AUGUST STRINDBERG PREILI JULIE Naturalistlik kurbmäng T E G E LA S E D PREILIE JULIE, 25 a. JEAN, teener, 30 a. KRISTIN, kokk, 35 a. Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl. LAVAPI LT Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall-, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
hüljatud. Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid
Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog. Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid
Kõik kommentaarid