Preili Julie (1)

Rapla Ühisgümnaasium
Katrin Kampura
XI a klass

„ PREILI JULIE ”

August Strindberg

Referaat

Juhendaja : Ülle Mäekivi


Rapla 2008
SISUKORD
Sisukord............................................................................................. 2
Sissejuhatus....................................................................................... 3
Autorist.............................................................................................. 4
Lapsepõlv............................................................................... 5
Õpingud Töö ja Eraelu............................................................ 6
Poliitilised vaated................................................................... 7
Teised huvid........................................................................... 9
Teosed............................................................................................... 9
„Preili Julie”...................................................................................... 9
August Strindbergi tähtsus................................................................ 9
Kokkuvõte......................................................................................... 10
Kasutatud kirjandus .......................................................................... 11
SISSEJUHATUS
Valisin referaadi tegemiseks just August Strindbergi ja tema teose „Preili Julie”, sest valimise hetkel tundus autori nimi kuidagi tuttav, kuid ei meenunud ühtegi fakti selle rootsi kirjaniku kohta, mis tekkitas tahtmise rohkem tema kohta teada saada. Minu referaadi eesmärk ongi saada ülevaade Strindbergi eluloost, isiklikust elust ja teostest ning täpsemalt analüüsida näidendit „Preili Julie”.
Esimeses peatükis annan ülevaate Strindbergi lapsepõlvest, kooliajast, töökohtadest, abieludest, poliitilistest vaadetest ja kirjutusstiilide ning žanrite kohta. Eraldi on küll välja toodud lapsepõlv, kuid kõik ülejäänud alateemad tema elus on kõik ühe pealkirja alla pandud nende tiheda seotuse tõttus Strindbergi elus ja loomingus. Järgneb ülevaade autori teostest koos ilmumisaastatega. Kolmas peatükk on pühendatud Strindbergi tuntuimale näidendile nimega „Preili Julie”, kus analüüsin selle tegelasi, sisu ning toon välja teose põhjal tehtud hinnatuimad lavateosed .
Kõige lõpuks toon välja ka August Strindbergi tähtsuse lugejate silmis ning rootsi ja maailmakirjanduses.

