Kuse suguelundid (0)

 
 
KORDAMISKÜSIMUSED  KUSE­SUGUELUNDITE SÜSTEEMIST 
 
1. Nimetage eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis (lisage, mida eritavad) 
Kopsude kaudu eritatakse  süsihappegaasi  ja vett auru  näol (umbes 0,3­0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid 
aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe­leelistasakaalu. 
Nahas  peituvate  higinäärmete  abil  eemaldatakse  organismist  umbes  0,4­0,5l  vett,  soolasid,  erinevaid 
jääkprodukte  ( kusiaine   e.  uurea,   kusihape ,  kreatiniin).  Seega  võib  nahk teatud määral kompenseerida 
neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru  asendada  ei saa. 
Seedetrakti  sekretoorne osa seisneb peamiselt  raskemetallide  soolade eritamises, s
  api ja v
  ee eritamises 
soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. 
Neerud  eritavad uriini, päevas 1­1,5l 
 
2.  Neer  ladina keeles Ren   neerud ladina keeles Renes 
Neerude funktsioon  
1. ekskretoorne  roll – jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine  organismist 
(süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide  eritamine ) 
 
2. kehavedelike  tasakaalu tagamine organismis  
3. osmootse rõhu  säilitamine
 
4. happe­leelistasakaalu   regulatsioon  
5. bioloogiliselt  aktiivsete ainete  sekretsioon  (hormoonid) 
6.  vereloome  
regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 
7. arteriaalse vererõhu 
regulatsioon (RAAS). 
 
3. Mis on  NEFRON  ja milles seisneb selle funktsioon 
Neeru struktuuriline­funktsionaalne ühik, mille ülesandeks on uriini tegemine. 
4. Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused? 
Neerude  vereringel  on  mõningad  iseärasused,  tingituna  elundi  ehitusest  ja  funktsioonist.  Võrreldes 
neeru  suurusega  on  neeruarteril  võrdlemisi  suur läbimõõt,  sest tema poolt toodav  veri  on vajalik mitte 
ainult  neerukoe  enda  toitmiseks,  vaid  ka  uriini  valmistamiseks.  Ööpäeva  jooksul  läheb  neerust  läbi 
~2000 liitrit verd. 
 
5.  Kusejuha   pikkus 30cm 
Kusejuha  asend  Pärast  neeruvaagnast  väljumist  laskub  kusejuha  piki  kõhuõõne  tagaseina 
kõhukelmetaguses  ruumis  allapoole  väikevaagnasse  ning   avaneb   kusepõide  selle  tagaseina  alumises 
osas. 
Kusejuha funktsioon Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnat kusepõide. 
 
6. Kusepõis  maht 500­700ml 
    Kusepõie asend  asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja  lihastele . 
 
    Kusepõie funktsioon uriini kogumine 
7. Kusiti  ­ ladina  keeles   urethra  
Funktsioon : Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. 
1 
 
 
 
 
Naise kusiti  pikkus  3­3,5cm (urethra feminina) 
Mehe kusiti   pikkus  18­25cm (urethra masculina) 
 
 
 
 
8. Naise sisemised  suguelundid  
Elundi nimetus  
...  ladina keeles 
... kreeka keeles 
Paariline 
Paaritu 
 
 
 
eesti keeles 
elund  
 elund 
 
 
 
Munasari 
ovarium 
oophoron 
   X 
 
 
Munajuha  
tuba uterina 
salpinx 
  X 
 
 
Emakas  
uterus  
metra 
 
 X   
 
Tupp  
vagina  
colpos 
 
  X   
 
9. Munasari   
Ehitus Munasari kaalub ~5­10 g. Munasari on lapik­ovaalne  ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. 
Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline  epiteel . Ü
   lemine  ots on 
suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. 
Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. 
Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 
 
10. Selgitage mõisted: 
Folliikulid  Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. 
 
Ovogenees  munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus 
Spermatogenees  Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist 
Menstruatsiooni kestus on  3­5 päeva 
 Menstruaaltsükli kestvus on 21­35 päeva 
Ovulatsioon  toimub menstruaaltsükli  (mitmendal?) 12­16 päeval. 
2 
 
 
 
Fertilisatsioon  on  viljastumine  
Lunaarkuu =  4 nädalat 
Raseduse kestus on  10 lunaarkuud =   40  nädalat 
11. Munajuha   tuba uterina 
Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. 
 
Funktsioon Toimub viljastumine. 
12. Emakas uterus   
Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel 
 
Seina  kihid   
* sisemine ­  limaskest  e. endomeetrium 
* keskmine ­  lihaskest  e. müomeetrium 
* välimine ­ serooskest e. perimeetrium 
 
funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 
 
13. Tupp       vagina  
Asend­  ülemisse  otsa  ulatub  emakakaela  tupeosa.  Suundudes  ette  alla,  läheb  tupp  läbi 
urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus 
 
Funktsioon­ paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 
14. Rinnanääre  ladinakeelne  nimetus  mamma 
Asukoht asub oma alusega III­VI roide kõrgusel suurel rinnalihasel 
 
Ehitus:  on  ümbritsetud  sidekirmega.  Näärme  keskel  ulatub  välja  rinnanibu,  mida  ümbritseb 
pigmenteerunud  nibuväli.  Nääre  koosneb  15­20  sagarast,  millest  lähtuvad  piimajuhad.  Enne  nibusse 
jõudmist   juhad   laienevad  ja  moodustavad  piimaurke,  siis  ahenevad, tungivad   nibusse ja  avanevad  selle 
tipul .  Sagarate  vahel  ja  kogu  näärme  ümber  on  rasvkude.  Fibroosne  sidekude  moodustab 
sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 
 
15.  Munand    ladina keeles testis 
 Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. 
 
Ehitus,  funktsioon:  Munand  koosneb  200­300  sagarikust,  milles  leiduvates  väänilistes 
seemnetorukestes  paljunevad  meessugurakud.  Sagarike  sidekoes  leiduvad  rakud  toodavad 
meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 
  
16.  Munandimanus    
Asend: asub munandi  serval . 
funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 
 
3 
 
 
 
17. Eesnääre  ladina keeles Prostata 
Asend: kastanisuurune lihaselis­näärmeline  moodustis  kusepõie põhja all 
funktsioon­  Eesnäärme  nõre  lisandub  seemnepurske  ajal  seemnevedelikule  ja  aktiviseerib 
seemnerakke (muudab liikuvateks). 
 
18.  Lahkliha    ladina keeles perineum 
Asukoht ­ reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. 
 
Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha   
mehel välissuguelundid ja pärak 
naisel välissuguelundid ja pärak 
 
19. Selgitage mõisted: 
*  Esmasuriin ­ uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik  imendub  tagasi verre.  
Selle eritushulk ööpäevas on 180L 
 * Lõplik (teisene) uriin  on see uriin, mis eraldub põie kaudu 
Selle eritushulk ööpäevas on 1­1,5L 
* Diurees
kuseeritus  
* Glükosuuria 
uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus 
*  Hematuuria
vere esinemine uriinis. 
*  Proteiinuuria
uriinis esineb valke, mis on  tavaliste  proovidega leitavad 
* Nüktuuria 
sagedane  põietühjendus öösel 
* Polüuuria
liigkusesus 
* Oliguuria
 vähekusesus 
*  Anuuria  
kuseerituse puudumine 
Tunnidiurees täiskasvanul on .50­100ml 
Tunnidiurees väikelapsel on 10ml 
 
 
 
 
4