Ajaloo kontrolltöö keskaeg 7. klass (0)

Ajaloo kontrollltöö
1.Millest tuleneb keskaja nimetus?
Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg – periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele.
2. Kuidas keskaeg jaguneb?
Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne – Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord . Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad.
Kõrgkeskajal kehtis ikka veel feodaalkord, kuid taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad. Nüüd oli ristiusk juba kõikjal Euroopas ja koos sellega langesid ka meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla.
Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused(feodaalkord, rüütlikultuud, paavstivõim) pikkamööda alla käima.Tekkisid suured nuhtlused nagu suur näljahäda, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu kasvasid üha suurema hooga . Sellel ajal avastati palju mereteid ja mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised.
3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik?
Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis nende vahel tihe kauba vahetus ja muu suhtlemine . Neljandal sajandil võttis enamus germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Rooma armee hakkas üha suuremal määral koosnema mitte roomlastest vaid barbaritest.
4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed?
Suur rahvasterändamine toimus neljanda sajandi lõpupoole, kui Aasiast euroopasse tunginud sõjakad hunnid ründasid germaanlasi, hakaksid viimased senisest enam asuma Rooma keisririigi maadele. Rooma keisrid ei suutnud neid takistada ja peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rooma aladele tekkis mitu germaanlaste riiki. 476.aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne-Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476 mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser , loetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Rahvaste rändamisel segunesid rooma kultuur ja Germaanlaste kombed. Algas kultuuri allakäik ja tänapäeva rahvaste kujunemine.
5.Kirjelda Frangi riigi tekkimist.
Frangid olid üks germaani hõime, kes elasid umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas Chlodovec kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikest ja ühendas kõik frangud oma võimu alla. Tekkis frangu riik.Clodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad gallias ja peaaegu kogu gallia allus nüüd frankidele. 496. aastal võttis Clodovech vastu ristiusu, kuid vastupidi teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt üle muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Clodovechi kindlad liitlased. Tüli korral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele ja see ristiusk tuli neile niimoodi kasuks.
6.Milles seisnes kiriku tähtsus?
Juba vanaaja lõpul oli enamik rooma keisririigi elanikke vastu võtnud rstiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik . Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Pärast germaanlaste sissetungi ja Lääne-Rooma keisrivõimu languse tagajärjel suurenes kiriku tähtsus veelgi. Häda korral hakkasid roomlased üha enam lootma abi ja kaitset mitte keisrilt vaid kirikult. Kirikust sai antiikkultuuri alahoidja. Ristiusu vaimulikud pärinesid sageli vanadest suursugustest suguvõsadest, kus olid haritud ja kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja varasema kristliku kirjasõnaga ning püüdsid nende tõdesid kokku sobitada. Sel moel säilitasid nad suure osa kreeka ja rooma kultuuripärandist.
7.Iseloomusta rooma paavsti võimu.
Kui valitses Rooma paavst oli Rooma usu tipphetk . Rooma paavst oli kõige võimukam ning tema võim ulatus Roomas igale poole. Rooma paavst oli väga auväärt inimene ja inimesed austasid teda.Rooma piiskopid lugesid ennast Kristuse asemikeks. Rooma paavst Gregorius1 korraldas kiriku maavalduste majandamist. Nii saadi rohkem raha mida võis kasutada kristlaste ja kiriku heaks.Gregoriusest sai üldtunnustatud juht.
8.Kirjelda elu kloostrites ja sealseid reegleid.
Juba vanaaja lõpul asusid mitmed kristlased erakutena Aafrika ja Ees- Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning ettevalmistamisele surmajärgseks eluks. Selliseid mehi ja naisi kutsuti munkadeks ja nunnadeks. Nende ühised elupaigad oli kloostrid . Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma . Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises . Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama. Nende reeglite järgijaid hakati kutsuma benediktlasteks.
9.Kes olid misjonärid?
Misjonärid olid ristiusu levitajad paganate seas. Misjonärid olid enamasti mungad, kes asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata.
10.Iseloomusta Karl uure keisririiki.
KarlSuure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korrladas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaated, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suur kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased kogu lääne Euroopast ja muutis oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks.Ühasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui kavanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel.Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood varase keskaja kultuuris. Keskaegsete inimeste meelest oli Karl Suur ideaalne valitseja ja hilisemad valitsejad püüdsid tast eeskuju võtta.