kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid, kus oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindel pealinn riigil puudus Üheks keisri meelispeatuspaigaks oli Aachen. Karl Suura pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks
traditsioonid võivad olla igal riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik, riigile kujunes tema aeg majanduslikult edukaks, valitses oma aja Euroopas territooriumilt suurimat riiki, suri 1412. aastal. Uniooni-aja valitsejad Pommeri Erik: 15-aastaselt sai kolme riigi valitsejaks, sõjaka iseloomuga, edendas Taani kaubandust, suhted alamatega halvad, põgenes 1438. aastal Gotlandile maapakku, Kalmari unioon nõrgenemine. Uniooni-aja valitsejad Engelbrekt Engelbrektsson: "keskaja suurim rootslane", ei leppinud uniooni tõttu kujunenud olukorraga maal, 1434. aastal juhtis talupoegade ülestõusu Dalarnas, ülestõusu põhjus oli pigem majanduslik kui rahvuslik, poliitiline karjäär edukas, kuid lühike. Uniooni-aja valitsejad Kristofer: lasi jätkuda onu poolt algatatud piraatlusel Läänemerel,
varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama, mis tähendas et suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal ja suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel oma tahte järgi makse
ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall kiiresti oma alamatega kohal. Ka võimusüsteem oli feodaalühiskonna algusaegadel stabiilne. Kuningas valitses kindlalt omal maal ja käsud ning seadused kehtisid kõigile võrdselt. Valitseja vastased oli võimalik kiiresti kõrvaldada, sest feodaalid allusid kuningale. Kui nende läänil tegutsesid kuningavastased, siis selleks, et senjöörile meeltmööda olla, kõrvaldati teisitimõtlejad. Sellega vähenes oht valitsejale ja feodaal sai kuningale ,,pugeda".
kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks
tugevneb *Riigivõim Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid, võitlevad omavahel maa pärast. Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast(alamaadel, alamvaimulikud ja linnade esindajad) Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine)
aga 751. aastal ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel, kuigi Karl plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. 771. aastal suri Karlmann ootamatult ning nii haaras Karl võimu. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772
Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. 10.Iseloomusta Karl uure keisririiki. KarlSuure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korrladas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaated, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suur kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased kogu lääne Euroopast ja muutis oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks.Ühasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui kavanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel.Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood varase keskaja kultuuris. Keskaegsete inimeste meelest oli Karl Suur ideaalne valitseja ja hilisemad valitsejad püüdsid tast eeskuju võtta.
Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi
piltide trükkimine sellise taseme, et raamatute hind alanes ning kirjasõna sai levida ka keskmise jõukusega elanikkonna seas. 2.4 Keisririik ja ühiskond Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Keisri ametnik tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli rõhutatult ritualiseeritud. Enamiku aega veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega, v.a õukondlased ning kõrged aukandja, puutus ta kokku ainult tähtsamatel tseremooniatel ja ringsõitudel. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule
,,PREILI JULIE" 1888. aastal kirjutatud ,,Preili Julie" on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi näidenditest, mis räägib klassidevahelisusest, armastusest, ihast, soodevahelisest võitlusest ja suhetest ning on kirjutatud naturalistlikus stiilis. Tegevus toimub 1894. aasta kesksuvel ühes väikeses Rootsi linnas. Mõisaomaniku tütat noor naine preili Julie üritab pääseda piiravatest moraalinormidest ja soovib lõbutseda. Tantsib alamatega pidudel ning ühel hetkel märkab ta teenrit Jean'i, kes on palju reisinud ja lugenud ning heade kommetega noormees. Teenijanna Kristin on Jean'i kihlatu. Süzee põhiidee käib võimu omamise ümber selle erinevates vormides. Julie'l on võim Jean'i üle, sest ta on kõrgemast klassist ning naissoost. Samas on Jean preilist üle teadmistes, kuidas elu maailmas ning meeste peades käib. Krahv võim mõlema üle seisneb nii aadlikuks, isaks kui ka tööandjaks olemises.
