MEELEELUNDID-kontrollküsimused (0)

MEELEELUNDITE SEMINAR 
Anne Vahtramäe, 22.10.2020 
 
NÄGEMINE 
 
1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal?   ● Optiline süsteem:  ​vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad  valguskiiri - silma valgust murdev süsteem.   ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta.  
● Seal tekib esemete selge kujutis  ​vähendatuna ja ümberpööratuna.   ➔ Parim nägemine  ​on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed.    
2. Mis on kollatähn?  ​MACULA LUTEA  ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim.  
● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning  nägemisteravus kõige suurem.   ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv  ​võrkkesta-tsentraallohk.   
3. Mis on pimetähn?   ● Nägemisnärvi näsa  ​PAPILLA NERVI OPTICI  ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid  rakke.   ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke.   
4.  ​Nägemiskeskus asub   ● suuraju kuklasagaras.    
5. Mis on nägemisretseptorid?  ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid  hallid) ja   ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses).    
5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse?  ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse 
aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE!  ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad  keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine.   ● Tekkib erutus.  
● Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi paajju ja võetakse vastu suuraju  koores - tekivad nägemisaistingud.   ● Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa  - suuraju poolkerade kuklasagaras.  
● Mediaalsele proitseeruv info läheb risti, vastasajupoolkerale.  
- Sest - me näeme erinevat infot.   - See annab võimaluse näha asja “taha”.   - Tekib ruumiline nägemine.   - Inimesed, kes ei näe ühe silmaga, neil puudub ruumiline nägemine, neil ei ole 
sügavuse taju (nt kae korral ei suuda inimene asja haarata, ei saa aru kaugusest).    
6. Milleste retesptorite abil tajutakse värve?  ● kolvikeste abil: punast, rohelist, violetset (erinevad kolvikesed) 


7. Milliste retseptorite abil toimub värvide nägemine hämaras/pimedas?  ● Kepikeste abil. 
- Kanapimedus - kui hämaras hästi ei näe.    
8. Mis on nägemisteravus?  ● Nägemisteravus e VIISUS 
● silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest.  
- E  ​paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle  veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav.    
9. ​ ​Mis on silma adaptsioon?  Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel.  
 
10. Mis on silma akommodatsioon? 
Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 
 
11. Lühinägevus: MÜOOPIA  ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. 
● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. 
● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. 
● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. 
● - klaasid   
12. Kaugnägevus:HÜPERMETROOPIA  ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta taga.  
● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on vähenenud.  
● SIlma lühike anatoomiline telg, mistõttu ->  
● Valguskiired koonduvad pärast murdumist võrkkestast tahapoole.  
● + klaasid    13. Lühi- ja kaugnägevuse puhul on tegemist akommodatsiooniäiretega.  
 
 
KUULMINE 
 
1. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid?  ● Helilainete kujul.    
2. Kus paikneb kuulmiskeskus?  ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal.   
3. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb?  ● keskmiselt 16–20000  ​Hz​.    
4. Millises sagedsuriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus?   ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus.    
 
 
 


HAISTMINE 
 
1. Kus paiknevad haistmisretseptorid?  ● nina limaskestas, taga üleval mediaanselt.     2. Kus paikneb haistmiskeskus?  ●  oimu-ja otsmikusagara piirimail.    
MAITSMISTUNDLIKKUS 
 
1. Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel?  ● keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades. Üle terve keelepinna. 
- Näsade külje peal.   - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale.   - Maitsepungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse.   - Maitse ja lõhn käivad koos. Mõjutavad üksteist.    
2. Millises keele osas millist maitset tuntakse?  ● soolane - ees külgedel 
● hapu - taga, keele külgedel 
● magus - ees 
● mõru - taga   
3. Millest kujuneb maitsebukett?  ● neljast maiteaistingust: soolane, hapu, magus, mõru   
 
TASAKAAL 
 
1. Kus paikneb tasakaaluelund  ​(vestibulaarelund)?  ●  SISEKÕRVAS    2. Milline aju osa on kõige rohkem tasakaaluga seotud?  ● VÄIKEAJU CEREBELLUM! 
- esiku-teonärv VIII N. VESTIBULOCOCHLEARIS