AUTORIST

LAPSEPÕLV
August Strindberg sündis 22. jaanuaril 1849 Stockholmis. Tema isa oli Carl Oscar Strindberg ning ema Ulrika Eleanora Norling. August sündis kolmanda pojana , kui kokku oli peres kümme last, kes koos vanematega pidid vaesuse tõttu ära mahtuma kolmetoalisse majja. Lapsepõlve elas nooruk suuresti üle õnnetuses. Peresiseses elus oli palju probleeme, mistõttu August stressi all kannatas. Esimene suurim tragöödia oli 13-aastaselt, kui ema Ulrika 1862. aastal suri. Tema isa järgmine abielu märgatavalt noorema guvernandiga lõhestas peret veelgi ning August hakkas oma kasuema vihkama, millest ajendatuna kujutas ta hiljem oma lapsepõlve teoses „Teenijatüdruku poeg”.
Lapsena oli noor Strindberg igasuguse distsipliini vastu. Ta oli tundlik, kahtlustav ja kergesti ärrituv.
ÕPINGUD, TÖÖ JA ERAELU
Alates seitsmendast eluaastast käis August Klara ja Jakobi koguduse algkoolis. Haridusteed jätkas Stockholmi lütseumis. Seal lõpetas kooli 1867. aastal ning sügisel 18-aastasena asus õppima Uppsala ülikooli, kuid pidi lahkuma pärast esimest semestrit rahapuuduse tõttu.
Enne õppetööst kõrvale jäämist töötas töötas Strindberg assistendina väikeses rohupoes Lund’i ülikoolilinnas. 1868.a. lahkus Uppsalast ning hakkas kooliõpetajaks. Mõne aja möödudes otsustas Stockholmi Tehnoloogia Instituuti keemia teaduskonda astuda, et seejärel meditsiini edasi õppima minna, mida ta siiski ei teinud.
Lühikest aega töötas Strindberg Stockholmi Kuninglikus Teatris, misjärel jätkas õppinguid Uppsalas 1870. aastal. Seal koolitööde kõrvalt tegeles esimeste näidendite kirjutamisega, millest osad esietendusidki Kuninglikus Teatris 1870. aasta septembris. Uppsalas alustas August sõpradega väikest kirjandusklubi „Runa”, kus kõik liikmed võtsid Põhjamaade mütoloogiast endile pseudonüümid. Strindberg ise kutsus ennast Frö’ks viljakusjumala järgi. Ta veetis veel mõned semestrid Uppsalas, kuid lahkus märtsis 1872 jättes ülikooli lõpetamata. Seejärel alustas Strindberg karjääri ajakirjaniku ja kriitikuna Stockholmi ajalehtedele.
1870-ndate algul jätkas August oma muutlikku eluviisi vältides oma võlausaldajaid. 1875. aastal, kui Strindberg veel Kuninglikus Teatris töötas, kohtas noormees Siri Wrangel’it, kes lootis ka ise näitlejaks saada ning tol ajal veel teise mehega abielus oli. 1876 neiu lahutas ning järgmisel aastal pidas pulmad Augustiga. Neil sündisid küll kolm last, kuid abiellu ei pidanud kaua vastu, sest mees muutus armukadedaks, õelaks ning kahtlustavaks kuuldes, et Siri tahtis olla rohkemat kui vaid abikaasa ja ema.
1883 kolis pere Pariisi, mis neile lärmi ja mustuse tõttu ei meeldinud. See reis lõpetas ka Siri näitlejakarjääri, mis murendasid nende abielu veelgi. Tänu Strindbergi kirjutatud näidendite edule koliti sama aasta lõpus Šveitsi. Seal elades kirjutas Strindberg teose nimega „Abielu” naiste rollist ühiskonnas, mille avaldamine Rootsis ära keelati ja mistõttu ta kiiremas korras Stockholmi tagasi sõitma, et ennast ennast kohtus kaitsta. Strindberg mõisteti õigeks ning 1885. aasta aprillis kolis ta perega Pariisi tagasi, kus tema kurikuulsaks saanud teos ka prantsuse keelde tõlgiti ning suure menuga vastu võeti. Kahjuks polnud kirjaniku abielu nii roosiline kui ta karjäär. 37-aastaselt elas August naise ja lastega taaskord Šveitsis ning kirjutas näidendit „Isa”, mis uurib nõrgemat sugu kui tugevama pool psühholoogiliselt hävitajat. See teos lükkas paari lahutuseni, mis kinnitati augustis 1887.
