Hiina referaat (1)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Hiina
referaat
Tallinn 2009
Sisukord:

Geograafiline asend

Riiklus ja ühiskond
2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid

Keisririigi teke ja areng

Tehnoloogia ja majanduse areng

Keisririik ja ühiskond

Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas
3. Religioon
1.Geograafilised ja looduslikud olud
Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed.
Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised üleujutused, mis sageli on äraarvamatud ja hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Pinnasest tingitult on seda läbiv jõgi iseloomulikku kollast värvi ja see on andnud Huang He´le ka nime (tõlkes Kollane Jõgi). Lõunapoolne Jangtse voolab aasta läbi märksa rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu tunduvalt vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Alles meie ajaarvamise algul, kui põlluharimised arenesid õpiti Jangtse jõgikonna klimaatilisi eeliseid täiel määral ära kasutama. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond.

Riiklus ja ühiskond

Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid
Alates V aastatuhandest eKr tekkis Hunag He äärsetel küngastel põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra , nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutatavatel aladel alguse ka riisikasvatus . Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Kogukondadevahelistest vaenutegevustest annavad tunnistust asulate ümber kerkinud massiivsed muldkindlused.
Umbes 1500 aastast eKr ühendas üks ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla. Nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Tänapäevani on hulganisti säilinud loomaluudele vajutatud piltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel jumalate tahte väljaselgitamiseks. Nende nn oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja , tõenäoliselt preesterkunininga ülemvõimu alla. Viimast nõustasid ja tema korraldusi täitsid arvukad ennustuspreestrid ja muud aristokraatlikud võimukandjad. Valitsejate võim tugines ka sõjaväele , mille moodustasid kaarikutel võitlevad üliku ja jalaväelastest lihtsõdurid. Kuningad rajasid endale suurejoonelisi losse ja lasid end matta sama suurejoonelistesse hauakambritesse. Nagu arheoloogilised andmed osutavad, ohverdati matuserituaalidel mitte ainult hulgaliselt loomi, vaid valitsejatele järgnesid hauda ka tema teenijad ja naised. Haua panuste seas paistavad silma kunstipäraselt töödeldus pronksnõud. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes , hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel.
Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senistest nõrgem, see andis sõjaväelistele aristokraatidele võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda . Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osastisriigiks. Siiski ei toonud poliitiline killustatus ja sellega seonduv vägivald kaasa ka kultuuritaseme langust.

Keisririigi teke ja areng
Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale vägevust ning autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi (Esimene Püha Keiser , valitses 221-210 eKr). Shi Huangdi püüdis järjekindlalt tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise arutokraatia mõjuvõimu. Selleks saatis ta pealinnast riigi eri piirkindadesse keiserlikud asevalitsejad. Lisaks käskis ta kodu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendada varem rajatud kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas tema valitsusajal tuhandete kilomeetrite pikkuse Hiina müüri kujunemine. Lisaks suureke ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Shi Hugandi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid see ei toonud kaasa keisririigi lagunemist. Riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia (209 eKr – 220 pKr), mis kujundas suurel määral välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi. Hani dünastia tähtsus Hiina ajaloos on sedavõrd suur ,et enamik hiinlasi nimetab ennast tänaseni hani rahvaks. Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, nad ei edutanud riigiametisse mehi mitte niivõrd päritolu, kuivõrd teenete ja hariduse põhjal. Riigi fiantseerimiseks pandi alus kindlale maksusüsteemile.
Hani dünastiale järgnes uus killustatuse ajajärk ja ajutisi segadusperioode tuli ette hiljemgi. Kerisririigi traditsioonid olid siiski sedavõrd juurdunud ,et hilisemad valitsejad said neile tuginedes riiklust edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid

Tehnoloogia ja majanduse areng
juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Hiina meistrid ei piirdunud mitte ainult rauasepitsemisega, vaid õppisid kõrgtemperatuuriga ahjudes ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Rauast oli võimalik valmistada erinevatele muldadele sobivaid atru, see tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse ork keisririigi ajal järkjärgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks.
Peale riisikasvatusele edenesid tee- ja puuvillakasvatus , samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal koos arvukate harukanalitega, see muutis mõlemad jõgikonnad ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi hiinast domineeriva merejõu Vaikse ookeani lääneosas. Koos elanikkonna kasvu ja kaubanduse elavnemisega arenesid linna, eriti alates X sajandist, mil suurimad linnad olid võib-olla rahvarohkeimad kogu maailmas.
Keisririigiaegsetest käsitöösaavutustest on ühed olulisemad portselani ja püssirohu valmistamine. Viimase leiutamine tõi juba X sajandist alates kaasa mitmesuguste tulirelvade- pommide, rakettnoolte ja peagi ka metalltorudega püsside ning kahurite kasutuselevõtu. Eurooplastele sai püssirohi tuntuks araablaste vahendusel.
Kultuuri seisukohalt kõige olulisem oli ilmselt paberi ja trükikunsti leiutamine. Paberit õpiti kaltsudest valmistama Hani dünastia ajal. Kui tehnoloogia täiustus, sai sellest üldlevinud kirjutusmaterjal . X sajandil saavutas puutahvlitele graveeritud tekstide ja piltide trükkimine sellise taseme, et raamatute hind alanes ning kirjasõna sai levida ka keskmise jõukusega elanikkonna seas.

Keisririik ja ühiskond
Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Keisri ametnik tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli rõhutatult ritualiseeritud. Enamiku aega veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega, v.a õukondlased ning kõrged aukandja, puutus ta kokku ainult tähtsamatel tseremooniatel ja ringsõitudel.
Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvatiühiskonna keskihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklike eksamite süsteem. Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis.
Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülematest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kodu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Eunuhhide esialgne ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eesti. Lähedaste sidemete tõttu keisri perekonnaga said mitmed neist riigipoliitika olulisteks mõjutajateks. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike väljavalimise, kohtumõistmise ja riiklike tööde korraldamisega, tegeles kuus spetsiaalset nõukogu.

Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas
Hiina perekond oli partiarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Poega , kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu poja, võis ta karistusest pääseda. Kui naine lõi meest, oli karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, juhul kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi.
Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel oli korraga üks naine. Ainult keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu vanemad ja noorpaari abielueelset tutvust peeti sündsusetuks. Naine siirdus abielludes mehe majja ning tema peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Patriarhaalsele ühiskonnale oli iseloomulik, et poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid.
Naiste allutatud positsiooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni ,et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga . Samas pärssis see oluliselt naiste liikumisvõimet ja seega nende aktiivset elulaadi.

Religioon
Hiinlaste arusaamist mööda oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolma ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Esimene komponent , taevas, oli ühtlasi ka kõrgeim jumalus . Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Taeva, maa ja inimese lahutamatust seosest tulenes hiinlaste arvates taevaste ning miaste nähtuste otsene mõju inimkonna saatusele . Seetõttu arvati olevat loomulik, et taevakehade liikumised või maavärinad kuulutasid ette tähtsamaid sündmusi inimeste elus.
Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel: jõgedel, järvedel, mägedel, kividel , taimedel, loomadel ja muidugi ka inimestel. Inimese hing ähvardas pärast surma vaimuna rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes , sest kui vaimul oli koht, kuhu naasta, siis ta ei teinud halba. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus , mis oli ühtlasi ka märk vanemate üldisest austamisest perekonnas. Esivanemate portreede ja nimetahvlite ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja suurematel tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitused. Perekondi ühendavate suguvõsade esivanematele rajati omaette templeid.

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 69 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bobo Õppematerjali autor

Kauged tsivilisatsioonid , Hiina referaat keskajast. Religioon , geograafilised ja looduslikud olud, riiklus ja ühiskond.

kauged tsivilisatsioonid hiina religioon geograafilised looduslikud olud riiklus ühiskond keskaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Hiina

HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas

Ajalugu

doc

Hiina ja India Ajalugu

INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism

Ajalugu

pdf

Vana-Hiina kokkuvõttev konspekt

Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui

Ajalugu

doc

Hiina ja Ameerika Konspekt

Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim

Ajalugu

doc

Kauged tsivilisatsioonid

Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3. RIIKLUS JA ÜHISKOND Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused.

Ajalugu

docx

India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu

kogukonnad olid ühendatud preesterkonna alla. Sõjalise aristokraatia võimu kärpimine. valitsejate võim tugines ka sõjaväele (ülikud ja lihtsõdurid). kuningad rajasid suuri losse ja lasid end ka nendesse matta koos loomade, naiste, teenijatega, pronksnõud. 1000 ekr riik lagunes valitsejate ülekohtu ja vägivalla pärast. Valitseja võim oli nõrk, toimusid kodusõjad ja killunemine. kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis. Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid. ametisse pandi ametnikke hariduse mitte päritolu põhjal. pandi alus maksusüsteemile. Killustatus. Tehnoloogia : VII hakati töötlema rauda, malmivalu, Lisaks riisile levis ka tee-ja puuvillakasvatus, siidiussikasvatus ja puuvillakasvatus

Ajalugu

odt

Muistne hiina

Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse

Ajalugu

doc

Hiina uurimustöö

Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik

Ajalugu

Rohkem sarnaseid