Üldist Feodaalne au Vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Kõrgkeskajal oli kavaleri-ideaal (rüütliau). Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm suunda: kohustus kaaskodanike ja kaaskristlaste ees, Jumala ees ning naiste ees. Kristlik ainuvõimu doktriin Kuningas Jumala poolt seatud, tema võim Jumala and: · Vastutav Jumala ees: ülesandeks rahu. · Paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. · Kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. Paternalism · Monarhia eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad vabaduse vabatahtlikult. · Absoluutne monarhia Piibli toel: 1. Jumal andis maailma Aadamale valitsed 2. Esimese isa järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus (pärimisprintsiip) Renessanss (15.-16. saj) Montaigne
GILGAME Vanim eepos, sumeritelt. Gilgame oli valitseja. Tema oli liinimene, pooleldi jumal, pooleldi inimene. Hakkas oma judu kuritarvitama. Ehitas Uruki mrid. Alamatega karm. Jahtis alamate naisi ja ttreid, ei meeldinud alamatele. Prduti jumalate poole, Gilgamei vastu. Enkidu oli Gilgamei vastu loodud jumal, Gilgame saatis hetri Enkidut vrgutama. Gilgame ei tapnud oma vastast ra, vaid sbrunes, sest ta leidis endale vrdse partneri, varem tal polnud seda olnud. Itar oli taevajumala ttar. Nad saatsid talle hrja kintsu solvanguks. Itar otsustas Enkidu lbi G-le halba teha. Enkidu suri. Gilgame leinas teda, aga samal ajal pani see teda mtlema, et ta on ka ise
kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja
võimu, loovad türannia. Aristoteles: Üks valitseja: monarhia(hea ja õiglane, töötab ühistes huvides). Türannia(halb monarhia kõrvalekalle, ebaõiglane ja valitseja huvides) Vähesed valitsejad: Aristokraatia (hea). Oligarhia (halb) Paljud: Politea(hea), Demokraatia(halb) 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kunn on Jumala poolt saadetud, võim on Jumala and-> valitseja vastutav Jumala ees, peaülesandeks rahu. Personaalne suhe alamatega. Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5
suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee. Korrapärase mereliikluse alguseni 15.16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, SiseAasia ja Vahemeremaade vahel. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/VanaHiina 5 Ühiskond ja keisririik Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Enamik aega veetis keiser oma luksuslikus palees(pilt14). Alamatega, välja arvatud õukondlased ning kõrged aukandjad, puutus ta kokku ainult rähtsamatel tseremooniatel ja rongisõitudel. Valitsemina jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast
Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head) ja valitseja (halvad) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik monarhia. Demokraatia (parim halb): valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik
Ma trumpasin su üle!'' ( X sajandi e.m.a valitsenud Iisraeli ja Juuda valitseja Saalomoni käsul ehitatud Jeruusalemma templit peeti siiani maailma kõige suuremaks ja uhkemaks pühakojaks.) 16 Hipodroom. Hipodroom on võidukihutamisteks kujundatud ovaalikujuline ringrada, mille ärde on püstitatud tribüünid pealtvaatajatele ja tallid hobustele. Konstantinoopolis oli hipodroom veel avaliku elu peamine keskus, koht, kus keiser võis oma alamatega silmast silma kohtuda. Hipodroom asus otse keisripalee kõrval, sama väljaku ääres senati ja Sophia peakirikuga. Rajatis ise meenutas Rooma suurt tsirkust. Hipodroomile mahtus kuni 60 000 huvilist, ovaalse põhiplaaniga rajatis oli 370m. pikk ja 140m. lai . Keisririigi algusaegadel korraldati hipodroomil ka gladiaatorite mänge, kuid need kadusid ajapikku. Rahvale meeldisid rohkem hobuste võidukihutamised ja mitmesugused võitlusmängud, eelkõige maadlus.
