Erituselundite süsteem

Kabel, Mari

Erituselundite süsteem (0)

Meditsiin - Anatoomia ja füsioloogia

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Erituselundite süsteem.
Erituselundite alla kuuluvad:

Kuseerituse elundid
Nahk
Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid

Kuseelundite süsteem
Kuseelnudid:

Neerud
Kusejuhad
Kusepõis
Kusiti

Neerude funtksioonid;

Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea . Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine.

Uriini teke.

Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe- leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises.

Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre:
A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia .
B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool - ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine.
C. Reniin -ensüüm- RAAS - reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele.
Neerude ehitus

Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi.
Keskele jääb neeruvaagen , mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin.
Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha .
Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi all nähtavad, ulatuvad nii koore kui säsi sisse.

Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul , teine suurem osa kokku on torukeste süsteem.
Glomeerul osad on:

Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel

Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri .
Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära.
Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste .
Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs.

Torukeste süteemi osad on:

Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal
Henle ling - kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv).
Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed.
Viimane osa on kogumistorukesed.

Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon.
Uriini teke
Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi.

Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis.
Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde.
Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi.
Läbi ei pääse suuremolekuraarse molekulidega valgud - albumiinid ja globuliinid .
Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid.
Esnasuriinis on kõik mineraalsoolade ioonid , ka glükoos, aminohapped , uurea.
Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse.
Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda.
Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, peab filtratsiooni rõhk olema teatud suurusega.

Filtratsiooni rõhk F:
F = A – (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG

A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg)
B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg)
C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg)

See on selleks, et uriin saaks tekkida, F=25 mmHg. Kui F langeb alla 20, on uriini teke häiritud, mingil määral veel tekib. Alla 15 lakkavad neerud töötamast. Väike on siis kui:

Kui vererõhk on päsmakeses (A) langenud alla 70, nt suurel verekaotusel tekib neerupuudulikkus , uriini ei saa enam tekkida. Ravimi allergia korral, anafülaktilise soki korral. Vererõhk langeb väga järsku, kuna organismil on ülitundlikkus (putukahammustus, ravim ).
Onkootne rõhk tõuseb (B), nt kui vedelikku kaotatakse, põletuste korral on kõige hullem, läheb palju vedelikku kaduma, kuid ei lähe samas hulgas valkusid . Ka anafültaktilise soki korral tõuseb ka onkootne rõhk.
Vedeliku rõhk tõuseb (C), kui kihnuõõnsesst ei saa esmasuriin ära voolata, kui on neerukivid , ei lase uriinil ära voolata, uriin koguneb, vedeliku rõhk tõuseb.

Lõplikku uriini on ööpäevas 1,5 L. Lõpliku uriini moodustumine toimub tagasiimendumise teel neerutorukestes:

Suurem osa sellest veest imendub tagasi- 178,5 L imendub tagasi.
Peale vee imendub tagasi täieliklt 100% glükoos ja aminohapped.
Lõplikus uriinis ei ole normaalselt glükoosi, aminohappeid ega valku.
Glükoos jõuab lõplikku uriini siis, kui vere glükoosi sisaldus ületab 10 mmol/L, glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine (ümbritsevatesse veresoontesse) toimub proksimaalstes torukestes, nende seintes olevad kanalid küllastuvad glükoosiga (kui veres glükoosi sisaldus üle 10 mmol/L). Glükoos,mis ei jõudnud tagasi imenduda, läheb edasi Henle lingu , distaalsetesse ja kogumistorukestesse- nende seintes ei ole enam transportvalke, millega glüokoos saaks tagasi imenduda. Jõuab lõplikku uriini.
Sama on aminohapetega.
Mineraalsoolad imenduvad osaliselt tagasi, lõplikus uriinis on neid väike osa, suurosa imendub tagasi, nagu ka vesi.
Vee tagasiimendumine käib paralleelselt Na ja Cl-ga. Proksimaalsetes torukestes imendub 2/3 Na kohe tagasi, 2/3 vett- 120L. Henle lingus imendub tagasi veel 15% veest ja Na/Cl imendub Henle lingus ja distaalsete torukeste algusosas.
20% esmasuriinist imendub kogumistorukestes, kus toimub lõpliku uriini koguse regulatsioon . Seal selgub , palju lõpliku uriini tekib.
Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi.
ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine , soolane toit.
ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi.
Akvaporiinid -vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest kogumistorukestesse, osmoosi teel vesi liigub rakust välja.
ADH produtksioonist sõltub see, kui palju vett imendub akvaporiinide kaudu kogumistorukestesse- fakultatiivne ehk valguline imendumine- palju jääb lõplikku uriini, see toimub kogumistorukestes. Kohustuslik imendimine toimub Henle lingus.

