:
1. Väsimus;
2. Halb reaktsiooni kiirus;
3. Peavalu;
4. Keskendumisraskused;
5. Mälu halvenemine;
6. Kaalutõus.
Unetust soodustavad toidud on: vürtsikad ja rasvased toidud, rikkalikust õhtusöögist loobumine, kohvi ja teised kofeiini sisaldavad joogid ning tume šokolaad .
Pikaajaline unepuudus võib põhjustada:
1. Kõrget vererõhku;
2. Kõrgendatud südamehaiguste riski;
3. Immuunsüsteemi nõrgenemist;
4. Kiirendada kasvajate kasvamist;
5. Ebapiisav uni tekitab näljatunde, mida püütakse kompenseerida tihti liigsöömisega;
6. Hallutsinatsioone;
7. Närvilisust;
8. Teise tüübi diabeedi haigestumise riski;
9. Aknet
Unepuudusest tingitud sümptome aitavad leevendada korralik ja mitmekesine toitumine, pikaajaline päikesevalguses viibimine ja stressi vältimine . Välja on töötatud mitmeid uinumise treeningprogramme, probleemide jätkumisel on soovitatav pöörduda une uuringutele või koostöös arstiga kasutada und soovustavaid ravimeid.
Pikaajaliselt unepuuduses vaevleval inimesel on kuiv näonahk, kottis ja väsinud silmad ning nahk vananeb kiiremini, mis tähendab, et kortsud tulevad kiiremini. Selline kehaline stressiseisund kahjustab ka inimese vereringet ning keha ei suuda vabaneda jääkainetest ja toksiinidest tavapärasel moel.

3.3 Liigmagamine

Liigset magamist võivad põhjustada ravimite ületarbimine või näiteks depressioon . Samas tuleb arvestada, et on mõned inimesed, kelle unevajadus ongi keskmisest suurem(Egle blogi 2014 kehakeel.ee, 17.04.2015).
Liigmagamisega seotud probleemid:
1. Diabeet;
2. Tüsedus ;
3. Peavalu - päeval magavad inimesed häirivad enda öist und ja võivad hommikul kannatada peavalu käes;
4. Seljavalu - leevendamiseks tuleb liikuda, mitte olla pikali;
5. Depressioon - ligi 15% depressioonis olevatest inimestest magavad liiga palju;
6. Südamehaigused - uurimused on näidanud, et 9-11h maganud naistel oli 38% suurem võimalus haigestuda südamereumasse;
7. Samuti väsimus.
Liigmagamise vältimiseks tuleb pöörduda arsti juurde, et selgeks teha miks nii palju magatakse. Kui Liigmagamine on tekkinud mingitest ainetest, siis tuleks neist koheselt loobuda ning kui tegemist on mingisuguse meditsiinilise seisundiga , siis tuleb esmalt seda ravida ja alles siis saab korda ka unerežiimi.

4. MIKS HAKKAB KOOL KELL 8?

Kell 8 algav koolipäev on traditsioon. Inimesed on hommikul puhanuna aktiivsemad ja töövõimelisemad. Peale lõunasööki algab suur seedimisprotsess, mille käigus keha tunneb vajadust puhata .

4.1 Kas noored suudavad ennast hommikul vara vaimselt pingutada?

Sellele küsimusele ei ole võimalik üheselt vastata, lähtuda tuleb inimeste individuaalsetest erinevustest. Varasemalt on kirjeldatud nn hommiku - ja õhtulapsi, kellest esimesed ärkavad vara, on puhanud ja erksad ning avatud uutele väljakutsetele, viimaseid kirjeldatakse hommikul kui loide ning neid iseloomustavad voodist tõusmise raskused, nende aktiivne päevaosa lükkub pealelõunasele ajale. On tehtud mitmeid uuringuid ja proovitud leida seoseid tundide aja ja laste aktiivsuse vahel. Käesolevalt on leitud, et kõige aktiivsem on õpilase suutlikkus teises tunnis, eriti kolmapäeviti ja teisipäeviti.

4.2 Mida arvavad vanemad nii varajasest ärkamisest?

Vanemate vastused kalduvad olema kahes äärmuses, millest üks on “Jah, see on normaalne kellaaeg kooli minekuks”, teine on “ Ei, kool peab hakkama hiljem”. Siiski on välja toodud, et suurem osa vanematest arvavad, et kool algab liiga vara. Need vanemad arvestavad lapse kasvava organismiga, mis puhkab kella kaheksa ajal. Lisaks toovad nad välja, et kuna nende endi tööpäev algab enamasti kell üheksa, siis on laste eraldi kooli saatmine vanematele tülikas. Teine osa vanemaid, kes pooldavad varasemat tundide algust, põhjendavad enda valikut lapse trennide, huviringide ja kodutööde tegemise seisukohalt, mis lükkuks veelgi hilisemaks. (Kaia Otti 2005. Õhtuleht . 24.04.2015)

