Kalmari unioon (0)

Sarnased õppematerjalid

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

a. kui suri Margareta abikaasa ja ühteaegu Norra kuningas Håkon, sai Olofist ka Norra kuningas. Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu.  Rootsi XIV saj Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama.  Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete.  Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks;

Ajalugu

38

docx

Põhjamaade ajalugu

Müüs Gotlandi Saksa ordule; Kuninga võim oli nõrk. Tegelik valitseja oli Bo Jonsson Grip; Gripsholmi loss. ( hoiti kinni Poola tulevast kuningat.); 1375 suri Taani kuningas Valdemar IV Atterdag, regendina hakkas vailtsema Margarete, tema tütar; EE tegevuse tulemusel 1380 suri Norra kunnigas, regendina hakkas valitsema Margarete; Rootsi aadlikud pakkusid Rootsi trooni Margaretele; Kolme riigi unioon 1389 tulid Margarete väed Rootsi. Kuningas Albrecht langes lahingus vangi. Kuninga pooldajate kätte jäi Stockholm. Vitaalivennad ­ esialgu abistasid ümberpiiratud Stockholmi. Hiljem muutusid mereröövliteks Lääne- ja Põhjamerel. Pommeri Erik Asetati kolme riigi kuningaks; Margarete valitsemine: Valitses tolla aja suurimat riiki Euroopas; Maksustas Rootsi suurte maksudega;

Ajalugu

15

doc

Keskaeg III

· Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide riiklik erikorraldus, said korraldada kokkutulekuid, jäid oma väeosad ning hulk kindlusi. · Henri IV troonileasumine ja edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Loodetud rahu ei kestnud kaua­ usuvõitlused puhkesid taas järgmine sajand. 35. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAMAADES ROOTSI: KALMARI UNIOON, KUNINGAVÕIM JA KIRIK · 1397. aastal sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa laienemisele. Rootsi troonil oli istunud Mecklenburgi Albrecht. Sakslastevastaseks võitluseks olid rootslased kutsunud appi Taani kuninganna Margrete, kelle vägi purustaski 1389. aastal Albrechti väe. · Kalmari uniooni loomisel krooniti kõige kolme riigi ametlikuks valitsejaks Erik XIII , kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele

Ajalugu

22

docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. Aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli pärit saksa kaevuriperekonnast. Tema juhtiud ülestõus oli edukas, enamiku Rootsi alade üle saavutati kontroll ning kokku kutsuti rahvaesindus ehk iksdag, mis otsustas Engelbretssoni Rootsi regendiks valida

Ajalugu

23

doc

Keskaja poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine ­ algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 ­ 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele.

Ajalugu

43

pdf

Keskaeg - Poliitiline ajalugu

Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat ­ barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasid germaanlased s

Keskaeg

20

doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest

Ajalugu

19

doc

Soome maa ja ajalugu

Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis. Kes? Taani, Norra, Rootsi liit= Kalmari union. Kuidas? Kolme riiki valiti juhtima üks õnnelik inimene, kelleks oli Erik XIII. Temast sai liidu ühine kuningas(Pommeri Eerik) Millal? 1397- 1523 Miks? Liit oli sakslaste vastu loodud, eesmärgigaosutada vastupanu. Seega oli liidu riikidel ühine välispoliitika. Sisepoliitika oleks pidanud olema igal riigil enda oma, Taani aga hakkas selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu. Sel ajal tekkis Soomele oma raha

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)