Uriini hulk, koostis ja osakesed
Uriini hulk ööpäevas 1,5 L, kogus sõltub kõikumiste korral osmootsest rõhust- vee ja mineraalainete suhtest. Uriini analüüsiks võetakse hommikul , siis on uriin kontsentreeritum. Uriini analüüsis määratakse kõigepealt tihedus:

Hommikuse uriini tihedus on 1015-1030 (tihedam kui vesi), tiheduse annavad põhiliselt kloriidid , määratakse kloriidide sisaldust eraldi.
Kui neeru funktsioon on puudulik, ei suuda korralikult filtreerida, siis on tihedus väiksem.
Kui on korraga palju vett joodud, võib tihedus olla vee tiheduse juures (1000).
Uriinis on palju Cl, (ka Na, K, Mg- neid on vähem). Samad ioonid mis on vereplasmas. Iseloomuliku värvuse annavad sapi pigmendid , uriin on kollaka värvusega (õlgkollane). Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi.
Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi.
Glükoos uriinis- glükosuuria.
Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi.
Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad ( kasvaja laguneb).
Uriin tsentrifuugitakse ja määratakse sademes olevaid rakke mikroskoopiliselt. Seal võib olla normaalselt olla mõni leukotsüüt, kuid suurem arv viitab neeruvaagna või põie põletikule.
Mikrsokoobi vaateväljas võib olla põie seina epiteelirakke, see on normaalne rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik.
Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa.

Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180.
Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra - kusiti.
Kusepõie täitumine ja tühjenemine
Kusepõiel on seinalihased ehk detruusorlihased ja 2 sulgurlihast:

Sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline, tahtele ei allu, on vegetatiivse NS kontrolli all, teda innerveerib vaagna närv n. pelvicus.

Väline sugurilihas- vöötlihaseline, teda innerveerib häbemenärv n. pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast .
Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest.

Täitumise faasis domineerib põie üle vegetatiivne NS toonus , selle mõjul on põie seina lihased ehk detruusorlihased lõdvad, sulgurlihased on kokku tõmbunud, uriin ei pääse välja. Kui põide koguneb täiskasvanul 300-400 ml, tekib põie seinte venitus , sensoorsete närvide kaudu edastatakse venitus seljaajju, sealt edasi peaajju. Inimene tunneb põie täitumist alles siis, kui erutus on peaajju jõudnud. Tekib urineerimis vajadus.

Põis iseeneslikult normaalselt ei tühjene. Seda vaid siis, kui peaaju koorest läheb vastav käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu piirkonda, n. pudenduse närviraku kehadele, selle kaudu välisele sulgurlihasele, mis lõõgastub. Samal ajal sisemisele sulgurlihasele tuleb pidurdav impulss n. pelvicuse kaudu silelihasele, see ka lõõgastub. Tühjenemise faasis domineerib parasümpaatilise NS erutus- tekib põie venitusel. Parasümpaatikuse mõjul tõmbuvad põie seinalihased kokku, sulgurid on lõõgastunud, toimub põie tühjenemine.