demokraatia kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdlus ebaõiglane halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim demokraatia on valitsus vaeste huvides Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks kuningas on jumala poolt seatud kuninga võim on jumala and kuningas on vastutav jumala ees kuninga peaülesandeks on rahu kuningal on paternalistlik ja personaalne suhe alamatega kuningas on vooruste kehastus ja tagaja Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Platon türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest Aristoteles monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides Aquino Thomas türannia on korrumpeerunud monarhia 17.saj Inglise vabariiklased monarhia = türannia Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin/Hobbes
Kui leidub üks väga vooruslik peaks olema monarhia (halval juhul aga türannia), kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia), kui ei ole suuri klassi vahesid, siis demokraatia ja oligarhia segu, halvemal juhul vaid demokraatia. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3.Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Justinianuse koodeksist kuningas on jumala poolt seatud valitsema, et tagada rahu, vastutab ainult jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes, ta kehastab ja tagab vooruseid. Aquino Thomas ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17
oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066-1087). Paari aasta jooksul anglosakside alad vallutati, viidi läbi ulatuslik maade konfiskeerimine prantsuse päritolu kõrgaadli kasuks, kes täitsid ühtlasi kõrgemad riiklikud ja vaimulikud ametipostid. Etnilised erinevused inglise keele säilitanud alamatega kadusid 12.saj lõpuks, kui vallutajad olid sulandunud kujuneva inglise rahva hulka. Normandlaste vallutus tähendas ka ühtlasi tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket. · INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: · Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066- 1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia
päritolu kuningas Harold II langes 14. oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066- 1087). Paari aasta jooksul anglosakside alad vallutati, viidi läbi ulatuslik maade konfiskeerimine prantsuse päritolu kõrgaadli kasuks, kes täitsid ühtlasi kõrgemad riiklikud ja vaimulikud ametipostid. Etnilised erinevused inglise keele säilitanud alamatega kadusid 12. saj lõpuks, kui vallutajad olid sulandunud kujuneva inglise rahva hulka. Normandlaste vallutus tähendas ka ühtlasi tsentraliseeritud Inglise feodaalriigi teket. 2. INGLISMAA KÕRG- JA HILISKESKAJAL: 2.1. Tsentraliseeritud riigi kujunemine Inglismaal: William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066-1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati
1) Isikutesse puutuv õigus (isiku- ja perekonnaõigus) 2) asjadega seotud õigus (omandiõigus) 3) hagid (kaebused) ja õiguste kaitse (protsessiõigus). 10 Justinianuse koodeks- kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala antud. Kuningas vastutab Jumala ees, tema peamine ülesanne on hoida rahu. Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. Kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. 11
- REX meer + zug kuningas - Krahvid põhiametnikud - Margid kuningriigi piirialad, eriline poliitiline kaal. Asevlitseja markkrahv e. Markii - Karolingide ajal ametinimetused muutuvad tiitliteks. Hertsog, markii aadlitiitlid - Keskaja lõpuni oli võim tsentlariseeritud - Läänikord kahepoolne suhe senjööri ja vasalli vahel. Mõlemal poolel kohustused ja õigused. Valitseja oli seotud õigusega, polnud absoluut. Muudatuste sisseviimine oli kokkuleppel alamatega e. Sõltlastega. Türannide vastu oli õiguspärane võidelda. Konfliktid tulenesid peamiselt maksutemaatikal, mistõttu kujunesid maapäevad ja parlamendid. - Seisustele tasus valitseja privileegidega. - Libertates ehk vabadus on sünonüüm sõnale privileeg. Ühe grupi eesõigused teise arvelt. Täisvabad olid aadlid ntx. Rohkem priliveege = rohkem vabadusi - Vaesus ja võimusus on vastanduvad sõnad. Rahaline rikkus ei ole ülim, vaid võim ja omand
(paljud); halvad vormid: türannia, oligarhia, demokraatia; parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest); kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee (6. saj): Justinianuse koodeks: kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and; kuningas on vastutav Jumala ees; peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid)
(pommid, rakettnooled, püssid ja kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide
Kuid Oliverotto langes vangi ja tapeti seal. Mingi valduse hõivamisel peab vallutaja võtma arvesse kõik need kahjuteod, mille sooritamiseks on tal tarvidus ja kõik need korraga täide viima, et ei tuleks nende juurde tagasi pöörduda ja et oleks võimalik neid uuesti alustamata inimmesi ümber veenda nin võita nad heategudega enda poole. Kõik kahjuteod tuleb sooritada korraga, kuid headteod vähehaaval. Esmajoones tuleb valitsejal elada oma alamatega selliselt, et ükski sündmus, hea või halb, ei paneks muutma teda tema käitumist. IX PEATÜKK TSIVIILVÕIMUST Tsiviilvõimuks saab nimetada seda kui tavaline linnakodanik saab valitsejaks kaaskodanike soosingul, selleks ei lähe vaja mitte ainult õnne ja tublidust, vaid ka kavalust. Seega on vaja kas kodanike või nobiilide toetust. Ainuvõim tuleneb kas kodanike või nobiilide poolt. Näiteks nobiilid nähes et nad ei suuda seista
klassierinevusteta-politeia vaeste huvides-demokraatia 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin kuningas on Jumala poolt ametisse seatud ning tema võim on Jumala and. Seal näeme kolme rõhuasetust: kuningas vastutab ainult Jumala ees. Kuninga peaülesanne on rahu tagamine ühiskonnas. See on kuningavõimu eesmärk või põhjus, miks Jumal on ühe inimese teistest kõrgemaks seadnud. • Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne (isalik ja isiklik) suhe alamatega • kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. Ta ise peab kindlasti olema eeskujuks. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade • Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm • Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. • Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia
12.saj hakkas riiklik administratsioon kujunema Prantsusmaal, kus algselt ebasoodne paiknemine kõigi keskel sai riikliku tsentralismi aluseks. Riigi valitsemise keskuseks sai seal õukond, maa vägevad võtsid pärilikes õukonnaametites valitsemisest osa ja kontrollisid kuningat. Kantsler valvas kirjavahetuse järele, senesall oli asekuningas, kojaülemale allus rahandus. Võim oli jagatud, kuningas ei saanud kehtesdada makse üksi, ta pidi oma alamatega kokku leppima, et makse peab maksma. Kui ei leppinud kokku, oli valitseja türann ja tema kukutamine õigustatud. Parlamendist sai kõrgaadli kohtukoda. 13. sajandil hakkas kuningavõim end seisuste eeskostest lahti kiskuma- provintsides tugdasid võimu kuniga ministeriaalid. Mida enam tugevnes riik, seda kindlamini asus rüütli ( vastutas linnuses rahu tagamise eest) asemele bailli, kes oli kuninga asemik. Kogu Euroopas tekkis piirkonna kõrgeima halduri ehk bailli näol uus amet
ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim. 3) Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj. Justianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: - vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu - paternistlik ja personaalne suhe alamatega - kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja 4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. saj Inglise vabariiklased: monarhia = türannia.
tunnustada, revolutsioonid) - , kui eristuvad parimad või jõukamad aristokraatia -, kui ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatiat pidas valitsuseks vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud. Rõhuasetused: vastutus Jumala ees, peaülesanne rahu; paternalistlik ja personaalne suhe alamatega; kuningas on vooruste kehastus ja tagaja. Aquino Thomas: ainuvõim loob ühtsuse, vastab loomulikule printsiibile. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade · Türannia kui levinud sõimusõna -> terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased : monarhia=türannia (monarhia kui selline on ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid)
vaid varje; on türannide eelkäijad. Demokaraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada. 7 Aristoteles: Õige valitsusvorm on relativistlik. Monarhia on ainuke ülivooruslik valitsusvorm. Demokraatia on valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kuningas on Jumala poolt seatud. Tema võim on Jumala and. Peaülesandeks rahu. Paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. Kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia. Aristoteles: Monarhia on ülivooruslik valitsusvorm, türannia on selle halb äärmus. Aquino Thomas pooldas ainuvõimu, kuid tema meelest oli iga türannia evavooruslik, seda saab ära hoida hea kasvatusega. 17.sajandi Inglise vabariiklased: monarhia=türannia
Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused. Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine. Linnad ja linnasarased. Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit? Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises. Liivimaal oli arusaam maast kui tervikust ning sellest, mis sinna kuulub ja mis mitte, küll olemas, kuid poliitiliste struktuuride integratsioon selle sees ei jõudnud kuigi kaugele. Nõupidamisi, kus olid juures seisuste esindajad, peeti liivimaal juba 14. sajandil. Seisusliku konsolideerumise kõrval viis liivimaa läbirääkimiskultuuri edasi liivimaa maahärrade
eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks: Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. rõhuasetused: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik
Toimib justnimelt ideoloogilises domineerimises. Otsustav ei ole repressiivne aparaat vaid protsessi aluseks on kõik see mida me nimetame kokkuleppeks, konsensus, mis tagaks teatud stabiilsuse ühiskonnas. Tsiviilühiskond - see sfäär kus taoline ideoloogiline võitlus toimib, kultuurinähtuste kaudu. Marxi pealisehituse vaste, Gramsci annab talle suurema tähenduse. Domineeriv sotsiaalne grupp pakub oma huvid välja terve ühiskonna eest pmst. Domineerivad kihid on suutelised alamatega kokkuleppima, ja järele andma. Sellises ühiskonnas alluvad grupid on valmis tegema ka oma soovides järeleandmisi, inimesed justkui tahaks et neid valitsetakse. Eesmärk on hoida korda, mis on juba süsteemi loodud. Konfliktid püütakse viia lahenduseni, mingeid turvalisi teid pidi. Gramsci järgi käib ühiskonnas pidev protsess. Toob sisse kaks terminit sõjanduse vallas. Manööversõda tähendab mingit reaalset võimu haaramist, otserünnakut
ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: o vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu o paternalistlik ja personaalne suhe alamatega o kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia.