TULEMUSED

Järgnevalt on esitletud ja lahti seletatud uurimustöö tulemused, mille leidsin 12 – 17 aastate koolinoorte seas läbi viidud internetipõhise küsitluse (lisa 1) läbiviimisel. Uuringus osales 71 noort, kellest 39 olid tüdrukud ja 32 poisid. Uuritavaid vaatlesin kolmes vanusegrupis, millest esimene oli 12 - 13 aastased, teine 14-15 aastased ja kolmandaks 16 – 17 aastased noored, antud uurimustöö raames poisse ja tüdrukuid eraldi ei käsitletud , kuna uuritavad olid soo alusel jaotunud gruppidesse enam vähem võrdselt. Uurimustöö andmed on kogutud Eesti noorte küsitlemisel.
Tabelis 1, 2 ja 3 on välja toodud õpilaste andmed (protsentides) nende tundide alguseaja, kodutöödele kuluva aja, unepikkuse ja puhanud tunde kohta.
Tabel 1. 12 – 13 aastaste noorte tundide algusaeg , õppimisele - ja magamisele kuluv aeg ning hinnang puhanud tundele
Tundide algusaeg
%
Õppimisele kuluv aeg
%
Magamisele kuluv aeg
%
puhanud
%
8:00
30%
- 30min
30%
4h-5h
10%
JAH
10%
8:15
40%
30min-1h
55%
6h-7h
60%
EI
90%
8:30
30%
1,5h-2h
15%
8h-9h
30%
Tabel (1) kirjeldab, et 12 kuni 13 aastased noored alustavad koolipäeva pigem kella kaheksa paiku, magavad ööpäevas keskmiselt 6 kuni 7 tundi, kulutavad õppimisele pool kuni üks tund ning 90 % neist raporteerib, et ei tunne end hommikul ärgates puhanuna.
Tabel 2. 14 – 15 aastaste noorte tundide algusaeg, õppimisele - ja magamisele kuluv aeg ning hinnang puhanud tundele
Tundide algusaeg
%
Õppimisele kuluv aeg
%
Magamisele kuluv aeg
%
puhanud
%
8:00
30%
-30min
40%
4h-5h
13%
JAH
20%
8:15
56%
30min-1h
26%
6h-7h
77%
EI
80%
8:30
14%
1,5h-2h
34%
8h-9h
10%
Tabel 2 kirjeldab, et 14 kuni 15 aastaste noorte tunnid algavad samuti pigem kaheksa paiku, õppimisele kulutav aeg on jaotunud kiireteks õppijateks, kes kulutavad kodutöödele keskmiselt pool tundi, ja põhjalikemateks õppijateks, kellel läheb poolteist kuni kaks tundi aega. Une pikkus jääb ka sellel vanusegrupil keskmiselt kuue kuni seitsme tunni vahele. Enamik uurimuses osalejaid (80%) kirjeldab end hommikul väsinuna.
Tabel 3. 16 – 17 aastaste noorte tundide algusaeg, õppimisele - ja magamisele kuluv aeg ning hinnang puhanud tundele
Tundide algusaeg
%
Õppimisele kuluv aeg
%
Magamisele kuluv aeg
%
puhanud
%
8:00
30%
-30min
20%
4h-5h
20%
JAH
50%
8:15
30%
30min-1h
40%
6h-7h
60%
EI
50%
8:30
40%
1,5h-2h
40%
8h-9h
20%
Tabelis 3 on välja toodud uuringus osalejate vanima vanusegrupi (16 – 17 aastaste) tulemused, mille alusel võib öelda, et tundide algusaeg on mõnevõrra nihkunud hilisemaks, 40 % noortest algavad tunnid poole üheksa paiku. Õppimine võtab pool tundi kuni kaks tundi aega, magamisele kuluv aeg on jäänud samaks, olles jätkuvalt kuue kuni seitsme tunni piires. Hinnangud enda hommikusele puhanud tundele on jagunenud kaheks. Täpselt pooled noortest tunnevad end puhanuna.

TULEMUSTE ANALÜÜS

Tulemuste võrdlusel (tabel 1, 2, 3) võib öelda, et kolme vanusegrupi võrdlusel jääb 12 – 17 aastaste öine uni umbes kuue kuni seitsme tunni vahele. Õppimisele kuluv aeg suureneb koos vanusesuurenemisega ehk siis vanemad noored kulutavad õppimisele rohkem aega. Kui esimesed kaks vanusegruppi väitsid, et nad ei tunne end hommikul puhanuna, siis vanimad uuringus osalejad peavad end rohkem puhanuks, mis võib olla seotud ka sellega, et mingil põhjusel algavad nende koolitunnid hiljem, enamasti poole ühe paiku.

KOKKUVÕTE

Eesti koolinoorte uuringu põhjal võib öelda, et kõikide vanusegruppide lapsed magavad keskmiselt vähem kui kaheksa tundi, mis on erinevate uuringute põhjal neile soovituslik. Alla selle magamine võib põhjustada kehalisi ja vaimseid häireid nagu väsimus, halb reaktsioonikiirus, peavalu, keskendumisraskused, mälu halvenemine ja kaalutõus. Veelgi laastavamalt mõjub pikaajaline unepuudus. On huvitav, et nooremad õpilased, kes õpivad vähem ja magavad mõnevõrra rohkem, tunnevad end enamasti mitte puhanuna, kuid vanemad õpilased, kes kulutavad rohkem aega õppimisele ja vähem magamisele, on mõnevõrra rohkem puhanud. See võib tähendada, et nooremad vajaksid endale kindlat magamise- ja ärkamise kava ja järgima magamisega seotud soovitusi , mis võib neil aidata olla hommikul puhanumad. Näiteks on soovitatav voodis mitte telekat vaadata või pikalt lugeda, see vajaks täpsemat uurimist .
Varasemalt on leitud, et koolitundide alguse ideaalne kellaaeg võiks olla kell 9, mis sobiks nii lastele kui ka nende vanematele, kes sõidavad hommikuti tööle. Siis minu uuringu käigus selgus, et koolitundide oluliselt hilisemale algusajale lükkamine poleks mõistlik, mis on kooskõlas sellega, et õpilased on umbes kella 9 ja 10 ajal kõige aktiivsemad, mis on hinnanguliselt umbes teise tunni aeg. Kuna ainult vanemas vanusegrupis noorte tunnid algasid pigem hiljem ehk poole üheksa paiku ning nad tundsid end rohkem puhanuna kui nooremate vanusegruppide liikmed, siis võiks see olla täiesti sobiv aeg koolipäeva alustamiseks.

Õpetaja arvamus

Tegemist on suuremahulise ja praktilise uuringuga, töö autor on koostanud kokkuvõtliku uuringu Eesti noorte une ja õppimisharjumustest. Töö ülesehitus on loogiline, alapealkirjadega liigendatud, kõneviis on korrektne . Tulemused ja teooria on kooskõlas, teooria on seletatud lahti kohati spetsiifilisel tasemel, seletades lahti ka inimesega magamise ajal toimuva ( unefaasid ). Antud töö kontekstis on see pigem lisateadmine, mitte otseselt kooskõlas eesmärgiga – kuid võib viidata pigem autori isiklikule panusele, huvile ja laiale silmaringile.
Tulemused on loetavate tabelitena välja toodud, tekstis lahti seletatud ning omavahel asjakohaselt võrreldud.
Kokkuvõttes on ühendatud teadmised teooriast ja tulemustest, autor on pakutud soovitusi (noortele, õpetajatele ja lapsevanematele) unehäirete ja väsimusega paremaks toimetulekuks, et aidata kaasa erinevas vanusegrupis olevate noorte heaolule, aidates sellega ka ennetada unehäireid ja kaasnevaid kehalisi ja psüühilisi probleeme.
Töö kitsaskohaks võib pidada viitamist, mistõttu soovitan autoril täpsemalt jälgida viitamise nõudeid, võttes aluseks Luunja Kk kodulehel oleva juhendi.
Kokkuvõtlikult on töö kirjutamisel lähtutud loovtöö nõuetest ning idee selgelt ja korrektselt edasi antud.

KASUTATUD MATERJAL

Netileheküljed

http://www.director.ee/ajulained-ja-meisterlik-juhtimine/
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/miks-on-uni-tahtis?id=26146429
http://et.wikipedia.org/wiki/Un i
http://www.unikulma.ee/sleep_better
http://naine24.postimees.ee/730856/hea-uni-on-kehale-ja-vaimule-kriitilise-tahtsusega
http://www.director.ee/imelise-une-saladus-hea-juht-juhib-oma-und-paeva-ajal/
http://kehakeel.ee/2014/03/hea-uni-hea-tervis/
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/miks-ma-kogu-aeg-vasinud-olen-seitse-voimalikku-suudlast?id=64949368
http://buduaar.ee/Article/article/miks-ulemagamine-sulle-kahjulik-on
http://www.ohtuleht.ee/186884/miks-algab-koolipaev-kell-8
http://www.saartehaal.ee/2013/10/31/koolis-antavad-kodutood-peaksid-olema-keelatud/
http://www.questionpro.com/a/TakeSurvey?id=4055166&ext_ref=test_response¶m=true

Lisa 1

Küsimustik

Sugu?

Vanus?

Mis kell Sul tunnid hakkavad?

Mitu tundi Sul keskmiselt päevas on?

Kui kaua Sa tavaliselt kodus õpid?

Mitu tundi Sa öösel keskmiselt magad?

Kas Sa tunned ennast hommikul puhanuna?

Mis kell Sa ärkad ehk voodist välja tuled?
http://www.questionpro.com/a/TakeSurvey?id=4055166&ext_ref=test_response¶m=true