Põie normaalset talitlust häirivad:

Peaaju, seljaaju vigastused. Kui kakteb ühendus pea ja seljaaju vahel, siis 1-5 nädalat on põis lõtv, uriin väljutatakse passiivselt, voolab ise välja; või on vaja põit tühjendada kateetri abil.
Kui esimesed nädalad mööduvad, tekib põie automatism- põie iseeneslik tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele: kui tekib põie seinte venitus- siis tõmbuvad põie seinalihased automaatselt kokku, sulgurid lõõgastuvad, uriin väljub. Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde .
Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv.
Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma.
Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise astme juures, kontroll puudulik või kaob täielikult, nt naermine võib põhjstada põie tühjenemise.
Meestel eesnäärme operatsioonil on saanud põis (selle närvid või lihased) vigastuse.
Selle piirkonna kasvajad.

Kui ühendus pea ja seljaaju vahel kakteb siis on võimalik treeninguga saavutada kontrolli põie tühjenemise üle käe abil. Kui põis on oletatavalt täitunud (mitte päris täis), siis koputades vastu põie seina tekitatakse surve, vallandub põie tühjenemise refleks - nõuab treenimist ja hoolt (ei tohi liiga palju vedeliku tarvitada), kindlates kellaagedast kinni pidada.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 65 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mari Kabel Õppematerjali autor

Füsioloogia. Neerude ehitus, kuse teke ja eritumine.

Sarnased õppematerjalid

docx

ERITUMINE

IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

ERITUSELUNDITE SÜSTEEM

ja suureneb higistamine. Väikelaps aga ei reageeri palavikku langetavatele ravimitele. (arvestatakse kehakaalu). 3) Väikelapsel temperatuuri langetamiseks füüsikalised meetodid: a) keha ülehõõrumine veega b) riideid vähemaks võtta Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUSELUNDITE SÜSTEEM Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete eemaldamist organismist. Lisaks ainevahetuse jääkainetele eritatakse ka organismi sattunud ja selle normaalseks talitluseks mittevajalikud ained või nende laguproduktid nagu näiteks ravimid, alkohol, toidule ja joogile lisatud värvained või konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

sulgub ka epiclottis (mis katab hingetoru). Oksendamist võib käsitleda kui katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel

Bowman'i kapslist, millel 2 lestet sisemine ja välimine. Seda kapslit kutsutakse ka kihnuks. Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. (KIHNU VIRVE!) 2) Torukeste süsteem proksimaalsed väänilised torukesed. 3) Henle link (alanev ja ülenev säär) 4) Distaalsed väänilised torukesed 5) Kogumistorukesed, tulevad nefronitest ja koonduvad Uriin tekib nefronis ööpäeva jooksul pidevalt, eristatakse 2 järku, esmasuriini teke, lõpliku uriini teke. Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke:

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

pdf

Eritumine

Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores

Meditsiin

docx

NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL

Samuti molekuli elektriline laetus mõjutab seina läbimist. Kõige paremini läbivad positiivselt laetud ained (katioonsed), seejärel neutraalsed ning järgneb negatiivselt laetud ained (anioonsed). Samuti mõjutab molekuli kuju ja millisel määral saab deformeeruda. Regulatsioon. Hormoonide kaudu (reniin-angiotensiin-aldosteroon) ja 2 sisemist faktorit ning üldiselt süsteemne regulatsioon. Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem - hormooni reniin toodavad jukstaglomerulaarsed rakud aferentse arteriooli seinas. Kui on hüpotensioon (madal vererõhk), siis voolab neerudest läbi vähem verd > stim. reniini vabastamist. Reniin muudab angiotensinogeeni (toodetakse maksas) angiotensiin I. Angiotensiin I muudetakse aktiivsemaks angiotensiin II angiotensiini konvertiva ensüümi poolt (ACE). ACE asub kopsu endoteelis, aga on olemas ka neerus ACE on olemas ka neerus (kapillaari endoteelis ja proksimaalses tuubulis). Toimub

Mikrobioloogia

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Referaat: Erituselundkond

Erituselundkond Referaat Tallinn 2007 Sisukord Erituselundkond .......................................................................................................................................3 Neerud...........................................................................................................................3 Uriin .......................................................................................................................................4 Teised erituselundkonna osad...................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist a

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk