Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

04.10.2013
Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes.
*EPO hormoon -sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides).
*Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes- maksas , põrnas, punases luuüdis või lihastes.
*Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned . Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi.
Veregrupid
*Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus- antigeen ). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastavate aglutinogeenide suhtes on plasmas võimalik aglutiniinide(üldnimetus- antikehad ) esinemine. Vastavalt nende kobinatsioonidele eristatakse veregruppe. Nende klassifikatsioone on enam kui üks:
1) AB0 klassifikatsioon , mille avastas Landsteinen.
Vastavalt sellele klassifikatsioonile on 4 veregruppi:
Grupp aglutinogeenid Aglutiniinid plasmas
0(I) puudub anti A ja anti B
A(II) A anti B
B(III) B anti A
AB(IV) A ja B puudub
*Kui A ja anti A satuvad kokku, siis tekib punaliblede kokkukleepumine e. Aglutinatsioon, hapnikku ei saa enam trantsportida, võib tekkida tromb ( veresoon sulgub).
*0 vere puhul ei ole võimalust kokku puutuda anti A ja anti B-ga. Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni( punalibled kleepuvad samuti kokku).
*Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp .
*reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks.
*Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon : tulemuseks punaliblede kokkukleepumine.
*Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad.
2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas, need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta punaliblede lagunemine loote veres, sõltub sellest, kui palju on antikehi ema veres. Loode võib surra, või laps sünnib ajudefektiga.
Samas ei pruugi loode üldse kahjustada saada. Küll aga võib vastsündinul tekkida hemolüüs . Punaliblede purunemisel väljub pliirubiin, mis värvib naha ja limaskestad kollaseks( vastsündinu ikterus). Vastsündinule tehakse vereülekanne , selle tegematajätmisel võib vastsündinu hukkuda. 1958 aastal tehti Tartus esimene taoline vereülekanne.
Veregruppide määramine
Grupiseerum- vereplasma , millest on eraldatud valk fibrilogeen.
2 seerumit minimaalset:

A veregrupi seerum

B veregrupi seerum(seal on anti A aglutiniinid).
-Kumbagi seerumit tilgutatakse klaasile. Lisatakse verd, mida uuritakse. Segatakse segamini . Võib tekkida olukord, kus punalibled kleepuvad kokku. Kui on ühtlaselt punane, siis ei ole aglutinatsiooni, selle järgi saab öelda, mis grupi verega on tegemist. AB veres on nii A kui B aglutinogeenid. Minimaalselt on vaja kahe grupi seerumit.
Süda ja veresooned
*Südamesse tuleb veri kahe õõnesveeni kaudu(paremasse kotta). Kopsudest tuleb veri vasakusse kotta. Süda saab verd pärgarterite kaudu.
*Süda asub rindkeres rinnaku taga, veidi vasakul. Südant ümbritseb südamepaun. Südamepaunaõõnes on võiet, mis muudab selle libedaks. Südamepauna õõnes vedelikku normaalselt ei ole, põletiku korral võib seda aga koguneda- süda surutakse kokku.
* Südamel eristatakse tippu (tipp on allapool-teravam ots, jääb ligikaudu viiendasse roide vahemikku) ja põhimikku . Kui süda tõmbub kokku, siis annab ta tipuga tõuke vastu rindkere seina seespoolt(tiputõuge).
Süda on neljakambriline. Neid kambreid nimetatakse kodadeks(2) ja vatsakesteks(2). Vasaku poole vahel on vahesein . Südamesiseselt veri vasakult paremale ja vastupidi levida ei saa. Südame kambreid eraldavad ükteisest ka klapid .
Klapid jagunevad kahte rühma:

Atrioventrikulaarklapid-neid on omakorda 2:

Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel-KAHEHÕLMNE e. MITRAALKLAPP

Parema koja ja parema vatsakese vahel-KOLMEHÕLMNE
*klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi kodade alla minna, veri ei saa südames tagurpidi mitte kunagi liikuda .

Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter ) ja vatsakeste vahel
Südame ealised iseärasused:
*Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas).
Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo juhaks. See ühendus likvideerub pärast sündi. See võimaldab paremast vatsakesest juhtida verd kohe aorti.
Looteea-vastsündinu süda on ümmargune. Vatsakeste läbimõõt on samavõrdne kodade läbimõõduga.
*Pärast sündi sulgub botallojuha(6.-8. elunädalal). Ovaalaken kasvab kinni kuuenda elukuu lõpuks või seitsmenda alguseks. Kui nad kinni ei kasva, siis läheb osa verd vasakust kojast paremasse kotta. Segatakse hapnikurikas veri ja suures osas CO2-e. Lapse aju kannatab selle all. Kui jääb lahti botallojuha, siis hapnikurikas veri saab CO2-e rikast verd. Kannatab aju: lapsed ei arene(nii füüsiliselt kui ka vaimselt).
Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi (vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud , siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda( dilatatsioon ).
*Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani.
Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti.
Suur ja väike vereinge
*Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb omakorda peenemateks arteriteks-üks osa viib verd pea suunas; teine, ehk aordi alanev osa viib verd kehasse ja jalgadesse. Arterid hargnevad veelgi peenemateks arterioolideks. Arterioolid hargnevad omakorda aga kapillaarideks .
* Kapillaarides toimub gaasivahetus . Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe .
*Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe (väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge.
Südame erutusteke ja juhtesüsteem
Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes -siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis terve elu juhib südametööd, igas sekundis tekib erututs.
Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas.
Südame löögisagedus ja minutimaht
Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis .
Löögimaht on ühe kokkutõmbega südamest väljapaisatav vere hulk. Täiskasvanul keskmiselt 70mL.
Minutimaht on minutis väljapaisatav verehulk. Minutimahu saab kui löögimaht korrutada sagedusega. Kui löögimaht on 70 ja sagedus 70, siis on löögimaht keskmiselt 4.9 liitrit.
*Iga kokkutõmbe järel jääb südamesse aga teatud kogus verd. Seda jäänud verd kutsutakse jääkmahuks. Tema suurus on ligikaudu 70mL.
Kui jääkmaht suureneb, siis on tegemist südamepuudulikkusega. Südamerütm kiireneb. Tekib tsüanoos(naha ja limaskestade siniseks muutumine-CO2-e on veres rohkem kui seda peaks olema, eriti tugevalt on see väljendunud näos). Hingeldus - koed ei saa piisavalt hapnikku, sest süda ei suuda pumbata hapnikku nii kui vaja, hingeldus tekib isegi puhkeolekus (siis kui on südamepuudulikkus ).
Löögisagedus iseärasused:
Löögisagedus:

Vastsündinutel 100-120,

Esimesel kahel eluaastal 110-120

5-aastaselt 96-100

10-14-aastasel 75-80

Alates 15-aastast 65-75

Täiskasvanutel 70-80 (Täiskasvanu löögisagedus sõltub ka sümpaatilise närvisüsteemi toonusest)
Löögimaht:

Vastsündinutel. 2,5-3 mL

1-aastasel 10ml,

7-aastasel 23-27mL,

12-aastaselt 40mL,

13-16 aastaselt 55-60,

täiskasvanul 60-80mL.
Südame rütmi muutused:
*osa rütmi muutusi on füsioloogilised, osa patoloogilised.
Füsioloogilised rütmi muutused:
1) hingamis arütmia-sisse hingamisel kokkutõmmete sagedus suureneb, väljahingamisel väheneb. See on põhjustatud vegetatiivse närvisüsteemi toonuse muutuses hingamisfaasidest sõltuvalt. Nimelt sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise NS-i toonus , väljahingamise ajal aga parasümpaatilise toonus. Hingamise arütmias ei ole midagi patoloogilist. Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel.
2)tahhükardia-südame pekslemine, südamerütmi kiirenemine üle 80 löögi minutis. Üle 100 tugev tahhügardia. Füsioloogiline tahhügardia tekib nii füüsilise kui emotsionaalse pinge korral. Patoloogiline tahhügardia võib olla põhjustatud südamelihase puudulikkusest. On iseloomulik ka kilpnäärme ületalitlusele.
3)bradükardia-rütmi aeglustumine alla 60-e löögi minutis. Füsioloogiline bradükardia esineb vastupidavusalade sportlastel. Parasümpaatiline NS saavutab suure ülekaalu, sellest tulenevalt uitnärvi erutus on tavalisest suurem. Patoloogiline bradükardia võib olla põhjustatud erutuse juhtivuse häiretes erutuse tekke ja juhtesüsteemides.
4)ekstrasüstol-väljaspool normaalset kokkutõmmetesagedust tekkinud süstol(kokkutõmme). Sellele järgneb kompesatoorne paus . Ei ole patoloogiline. Tekib vegetatiivse NS-i toonuse äkilisest muutusest. Kui neid on aga palju ja pole seotud puhkeseisundisse üleminekuga , peab vaatama, millest nad on tingitud. Löök jääb vahele, sest õigel ajal südamelihas on ekstrasüstolist tingituna erutumatu-refrataarseisundis. Lihas ei vasta tulenevale impulsile. Elektrogardiogrammil on ekstrasüstol kõige paremini näha, saab öelda, kust on ärritus pärit.
5)erutuse blokaad -erutus ei kandu edasi. Kõige sagedasem on atrioventrikulaarblokaad. Erutuse ülekanne on häiritud just atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele. Kui see on osaline, siis jääb nt iga teine või kolmas löök vahele. Kui kõik löögid jäävad vahele, siis jääb süda seisma.
6)kodade või vatsakeste laperdus või virvendus. Olukord, kus südame lihaskiud erutuvad eriaegadel. Õiget terviklikku kokkutõmmet ei toimu. Sagedus on väga suur. Kui see jätkub, siis inimene hukkub. Selle korral kasutatakse defibrillaatorit. Selle asemel on võimalik ka südamelihase massaaž .
Südametsükkel(järgmine loeng)