Pärast oma esimese abielu lõppu kolis Strindberg Berliini, kus kohtas ta Austria ajakirjanikku Maria ( Frida ) Uhl’i, kellega mees 1893. aastal abiellus. Finantsolukorra tõttu oli paar sunnitud elama naise vanavanemate juures Austrias , kus Strindberg taaskord kibestunuks, armukadedaks ja domineerivaks muutus, sest ka tema teisel abikaasal ei olnud plaanis elada vaid pereema rolli, vaid kel olid nagu mehelgi karjääri alal omad plaanid ning ambitsioonid, mis Strindbergi nägemusega ühest õigest naisest üldsegi kokku ei sobinud. Kirjanik otsis taas rahu ja rahalise seisu paranemist Pariisist ning 1894. aastal sinna elama asudes oli ka tema teine abielu läbi.
Strindbergi lühiajalist edu varjutas olematu eraelu. Tema nii füüsilise kui ka vaimse tervise olukord oli halb. Tagakiusamisluulu käes vaevlev kirjanik uskus, et vaenlased kiiritavad teda magnetkiirtega. 1896. aastal otsustas ta siduda ennast kristlusega, millest mõjutatuna kirjutas teose „Inferno”, mis Pariisis ka avaldati. Hiljem otsustas Strindberg kolida Stockholmi ning viie väga produktiivse aastaga kirjutas täpselt 22 näidendit.
Aastal 1900, olles ise viiekümnendates eluaastates, kohtas August Harriet Bosse ’t – 22-aastast näitlejannat, kes ühes tema teatriteoses osa mängis. 1901.a. abielluti. Ka see abielu ei jäänud kestma, sest Strindberg oli taaskord valinud endale karjäärinaise. Ajaks, mil sündis ühine tütar 1902 . aastal, elas paar juba lahus. Lahutusest said innustust ühed kirjaniku parimad tööd k.a. tema enda autobiograafiline romaan.
1906.a. alustas ta oma eksperimentaalteatri rajamist Stockholmi, kus pidid etenduma hakkama ühemeheetendused, mis rohkem keskendusid karakteri siseelule kui etenduse tegevusele. Intiimteater valmis novembris 1907. Kui varasemas karjääris oli ta keskendunud naturalismile, siis nüüd suundus kirjaniks ekspressionismi ning sümbolismi maailma. Teatril oli lühike kuid edukas käik.
1904 . aastaks oli Strindbergi teosed edukad üle Euroopa ning kirjanik oli edukas ja rahaliselt kindlustatud poissmees ning peagi otsis kaaslast 17-aastase näitlejanna Fanny Falker’i näol, kellega 1908 kolis neiu vanemate juurde. Seal sai August lõpuks tunda pereelu, millest ta oma eelmistes abielludes puudust oli tundnud . Kuigi 1909. aastal ei õnnestunud mehel võita Nobeli Preemiat, hinnati teda riikliku pensioniga, kuid selleks ajaks oli Strindbergi tervis halvenemas. Tal tekkisid kõhuvalud, mis arvatavasti olid algstaadiumis olevast vähist. Elu viimastel päevadel käisid mitmed kirjanikule austust avaldamas. Strindberg suri 14. mail 1912.
POLIITILISED VAATED
Tänu rahutustele Pariisis 1871 ärkas huvi poliitika vastu, mida nägi ta suure probleemina alam- ja kõrgklassi vahel. Strindbergi hakkas imetlema töölisklass kui radikaalse kirjanikuna. Ta oli sotsialist , keda Kesk-, Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus ning Kuubal austati ja kiideti.
TEISED HUVID
Strindberg tegeles peale kirjanduse ka maalimise, fotograafia , telegraafimise ja alkeemiaga. Tema 117 pilti olid tol ajal väga unikaalsed, kuna reaalsusest kinni pidamist ning tõepärasust oli Augusti maalides vähe. Praegu peetakse neid ühtedeks originaalsemateks kunstiteosteks 19. sajandist. Kuigi Strindberg oli kursis modernse kunstiga, võib tema maastiku- ja merepilte näha spontaanset ja subjektiivset lähenemist, mistõttu võib arvata, et kunstnik maalis vaid isiklike kriisiperioodidel.
TEOSED
Romaanid

