50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
136 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K ..
Õppematerjali autor
poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas
f: tõmbab scapulat ette-alla (pöörab õlavöödet ette-alla suunas) Pindmine kiht Musculus pectoralis major o: clavicula (pars clavicularis) + sternum ja roidekõhred (pars sternocostalis) + vagina musculi recti abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e
ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Mediaalne trakt 1.Ristijätked - 1. kõrgemal Lülisamba Lateraalne trakt Ristluu selgmine 1
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased
- Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude Kõht lihaskude, vahel sidekude Kõõlus ainult sidekude 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul - Liigitus kiiruse erinevus, punane lihaskiud lülitub tööle aeglasemalt, kuid töötab kauem. Valge lihaskiud lülitub tööle kiiresti, kuid väsib ruttu. 12. Vahelihas e. diafragma A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diaphragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas
sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m. buccinator Ülalõualuu sompudevahe- ja Alalõualuu interalveolaar- ja Põse surumine hammaste vastu sompudeserv alveolaarserv Lõuatsilihas - m. mentalis Ülalõuaköber, alalõualuu Alamokk Lõuatsipiirkonna naha pingutamine
23) Suurim valguse murdja silmas on sarvkest. 24) Pulsi kvaliteetideks on sagedus, rütm, pingsus. 25) Parem os metacarpale – käsi, parem fibula – säär, vasak tibia – säär, vasak I roie – rindkere 26) Verevool peensoolest toimub mööda järgmisi veresooni: vena mesenterica superior, vena portae, vena cava inferior. 27) Pleuraõõs on pilujas ruum rindkere seinale ja diafragmale ning kopsukoele kinnitunud pleuralestmete vahel. 28) Missugused lihased on antagonistid? Lihased, mis teostavad liigeses vastupidist liigutust. 29) Neutrofiilsed granulotsüüdid talitlevad fagotsüütidena põletikukoldes, sekreteerivad interleukiin-1. 30) Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult ja seotult hemoglobiiniga. 31) Kiirusagara ajukoores on sensoorne kõnekeskus. 32) Atriaalne natriureetiline peptiid on valk, mis sekreeritakse südames ja suurendab diureesi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid