Karl Suur - kokkuvõte (0)

Kokkuvõte Karl Suurest
Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel.
Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane . Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja . Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga.
Karl Suure lapsepõlvest on väga vähe teada, ei teata ka kindlat sünniaega. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu, olles abielueelne poeg. Tema vend Karlmann sündis aga 751. aastal ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel, kuigi Karl plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. 771. aastal suri Karlmann ootamatult ning nii haaras Karl võimu.
Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada.
772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst . Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli , tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk- Itaaliast .
Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale , kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Nende vabatalupoegkond soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid.
Sõda venis Saksamaal väga pikale, alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata.
Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid.
Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks, paljud leidsid , et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg ning aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma ja jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus krooniti Karl Suur keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud.
Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse tuntuid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele.
Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma.
Hoolimata keisri arvukatest järeltulijatest ei suutnud keegi neist riiki koos hoida ja see lagunes juba ühe põlvkonna jooksul. Keskaegsete inimeste meelest oli Karl Suur ideaalne valitseja. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat , suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid end Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks.
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur
http://en.wikipedia.org/wiki/Charlemagne
http://www.fordham.edu/halsall/basis/einhard.asp
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/karl_suur.ht m
http://www.avita.ee/pdf/keskaeglk%2021.pdf