• „Punane tuba” ( 1879 ) – pani aluse rootsi naturalismile.
  

• „Ühe hullu kaitsekõne” (1885)
  

• „Teeniatüdruku poeg” (1886-87)
  

• „Hemsö rahvas” (1887)
  

• „Mere rüpes” (1890)
  

Kogud

• Novellid „Rootsi saatused ja sündmused” (1885)
  
• Novellid „Abielu” (1928)
  
• Näidendid „Valitud näidendid” (1984)
  

Pihtimused

• „Inferno” ( 1897 )
  
• „Üksi” (1905)
  

Näidendid

• „Isa” (1887)
  
• „Mäng tulega” (1892)
  
• „Gustav Vasa ” (1899)
  
• „Erik XIV” (1899)
  
• „Unenäomäng” (1901)
  
• „Surmatants” (1902) - draama
  
• „ Ahervare ” (1907) - ekspressionistlik
  
• „Kummitussonaat” (1907) - ekspressionistlik
  
• „Tontide sonaat” (1923)
  
• „Talupoegade kuningas” (1938)
  
• „Meister Olof” (1972, värsitatult 1978) – renessansidraama
  
• „Preili Julie” (1975) – naturalistlik kurbmäng
  

„PREILI JULIE”
1888. aastal kirjutatud „Preili Julie” on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi näidenditest, mis räägib klassidevahelisusest, armastusest, ihast, soodevahelisest võitlusest ja suhetest ning on kirjutatud naturalistlikus stiilis.
Tegevus toimub 1894. aasta kesksuvel ühes väikeses Rootsi linnas. Mõisaomaniku tütat noor naine preili Julie üritab pääseda piiravatest moraalinormidest ja soovib lõbutseda. Tantsib alamatega pidudel ning ühel hetkel märkab ta teenrit Jean’i, kes on palju reisinud ja lugenud ning heade kommetega noormees. Teenijanna Kristin on Jean’i kihlatu.
Süžee põhiidee käib võimu omamise ümber selle erinevates vormides . Julie’l on võim Jean’i üle, sest ta on kõrgemast klassist ning naissoost. Samas on Jean preilist üle teadmistes, kuidas elu maailmas ning meeste peades käib. Krahv võim mõlema üle seisneb nii aadlikuks, isaks kui ka tööandjaks olemises.
Statistika järgi on «Preili Julie» Strindbergi draamadest kogu maailmas kõige rohkem mängitav, Rootsis on selle põhjal tehtud film (mille eest Alf Sjöberg sai peaauhinna Cannes'i festivalil 1951), ballett (mis tõi koreograaf Birgit Cullbergi moodsale balletile rahvusvahelise tunnustuse ), TV-lavastus ja kuuldemäng.
TEGELASED
Preili Julie
Julie on krahvi tütar, keda kasvatas üles ema, kes õpetas last mõtlema ja käituma nagu mees. Ta on segaduses olev tegelane tajudes oma võimu, kuid flirdib ning tantsib oma teenijatega, samas käsutab ja solvab neid. Tekib olukord, kus suursugune naine pakub oma keha ja hinge endast "väiksemale" mehele. Püüab muutuda selliseks , nagu on tema toapoiss Jean ning toatüdruk Kristina, kuid tema püüdlused nurjuvad.
Jean
Krahvi teenija, kes juba lapsena Julie’t kaugemalt imetles. Suureks kasvades läks ta reisima laia maailma ning töötas erinevatel aladel, kuid lõpuks naases krahvi teenistusse. Tal on kõrged ambitsioonid oma tuleviku suhtes, milles oli koht ka Julie’l. Vaatamata tema püüdlustele, oli Jean kergesti mõjutatav, kui tuli krahvi heaks midagi teha (näiteks saapaid puhastada ).
Kristina
Krahvi kokk , sügavalt usklik ning kihlatud Jean’iga, samas mõlemad räägivad abielust mõneti isegi naljatlevalt. Näidendi algusest on Kristin vaenlane Strindbergile kui talurahva osana, kes on oma eluga rahul.
Krahv
Tegelane, kes pole kordagi otseselt kohal, kuid kelle kindad ja saapad on terve aja laval meenutades tema olemas olu ning võimu. On peetud ka jumala sümboliks.
AUGUST STRINDBERG TÄHTSUS KIRJANIKUNA

• Rootsi kirjanikku August Strinbergi teatakse kui ekspressionistliku, sümbolistliku ja sürrealistliku draama arendajat.
  
• Tänu Strindbergile jõudis rootsi kirjandus maailmatasemele.
  
• Asutas Intiimteatri, kus lõi mitmeid tehnilisi uuendusi
  
• Tänapäeval tuntakse teda kui modernse teatri isa.
  
• Suurimaid autoreid rootsi kirjanduses
  
• Üks mõjukaimaid Skandinaavia kirjanikke
  
• Tema looming hõlmab ühiskonnakriitikat, naise ja mehe vahelist võitlust, pihtimusi ning ajalookäsitlusi.
  

KOKKUVÕTE
Selle referaadi koostamine andis mulle palju juurde nii silmaringi laienemise kui referaadi tegemise meenutamise kohapealt. Sain teada August Strindbergi biograafiast kogu tema eluaja ulatuses, loomingust ning mõjutustest, tema maailmavaadetest ja ideaalidest. Analüüsisin tema üht tuntuimat näidendit „Preili Julie” ning selle tegelasi. Tõin välja Strindbergi tähtsuse nii rootsi kui ka maailmakirjanduses.
Kokkuvõttes võin öelda, et Strindbergi kohta referaadi tegemine ning tundma õppimine äratas minus tahtmist ka tema teisi näidendeid ja teoseid lugeda ning arvan, et töös on palju huvitavat ja harivat materjali autoriga lähemalt tutvumiseks ka teistele huvilistele.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=august+strindberg&otsi.x=0&otsi.y=0

http://en.wikipedia.org/wiki/August_Strindberg

http://www.kirjasto.sci.fi/strindbe.ht m

http://www.tensireisid.ee/?nodeid=4&lang=et&tripId=811

http://www.poemhunter.com/august-strindberg/biography/

Algulin Ingemar. Rootsi kirjanduse ajalugu („A History of Swedish Literature ”), Rootsi Instituut, 1989, 46-281 lk.
13