protsesside kaudu teatud kokkulepe KONSENSUS valitsejate ja valitsevate vahel *tsiviilühiskond(pealisehitus) *hegemoonia toimimine mingi grupp pakub v älja oma huvid terve ühiskonna huvidena. Toimub eksplateerimine ühe klassi allasurumine ning valitseva klassi huvide esitamine kõigi huvidena teatav consensus v õimusuhete tagamine ühiskonnas ühiskonna toimine *säilimine k õrgamd klasside teevad alamatega kokkuleppeid *stabiilne ühiskond k õik meie, kes me allume oleme valmis toetama põhimõtteid, mis seovad inimesi kõrgeate klassidega *rahvus ühendamine *marksism etteheitmine rahvuse mahasalgamineklassi ühiskond *nõukogude rahvas II MS n õukogude rahva tunne 34 *inimesed tahavad, et neid valitsetakse teatud tingimustel (inimeste ühendamine rikkus, mis meid k õiki ootsab "Eesti 5 riiakama riigi hulka" meie KÕIK)
Ainuvõimu ideoloogiad: keskaegne kuningavõim · Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav · Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: o vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu o paternalistlik ja personaalne suhe alamatega o kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja · Aquino Thomas kuningast ja türannist · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: o süda juhib keha o mõistus juhib hinge o Jumal juhib universumit Türannia
Leedu oli XIV sajandiks suurriik, kuid leedulased polnud võtnud vastu ristiusku ja see andis Saksa orduriigile õiguse neid rünnata. Oli ju ordurüütlite peamine ülesanne valeusuliste ja paganatega võidelda. Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel. Sinna olid kutsutud ka Preisi orduriigi esindajad, kui nemad tõid Leetu laastava retke ja leedulased ristiti 1387. Aastal viimase Euroopa rahvana. Otsustavaks jõukatsumiseks sai aga Grunwaldi lahing, kus Orduriik sattus ränga kaotuse tõttu suurde rahahätta. Ordu oli värvanud palju palgasõdureid, kes nõudsid nüüd tasu. Seda polnud neil aga kusagilt võtta. Tõsteti makse, kuid see
Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: a. vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu b. paternalistlik ja personaalne suhe alamatega c. kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Aquino Thomas: Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha 1 mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). a
Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuninga võim on Paralleel: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Jumala and. Rõhuasetused: Kaasaegsetele loomulik vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku paternalistlik ja personaalne suhe alamatega vabadust ega võrdsust pole Kontraktualism e lepinguteooria kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja T. Hobbes, John Locke (1632-1704), Samuel Pufendorf (1632-1694), Jean Aquino Thomas kuningavõimust
6.sajandil tekkis kristlik kuningavõimu idee (Justianuse koodeksis): kuningas on Jumala poolt ametisse seatud ning tema võim on Jumala and. Seal näeme kolme rõhuasetust: · kuningas vastutab ainult Jumala ees. Kuninga peaülesanne on rahu tagamine ühiskonnas. See on kuningavõimu eesmärk või põhjus, miks Jumal on ühe inimese teistest kõrgemaks seadnud. · Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne (isalik ja isiklik) suhe alamatega · kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. Ta ise peab kindlasti olema eeskujuks. 41. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade · Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm · Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. · Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on
vastu kaitsta, sest et usuasi (negotium fidei) muidu kahju saaks (U. B. 319). See paavsti kiri oli tingitud küll piiskoppide ja ordu omavahelisest suhtest. Vahest nõudsid peapiiskopp ja piiskopid kõigi tähtsamate losside suhtes enesele teatavat maaisanda ülevaatuse ehk omanduse õigust (v. ka U. B. 83), mis siis ordu kaebuste tõttu paavsti mainitud kirja esile kutsus. Aleksander IV määras ristisõdade eesmärgiks ka ordulosside kaitsmist ja nõudis, et piiskopid oma laenumeestega ning alamatega aidaku ka ordule soodsaid kindlustusi ehitada vaenlaste jultumuse vastu (contra insultum hostium, U. B. 350). Kui sakslastel viimaks korda läks suure mitmeaastase jõupingutuse järel kurelasi jälle alla heita, võeti rahulepingusse muu seas määrus, et need, kes ristiusust on taganenud, peavad siis, kui ordu paganate vastu lossi (ein hus) ehitab, üks kuu seal omal kulul teenima (U. B. 405, a. 1267). Semgallisid kohustab 1272. aasta leping lossi ehituse- ja teedetegemistöödele (U. B
on. ... Vendade suhted sarnanevad aga timokraatiaga, sest nad on võrdsed, välja arvatud ealised erinevused. ... Demokraatia esineb kõige rohkem peremeheta perekonnasuhetes, seal on ju kõik võrdsed, valitsejaks võib olla sel puhul ka nõrk ning igaühel on vaba voli." (NE 1996:183-184) NE 8.11 Sõprus ja õiglus poliitilistes süsteemides. ,,Sõprus ilmneb igale riigikorrale vastavalt ja selle järgi ka õiglus. Kuninga suhe alamatega rajaneb heategude küllusel, sest ta käib alamatega hästi ümber... Isale on ju loomuomane valitseda poegade üle, eelkäijatele järelpõlve üle ja kuningale alamate üle. Sellised sõprussuhted rajanevad ülimusel, seetõttu austatakse ka vanemaid. Nendevaheline õiglus ja samuti ka sõprus pole aga samaväärne, vaid seisundile vastav. Mehe sõprus naisega on sama, mis aristokraatia puhul, sest lähtub loomutäiusest, suurema hüve andmisest paremale ja kooskõlas mõlemaga, ja samuti ka õigluse puhul
Kui leidub üks väga vooruslik, peaks olema monarhia (halval juhul türannia). Kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia). Kui pole suuri klassivahesid, siis politeia e demokraatia+oligarhia, halvemal juhul demokraatia üksi. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks: jumal on seadnud kuninga valitsema, et tagada rahu, kuningas vastutab vaid jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes - kehastab ja tagab vooruseid. Aquino Thomas: ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: türann valitseb lähtuvalt enda hüvest, monarh valitseb lähtuvalt üldisest hüvest. Aquino Thomas: türann on ebavooruslik ega salli alamate vooruseid
Taani kuningas Valdemar IV müüs 1346. aastal pärast Jüriöö ülestõusu oma Eesti valdused Saksa ordule, 4 000 t hõbeda eest. 20. Keskaegne Liivimaa: liitriik või riikide liit?: Maapäev: seisuslikud kogunemised XIV sajandil- Liivimaal kujunes 15 saj jooksul teatud habras jõudude tasakaal, mille väljenduseks oli siinsesse poliitilisse ellu sajandi esimesel poolel ilmunud uus mõiste: maapäev. Kujunes isandate vajadusest alamatega tähtsamates asjades kokku leppida ja alamate ambitsioon osaleda maa valitsemises (Prantsusmaal generaalstaadid, Saksamaal riigipäev). Vajalik oli omavaheline poliitika kooskõlastamine. Nõupidamisi, kus olid seisuste esindajad, peeti Liivimaal juba 14. sajandil, kuid alles 15. sajandil kogunemised sagenesid. Arengut toetas Liivimaa rüütelkondadekasvas korporatiivsus, samuti Liivimaa hansalinnade omavaheliste kogunemiste traditsioonid. Valga konföderatsioon- 1435
ideoloogia pärines ja miks see nii tugevaks sai? Ainuvõimu ideoloogiad: keskaegne kuningavõim · Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps)kui sümboolne liider ja ka väejuht. Enamasti valitav · Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: · vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu · paternalistlik ja personaalne suhe alamatega · kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja, inimeste jõudmine õndsuseni, kuningas peab olema eeskujuks Aquino Thomas kuningavõimust · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile" looduses valitsev juhiprintsiip. Kõikidel asjadel on oma juhtiv organ nii nagu keha juhib südant, hinge juhib mõistus, Jumal
kujutatuna ta haual Normandias Valmont'i kloostris. Ja eks olnud ka see midagi, et ta valitses linna valvkonna, Chä-telet' komandandi ja vahtkonna, Chätelet' kahe kohtuliikme, «auditores Castelleti» üle, kuueteistkümne linnajao kuueteistkümne komissari, Chätelet' vanglaülema, ne¡ja lääniseersandi, saja kahekümne ratsaseersandi, saja kahekümne nuuti kandva seersandi ja öövalve komandandi üle ühes kõigi ta alamatega. Eks olnud ka see Ridagi, et ta mõistis kohut suurtes ja väikestes asja-des, et tal õigus oli inimesi kinni võtta, häbiposti panna la puua, arvestamata veel pisemate süütegude arutamist. 183 esimeses instantsis (in pritna instantia, nagu hartades öeldakse) selles Pariisi vikontkonnas, mis sai nii ohtralt sissetulekuid oma seitsmest aadli kohtupiirkonnast. Kas võib kujutleda midagi mõnusamat kui kohut mõista ja kohtuotsuseid teha, nagu seda iga
annaabi.ee 
